← Eesti

2-06-25181/4

Obsah (6)§ 318§ 322§ 407§ 444§ 468§ 162

2-06-25181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 1.november 2006 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

§ 318lg 2 kohaselt loetakse see kostjale kättetoimetatuks.

Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja isiklikult kättetoimetatud 5.oktoobril 2006 (tl 46) ja kostja kättetoimetatud kostja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule 20.septembril 2006 (tl 43).

§ 322lg 1 kohaselt loetakse see kostjale kätte toimetatuks.

Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostjad on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjatele teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjatelt hageja kasuks solidaarselt võlgnevuse 239 132, 74 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja MTÜ Kiidi Metsafilharmoonia 2.septembril 2005 laenulepingu nr 05-185136-JM, mille kohaselt andis hageja MTÜ-le Kiidi Metsafilharmoonia laenu summas 388 000 krooni. Lepingu p 7.1 järgi kohustus ta hagejale tasuma igakuiselt intressi 4,5 % aastas. Lepingu kohaselt kohustus MTÜ Kiidi Metsafilharmoonia laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 31.kuupäeval, tagastamise lõpptähtaeg 31.detsember 2005. Hageja sõlmis 2.septembril 2005 kostjate ja käenduslepingud laenulepingust tulenevate kohustuse tagamiseks. Käenduslepingute kohaselt vastutab käendaja laenulepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate kostja kohustuste täitmise eest. Käendajad vastutavad kostja MTÜ Kiidi Metsafilharmoonia võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 389 503 krooni 2

(4)tasumise eest. 2.septembril 2005 sõlmisid hageja ja kostja MTÜ Kiidi Metsafilharmoonia varaliste õiguste pandilepingu, mille kohaselt on pandi esemeks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusleping eraldamise kohta summas 371 600 krooni. Hagejale teadaolevalt maksis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus lubatud toetuse välja MTÜ-le Kiidi Metsafilharmoonia 9.novembril
  1. Kostja MTÜ Kiidi Metsafilharmoonia rikkus oma tegevusega pandilepingu p 5.1.5, mille kohaselt kohustus ta deponeerima pandi esemest saadud raha hageja kasuks selliselt, et hagejal tekiks õigus deponeeritud summale laenulepingu lõppemise päeval. 5.jaanuaril 2006 sõlmisid hageja ja kostja MTÜ Kiidi Metsafilharmoonia laenulepingule lisa, mille kohaselt leppisid nad kokku uues laenu tagastamise lõpptähtpäevas 31.jaanuar 2006, laenu tagasimaksete tähtpäevades ja intressimääras (6% aastas). 5.jaanuaril 2006 sõlmisid hageja ja kostjad ning laenulepingu lisa alusel välja antud laenu tagatiseks käenduslepingud, mille alusel kohustusid käendajad vastutama laenulepingust ja selle lisast tulenevate MTÜ Kiidi Metsafilharmoonia kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga MTÜ Kiidi Metsafilharmoonia. Käendajad vastutavad hagejale võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 394 372 krooni tasumise eest. Laenulepingu lisa p 10.1 kohaselt on kostjad kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täimise eest lepingu põhitingimustes fikseeritud määra (lepingu p 2.14 järgi 0,15 % päevas) alusel. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostjad laenulepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostjate võlgnevus hageja ees moodustab kokku 239 132, 74 krooni, millest põhiosa on 207 400, 54 krooni ja viivis 31 732, 20 krooni. Viivist hakkas hageja arvestama 5.jaanuarist 2006 ning lõpetas viivise arvestamise 11.septembril
  2. Neil asjaoludel nõuab AS Hansapank hagis MTÜ Kiidi Metsafilharmoonia, ja vastu välja mõista kostjatelt solidaarselt 239 132, 74 krooni ja viivis protsendina põhinõudest (207 400, 54 krooni) kuni põhinõude täitmiseni alates 12.septembrist 2006 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0, 027%) Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 8 lg 2; 65 lg 1; 76 lg 1; 94 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 113 lg 1; 145 lg 1; 150 millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS §-dele 145 lg 1, 150 vastustavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kui sama kohustust käendab mitu isikut, vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt võlgnevus 239 132, 74 krooni ning alates 12.septembrist 2006 viivis protsendina põhinõudest, so 207 400, 54 kroonist, kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. 3

(4)

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.