lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg
lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja
lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Lähtudes asjaolust, et kaasomandi lõpetamine on mittevaraline nõue, kuulub Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt nõudelt hinnaga 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni.
kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagis kaasomandi jagamise nõudes nimetanud jagatava vara (korteri) väärtuseks 550 000 krooni.
kui on hagiavalduses kaks eraldi nõuet, liidetakse kokku ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on eeltoodust tulenevalt hagihinnaks 551 000 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 551 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 25 750 krooni.
Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.
lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Hageja on avaldanud menetlusabi saamiseks esitatud taotluses, et tegemist on vaidlusega, milline puudutab kaasomandi lõpetamist ja jagamist. Taotlusele on lisatud taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et J. V. on abielus ning tal on alaealine poeg. Hageja töötab xxx õmblejana, tema igakuine sissetulek on töötasu 3000 krooni kuus ning talle on määratud sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt (lastetoetus) summas 300 krooni. Hageja on märkinud, et tema abikaasa igakuine sissetulek on töötasu summas 6800 krooni. Hageja omab arveldusarvet AS´s Hansapank, vabad vahendid seisuga 17.01.2007 on summas 2623,00 krooni. Hageja on märkinud taotluses ka abikaasa arveldusarve AS´s Hansapank, millel vabade vahendite olemasolu seisuga 17.01.2007 on summas 297,91 krooni. Kontode väljavõtted lisatud ka menetlusabi taotlusele. Hagejal on võlakohustus AS Hansa Liising Eesti ees igakuise osamaksega 754,77 krooni. Viru-Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kuulub J. V. kaasomandina korter 38,9 m2, aadressil xxx. Muu oluline kinnis- ja vallasvara, mida võõrandada, puudub. 2 Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 800-1000 krooni, toidule 4500 krooni, elektrienergiale 200 krooni, gaasile 250 krooni, internetile 150 krooni, majandustarvetele 200 krooni, riietele ja jalanõudele (3 in) 2100 krooni ning sidekulud 500 krooni. Lisaks on veel kulutused, hagiesemeks oleva ½ korteri kuludeks, summas 250-500 krooni. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb rahuldada. Vastavalt
lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest. Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse poolt väljastatud teatise, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda J. V. riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks
Kohus asub seisukohale, et kuigi menetlusabi andmise tingimused on täidetud, ei ole põhjendatud hagejale menetlusabi korras menetluskulude kandmiseks teda täielikult vabastada riigilõivu maksmisest. Hinnanud taotleja ning temaga koos elavate perekonnaliikmete (abikaasa) majanduslikku seisundit
kohaselt ning lähtudes asjaoludest, et hagejal ja tema abikaasal on olemas töökoht ning püsiv sissetulek, kohustab J. V. tasuma riigilõivu summas 2 575 krooni (s.o 10 % makstavast riigilõivust). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS-s Hansapank a/a 221023778606 viitenumbriga 2900072136 või AS-s SEB Eesti Ühispank a/a 10220034796011, viitenumbriga 2900072136. Makse selgituses kindlasti märkida tsiviilasja number. Kohtunikuabi: /allkiri/ K. Lell Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus Nooremreferent A.Teppan 06.märts 2007.a A.Teppan 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.