2-04-344/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 02.05.2006 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-04-344 Tsiviilasi RM (M ) hagi SHN R Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RM,hageja esindaja JV Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige ZT,volitatud esindaja vandeadvokaat RS Kohtuistungi toimumise aeg 21.03.2006 ,avalik istung vastu moraalse kahju võla saamiseks RESOLUTSIOON Jätta RM (M ) hagi SA H N R vastu moraalse kahju 500 000 krooni saamiseks ,rahuldamata. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta poolte kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse kättetoimetamisest ,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja saadud trauma tagajärjel olnud ratastoolis,kuid aktiivse liikumisravi ja ravivõimlemise tagajärjel tekkis võimalus kõrvalise abiga püsti tõusta ja liikuda.Ajavahemikul . viibis hageja taastrusravil H N R . ravivannist välja ratastooli aitamisel tekkis parema jala luumurd.Vannid on paigutatud nii,et tõstukit ei saa kasutada.Hoolimata valust ja palvetest kutsuda kiirabi,ei pööranud meditsiinipersonal sellele tähelepanu.Arst tuli palatisse ,leidis,et tegemist on lihtsalt vigastusega ,keeldus kiirabi kutsumast ,soovitas määrida salviga.Järgmised 3 päeva (puhkepäevad ,riigipüha) oli hageja arstiabita. viidi hageja röntgeni,kus selgus,et tegemist on parema reieluu murruga.Kipsi asemel seati jalale 27 cm pikkune lahas.Terve jala pikkusele pandi see alles .Pärast seda traumat on tervis järsult halvenenud,trauma tagajärjeks on neli operatsiooni ja 7 kuud haiglas viibimist.Hageja leiab,et talle on tekitatud moraalne kahju ,mis väljendub püsivas kehalise terviklikkuse kaotuses,olulise psüühika ja närvitegevuse häires,samuti heaolu languses ,mis on tingitud püsiva piiranguga tegevuses ning elukorralduses.Puuduvad lootused iseseisvalt liikuda. Hageja palub Põhiseaduse § 25 alusel mõista kostjalt tema kasuks moraalse kahju hüvitamiseks 500 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.Hageja ei ole moraalse kahju olemasolu kostja süül tõendanud.T A K E koosoleku protokollist nähtuvalt ei ole hageja abistamisel veeprotseduuri ajal ja hilisemal ravi korraldamisel meditsiinipersonali poolt vigu tehtud.Ravi komplitseerus tausthaiguse ja varem tekkinud reie põletushaava tõttu.Hageja on alates . I grupi invaliid,talle on alates määratud sügav puue ja 100 % töövõime kaotus.Hageja oli sügava puudega juba enne teostatud uuringud tuvastasid hagejal rinnalülide deformeerumise ja fragmenteerumise,tal on diagnoositud alates luuhõrenemine.Luu hõrenemine,lihaste halvatus ja menopaus kokku loovad olukorra,kus iga väiksemgi liigutus võib põhjustada luumurru,mida nimetatakse patoloogiliseks murruks ,mitte traumaatilisteks.Hagejal esines patoloogiline luumurd.Trauma välised tunnused ja trauma moment puudusid.Vastavalt sellele määrati ravi.Kui selgus,et on tegemist parema reieluu murruga ,pandi lahas.Kipsi ei olnud võimalik panna ,kuna hageja paremal reiel oli põletushaav,mis vajas pidevat sidumist ja jälgimist.Hageja väide,et talle põhjustati luumurd meditsiinilise personali poolt on põhjendamatu ega vasta hageja hageja tervislikule seisundile ja luumurru tekkemehanismile.Tegemist on patoloogilise luumurruga,mille tekkimises puudub meditsiinipersonali süü ning luumurru tekkimises puudub trauma moment.Hagejale teostatud hilisemad operatsioonid ei ole seotud luumurruga.Hagejal tekkinud seljaaju vigastuse tagajärjel, tekkis tal alakeha ja jalgade halvatus,mida ei ole võimalik kõrvaldada,vaid ainult olemasolevat seisundit taastusraviga säilitada. Kostja leiab,et hagejale ei ole moraalset kahju tekitatud ja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused,tunnistajate ütlused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja puhul on tegemist isikuga,kellel on alakeha ja jalgade halvatus .Vaidlust ei ole selles,et pärast ravivannist väljaaitamist tekkis hageja paremas põlves valulikkus ja turse ning röntgendiagnoosi tulemusena selgus ,et tegemist on parema reieluu murruga. Vaidlus on selles,kas kostja oli süüdi hagejale moraalse kahju ,mis kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele, tekitamises. EV Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule,mis on tekkinud või tehtud enne . ,kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust,kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 172 lg.2 kohaselt isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele.Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest ,kui tõendab,et ei ole kahju tekitamises süüdi. Riigikohus oma kohtuotsuses . on asunud seisukohale,et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud ,milles selline kahju seisneb,st missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks.Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele,mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja väitel tekitati talle meditsiinilise personali poolt reieluu murd , rehabilitatsioonikeskuse personal ei pööranud tähelepanu tema kaebustele ,ei kutsutud kiirabi,ei pandud jalga kipsi,mistõttu peale traumat tema tervislik seisukord halvenes järsult ja trauma tagajärjeks oli 4 operatsiooni.Hageja leiab,et temale tekitatud moraalne kahju väljendub püsivas kehalise terviklikkuse kaotuses,olulises psüühika ja närvitegevuse häires,samuti heaolu languses ,mis on tingitud püsiva piiranguga tema tegevuses ning elukorralduses.Tal puudub lootus iseseisvalt liikuda. Hageja haigusloo väljavõttest (tlk 6) nähtuvalt saabus hageja Haapsalu Neuroloogilisse Rehabilitatsioonikeskusse taastusravile kaebustega emotsionaalsele pingele kodustel asjaoludel,on üksik,püüab ise kõigega hakkama saada ,depressiivne,parema jala reiel põletushaav. Tunnistaja KK ütluste (tlk 125) kohaselt teostas tema hagejale vanniprotseduure.Hageja oli vannis teist korda.Vannist väljatõstmisel keeldus hageja tõstuki kasutamisest ,tõstmisel abistas teda IR.Hageja juhendas ,kuidas teda paremini tõsta.Mingeid kaebusi hageja vannist väljatõstmisel ja ratastooli istumisel ei esitanud ning tema kuulis juhtunust alles esmaspäeval. Tunnistaja IR ütluste kohaselt viibis ta vannitoa eesruumis,kui pärast hageja keeldumist kasutada vannist väljatulekuks tõstukit,kutsus vannitaja Kersti teda appi hagejat vannist välja aitama.Hagejal on tugevad käed,ta aitas end ka ise vanniäärele ja kui hageja jalad üle vanniääre aidati, istus hageja ratastooli.Mingeid kaebusi hageja ei esitanud . Tunnistaja LL,kes töötab kostja juures arstina,ütluste kohaselt oli tegemist tema valvenädalaga. väljakutseid haiglasse ei olnud . helistas ta ise haiglasse ja valveõde teatas,et hageja soovib näha arsti.Samal päeval vestlesid nad pikalt hagejaga, püüdes selgust saada hageja parema põlve turse ja valulikkuse põhjuses.Mingist trauma momendist hageja ei rääkinud,arvas ,et vannist väljatõstmisel võis põlveõnnal minna vastu ratastooli käetuge.Jätkati ravi valuvaigistavate geelide ja kompressidega. röntgendiagnoosiga tuvastati luumurd ja pandi lahas.Kipsi ei olnud võimalik panna reie põletushaava tõttu. Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon on . (tlk 40) andnud vastavalt hageja avaldusele hinnangu H N R poolt antud meditsiiniabi korraldusele. Ekspertkomisjon otsustas,et raske liikumispuue ja sellega seotud luudeosteopeenilis-atroofilised muutused võisid olla põhjuseks,miks iga väiksemgi trauma põhjustas luude kahjustumist-luumurru. Otsuse kohaselt puudusid suprakondülaarse luumurru tekkimisel välised vigastuse tunnused,mistõttu on tõenäoline,et trauma oli minimaalne.Komisjon leidis,et hageja abistamisel veeprotseduuri ajal ja hilisemal ravi korraldamisel meditsiinipersonali poolt vigu ei tehtud.Ravi komplitseerus tausthaiguse ja varem tekkinud reie põletushaava tõttu. Kohtul ei ole spetsialistidest koosnenud ekspertkomisjoni hinnagus põhjust kahelda. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud ekspertkomisjoni liige PM sõnul olid ekspertkomisjoni otsuse aluseks hageja haiguslood ja ravidokumendid ,asjaosaliste seletused ja eksperdiks olnud dr.MM otsus.Tunnistaja kinnitusel oli tegemist iseenesliku ehk patoloogilise murruga,mille põhjuseks oli pikaajaline liikumatus,luud olid nõrgad,luukude hävinud. Kuna hageja keeldus tõstuki kasutamisest ,abistasid hagejat meditsiinitöötajad,kelle töös mingeid kõrvalekaldeid ei tuvastatud.Tunnistaja sõnul tursed ja hematoom tekivad aeglasemalt,kui luumurd ei ole välise trauma poolt põhjustatud ning seetõttu ei olnud arstil algselt kahtlust luumurru tekkes.Tunnistaja ütluse kohaselt hageja olukorda ei oleks muutnud asjaolu,kas luumurru teke oleks koheselt fikseeritud või 52 tundi hiljem,ja see ei oleks muutnud ka ravi olemust ega tulemust.Tuhara abtsess ei ole seotud luumurruga. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale,et hagejal patoloogilise luumurru tekkimisel puudus H N R meditsiinipersonali süü. Hageja väitel oli tal trauma tagajärjeks neli operatsiooni. AS haigusloo väljavõttest ( tlk 3) nähtuvalt viibis hageja pärast H R järelravil J haiglas ajavahemikul ,kust ta seoses vasaku tuhara abtsessiga suunati Keskhaigla kirurgia osakonda.Epikriisi, haigusloost , kohaselt hagejale teostatud parema reie röntgenogrammist tulenevalt oli murd konsolideerunud ning 2 kuu vältel võis üle minna osaliselt koormuselt täiskoormusele (tlk 7-8). Haigusloost nähtuvalt raviti hagejal L T K närvihaiguste ja kirurgia osakonnas vigastuste jääknähte ja osakonnas tekkinud vasaku tuhara valulikku moodustist. seljaaju Haigusloost nähtuvalt viibis hageja L T K . bursiidi diagnoosiga,hagejal punkteeriti vasaku tuhara piirkonnas tekkinud vedelikukogumikke. Haigusloost nähtuvalt viibis hageja L T K bursiidi diagnoosiga,hagejal esines vasaku tuhara piirkonnas turse. Loetletud haiguslugudest nähtuvalt on hageja haiglasviibimised pärast olnud seotud vasaku tuhara abtsessiga.Tunnistaja PM ütluste kohaselt tuhara abtsess ei ole seotud luumurruga. Seega leiab kohus ,et tõendamist ei leidnud asjaolu,et hagejale teostatud eelnimetatud operatsioonid oleksid toimunu tagajärg. Tõendamist ei ole leidnud ka asjaolu,et luumurru tagajärjel on hagejal võetud ära võimalus iseseisvalt liikuda. Kostja seletusest ja hageja haiguslugudest nähtuvalt, tekkis hagejal liikumispuue pärast kukkumist Hagejal tekkis alakeha ja jalgade halvatus ,mida ei ole võimalik kõrvaldada ja mis välistas tema liikumise iseseisvalt.Kostja seletuse kohaselt, hageja kliinilisest seisundist ja haiguslugudest nähtuvalt hagejale teostatud uuringutest järeldub ,et hageja seljaaju kahjustus murtud lülide fragmentidega on väga sügav, muutused pöördumatud ning paranemise tunnuseid ei ole,seega puudusid hagejal ka enne parema reieluu murdu võimalused iseseisvaks liikumiseks. Hageja seletuse kohaselt,mida kinnitab ka tunnistaja LM ,hakkas ta kodus käima tugiraami abil. Kostja väitel liikus hageja tugiraamiga ainult treeningute ajal,tavalises elus sõitis ta ratastooliga,kusjuures hageja liikumist ei saa nimetada kõndimiseks vaid tegemist on edasiliikumisega ,mille puhul vasaku jalaga teeb hageja aktiivsemaid liigutusi aga paremat jalga veab passiivselt järgi.Kostja leiab,et taastusravi oli ainsana funktsioone säilitava iseloomuga ning selle puudumine mitme aasta jooksul ei ole hagejale kasuks tulnud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale ,et kostja ei ole hageja suhtes toime pannud ühtegi õigusvastast tegu,mis tingiks hagejale tekkinud moraalse kahju hüvitamise kohustuse tema poolt.Kostja süü hagejal parema jala reieluu murrus ja sellest tuleneva õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju tekkimises ei ole tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on hagi tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja kohtukulude väljamõistmist hagejalt ei nõua. Mare Kõlvart kohtunik