kohane laenu, intresside ja viiviste mittetasumine, teates ei esitatud, mille eest ja millisel alusel on hagejale leppetrahv 20 000 krooni määratud. Vastuseks hageja 13.05.2005 päringule teatas kostja 01.07.2005, et leppetrahv määrati kindlustuskohustuse rikkumise eest, kuivõrd hageja poolt kostjale esitatud kindlustuspoliisi kohaselt lõppes panditud vara kindlustuskaitse alates 18.06.2004 ja hageja ei ole kostjale vara jätkuvat kindlustamist tõendavat poliisi esitanud. Kostja teatel teatati hagejale leppetrahvi määramisest 12.07.2004 lepingu erakorralise ülesütlemise teatega.
lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
lg 2 tuleneb koostöö põhimõte, mille kohaselt lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste 2 täitmiseks. Pooltevahelise laenulepingu p 19.2 kohustab hagejat esitama kostjale vara kindlustamise kohta sõlmitud lepingu ärakiri kolme tööpäeva jooksul kindlustuslepingu sõlmimisest. Nimetatud säte ei reguleeri piisava selgusega kindlustuslepingu ärakirja esitamise tingimusi, millest tulenevalt võib lugeda kindlustuslepingu ärakirja esitatuks ka selle näitamisega laenuhaldurile. Panga ja eraisikust laenaja vahelise suhte näol on tegemist tarbijasuhtega, milles hageja on laenusaajana nõrgemaks pooleks. Pooltevaheline laenuleping on sõlmitud kostja poolt etteantud tüüptingimustega. Kui lepingu säte on ebaselge, tuleb seda
lg 6 kohaselt tõlgendada koostoimes teiste sama lepingu sätetega.
lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada kahtluse korral selle kasutaja (kostja) kahjuks. Laenulepingu p 16.1 g näeb ette hageja kohustuse esitada kostja nõudmisel 7 päeva jooksul informatsiooni lepingust tulenevate hageja kohustuste täitmise kohta. Seega oleks kostja pidanud kindlustuskohustuse mittetäitmise kahtluse tekkimisel esitama hagejale järelepärimise ning andma tähtaja vajaliku informatsiooni esitamiseks. Sellise järelepärimise koos vastamiseks mõistliku tähtaja andmisega oleks saatnud antud asjaoludel heas usus, mõistlikult ja koostöövalmilt käituv lepingupartner. Vastava kirja saatmist kostja tõendanud pole. See oleks muuhulgas aidanud hagejal enda kohustuse täitmist mõistlikul viisil tõendada ning andnud pooltele võimaluse lepingu eesmärgipäraste kohustuste täitmisega edasiminemiseks, selle asemel, et kohaldada lepingujärgseid sanktsioone.
lg 2 tuleb leppetrahvi määramisest teatada mõistliku aja jooksul ning määratav trahv peab olema lepingu rikkumise olulisusega proportsionaalne ja mõistlik, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust lepingupoole poolt, enda õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud asjaoludel ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut kostja poolt hagejale laenulepingu p 19 sätestatud kindlustuskohustuse mittetäitmise eest määratud leppetrahvi õiguspärasuse ja mõistlikkuse suhtes. Hageja esitas taotluse leppetrahvi 53 992,18 krooni tagastamiseks 12.04.2005 (tl 15-16). 29.04.2005 teatas kostja, et on nõus tagastama leppetrahvist 33 992,18 krooni, kuid leppetrahvist summas 20 000 krooni on hagejat teavitatud 12.07.2004 kirjaga (tl 18). 13.05.2005 esitas hageja kostjale nõude leppetrahvi summas 20 000 krooni tagastamiseks (tl 20-21). 01.07.2005 teatas kostja, et leppetrahvi 20 000 krooni tagastamise nõue on alusetu (tl 22). 8. 06.07.2005 sõlmisid pooled lepingu hagejale kuuluvale kinnistule Pärnus x seatud hüpoteegi kustutamiseks. Lepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et peale hüpoteegi kustutamist puuduvad pooltel teineteise vastu igasugused rahalised nõuded. See on käsitletav võlasuhte lõppemise alusena
p 4 mõttes, s.o võlasuhte lõpetamise kokkuleppena ning laieneb kõikidele nõuetele, millised olid pooltevahelistes mistahes võlasuhetes sissenõutavaks muutunud 06.07.2005 seisuga. Seega laieneb nimetatud võlasuhte lõpetamise kokkulepe ka pooltevahelisest laenulepingust tulenevale leppetrahvi 20 000 krooni nõudele, millest tulenevalt tuleb nimetatud nõudeõigus lugeda lõppenuks hiljemalt hagejale kuuluvale kinnistule Pärnus x kostja kasuks seatud hüpoteegi 3 kustutamisest. Tulenevalt asjaolust, et pooled on 06.07.2005 lepinguga kokku leppinud hagi esemeks oleva nõude aluseks oleva võlasuhte lõpetamiseks ning deklareerinud selgesõnaliselt igasuguste rahaliste nõuete puudumise teineteise vastu pärast kinnistule Pärnus x kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist, ning kuivõrd hüpoteek on tänaseks kinnistusraamatust kustutatud, puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Eeltoodud põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et H.M loobus just vaidlusaluse leppetrahvi 20 000 krooni nõudest, sest selle nõude osas oli pooltel kirjavahetus ja seda hageja nõuet pidas kostja oma 01.07.2005 kirjalikus vastuses alusetuks. Alusetu on hageja väide, mille kohaselt ta ei teadnud, mille eest ta kostjale 20 000 krooni tasus (t.lk.77). Poolte vahel 06.07.2005 sõlmitud lepingu p.-4.1 sisalduv kokkulepe on käsitletav kompromissilepinguna
Maakohus on õigesti leidnud, et võlasuhte lõpetamise kokkuleppega loeti lõppenuks ka leppetrahvi 20 000 krooni nõue hiljemalt hagejale kuuluvale kinnistule Pärnus, x kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamisest. Kuna hüpoteek on kinnistusraamatust kustutatud, puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. 15. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Apellant palus välja mõista vastustajalt kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellandi menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel tema enda kanda. U.Loonurm K.Kullerkupp A.Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.