2-05-23061/7

1 2-05-23061 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-23061 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus hagi V S vastu 22 830,57 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 22.november 2006.a. Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus (registrikood: xxx, asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve linn) Hageja esindaja: P P (isikukood: xxx) Kostja: V S (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon
2. Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada.
3. Välja mõista V S (isikukood xxx, elukoht: xxx) Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus registrikood: xxx, asukoht: Ritsika 1, Kohtla-Järve linnas, konto nr. 221010568777 Hansapangas) kasuks võlgnevus 22 830 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend) krooni 57 senti, kohtukulud 1 790.- (üks tuhat seitsesada üheksakümmend) krooni ning kohtuvälised kulud summas 224 (kakssada kakskümmend neli) krooni 20 senti.
4. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult 2 teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED Hageja esitas
5. detsembril 2005.a kohtusse hagi kostja vastu soojusenergia võlgnevuse 22 830,57 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas elukohas. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga
6. juuni 2005.a moodustab 22 830,57 krooni. Hageja palub vastavalt TsMS § 4, § 46, § 60, § 61; AÕS § 26, KOS § 13, ES § 37; TsK § 477 ja VÕS § 1027 välja mõista kostjalt alusetult säästetud 22 830,57 krooni, riigilõiv 1 750.- krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40.- krooni ning õigusabi eest 224.20 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED
7. jaanuaril 2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 13) kostja Vladimir Smirnov hagi ei tunnista. Kostja väitel ei oma ta alates
8. aasta detsembrikuust AS-ga Kohtla-Järve Soojus mingeid kokkupuuteid ja antud firma teenuseid ei kasuta. Samuti ei ole AS Kohtla-Järve Soojus teinud mingeid ettepanekuid soojusenergia tarnimise lepingu sõlmimiseks. Kostja vastuhagi esitada ei soovi ja palub jätta kohtukulud hageja kanda. HAGEJA NÕUDED Hageja esindaja esitas
10. 2006 kohtule täiendavad tõendid – arvete koopiad perioodi oktoober 2002 kuni aprill 2004 eest (tl. 17-31). Samuti väidab hageja, et kostjale kuuluvat korterit aadressil L. Koidula 3-2, Kohtla-Järve on hageja kütnud ajavahemikus detsember 1998 kuni aprill
11. Kuigi kostja ei tunnista hagi põhjusel, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted, on käesolev hagi esitatud alusetu säästmise sätete alusel. Kostjale on esitatud arveid 22 830 krooni eest. Arved on tasumata. ASJA KÄIK
13. 2006.a. saadeti Viru Maakohtu poolt kostjale hageja esitatud täiendavad materjalid. Kostja V. Smirnov on täiendavad hagimaterjalid kätte saanud 23.05.2006 TsMS § 322 lg 1 ettenähtud korras. Kostja vastuväiteid ei esitanud. Viru Maakohtu
14. septembri 2006.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr. 2-05- 23061 rahuldati hageja nõue. Kostja V S sai Viru Maakohtu tagaseljaotsuse kätte 20.09.2006.a. 29.09.2006.a. kohtule esitatud kajas (tl. 42) palub kostja V. S menetlus uuendada. Kostja väidab, et 15.05.2006 temale kohtu poolt saadetud kirjas ei viidanud midagi sellele, et ta peab esitama vastuse seoses täiendavate materjalidega. Kostja väitel ei ole hageja volitatud esindaja kirjas märgitud korter kunagi kostjale kuulunud ja esitatud arved ainult tõendavad seda, et kostjal ei ole olnud hagejaga mingeid suhteid. Kuna kohtu poolt 15.05.2006 saadetud kiri ei sisaldanud kostja jaoks mingeid uusi materjale, vaid kinnitasid tema poolt kohtule 30.01.2006 esitatud avaldust, siis ei pidanud kostja vajalikuks kirjale vastata. 3 HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja lepinguline esindaja P P palus kohtuistungil hagi rahuldada, sest aadress L. Koidula 3.2, Kohtla-Järve, oli tarbimiskoht. Hageja esindaja palus välja mõista soojusenergia võlgnevus 22 830,57 krooni, riigilõiv 1 750.- krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40.- krooni ning õigusabi eest 224.20 krooni. 01.12.1993 kuni 30.10.2002 perioodi eest esitatud arveldustest (tl. 9) nähtub, et arve on esitatud aadressile L. Koidula 3-2, Kohtla-Järve. Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna väljatrükist (tl. 7) nähtub, et antud korter kuulub kostjale. Hagiavalduse aluseks ei ole lepingulised kohustused. Hagimaterjalid on kostja kätte saanud. Kohtus on leidnud kinnitamist, et elamus on keskküte, keskkütteradiaatorid on korteriomandi mõtteliseks osaks. Kostja väide, et teisele küttele ülemineku korda ei ole seadusega reguleeritud, ei vasta tõele. Selleks ajaks, kui kostja korteri ostis, olid alternatiivküttele üleminekut reguleerivad õigusaktid olemas. Kostja ei ole tõendanud alternatiivküttele üleminekut. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks keskküttesüsteemi muutnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole tarbinud AS-i Kohtla-Järve Soojus poolt tarnitud soojusenergiat. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus ja sellega kaasnevad kohtukulud. Kostja V S ei ole esitatud hagiga nõus ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustunud tagaseljaotsusega, samuti jäi kostjale arusamatuks, miks pidi ta hagile vastama, kuna millestki ei selgu tema võlgnevus. Arved on esitatud aadressile L. Koidula 8-2, tema elab aadressil xxx , Kohtla-Järve. Seoses sellega ei saanud kostja arvetele vastata. Kostja väitel ostis ta korteri, mille keskkütteradiaatorid olid külmad. Kostja ei tarbinud soojusenergiat, see oli ventiiliga kinni keeratud. Radiaatoritest kuum vesi läbi ei käi, kuna enne radiaatorit paigaldatud kraanid on suletud. Püstakud olid kuumad. Kostja arvamusel ei olnud ta kohustust maksta, sest keskküte korteris puudus ja ei olnud lepingut AS-iga Kohtla-Järve Soojus. Kostja teatel saab ta soojusenergia teenust teiselt firmalt ja nendest arvetest on ta teadlik. Eelnevatest arvetest ei teadnud ta midagi ja ei ole kätte saanud ühtegi arvet. Seega leiab kostja, et võlgnevus ei ole tema oma, sest keskkütteradiaatorid olid külmad ja ta ei ole AS-i Kohtla-Järve Soojus soojusenergiat tarbinud. Talvel, kui oli külm, küttis kostja korterit gaasiga või elektriga. Kuna AS KohtlaJärve Soojus ei ole kostjaga lepingut sõlminud, siis jääb kostjale arusaamatuks, mille eest ta peab maksma. Keegi ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud soojusenergiat AS-ilt Kohtla-Järve Soojus. Kostja võlgnevust ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna KohtlaJärve jaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. 14634 ärakirjaga (tl. 7); maksekorraldusega nr. 23 (tl. 4) riigilõivu tasumise kohta; Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus poolt kohtule esitatud arveldusega (tl. 8) ja arvetega (tl. 17-31), mille kohaselt V S võlgneb Aktsiaseltsile Kohtla-Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest 22 830,57 krooni. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” § 11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ § 6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg. 3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku 4 maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et V S, olles korteriomandi, asukohaga L. Koidula 3-2, Kohtla-Järve linnas, omanik on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu. Johannes Külaots Kohtunik