Obsah (10)

§ 35§ 76§ 113§ 41§ 42§ 162§ 37§ 34§ 39§ 44

Tsiviilasi nr 2-05-15446 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-0

§ 35, § 37, § 42 lg 1, 2, 3 p 27, Ts

ÜS § 84 lg 1, kohus otsustas: jätta rahuldamata OÜ X hagi T.E. vastu 106 600 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lk 2 / 7 Kohtuotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. I HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Pooled sõlmisid 06.05.2003 kirjaliku maaklerilepingu (tl 7-12), mille kohaselt hageja vahendab ainuesindajana kostjale kuuluva müügiobjekti (kinnistu aadressil Kastani 8, Tartu) ostu-müügilepingu, asjaõiguslepingu ning tagatisrahalepingu sõlmimist kolmandate isikutega (p 5.1 ja 2.1.7). Müügiobjekti ostu-müügilepingus on müügihinnaks 6 000 000 krooni (p 5.2). Hagejale makstava tasu suuruseks on 3% ostu-müügihinnast (p 8.1).
2. Leping kehtib kuni 05.05.2005 (p 10.1). Kui kostja ei avalda kirjalikult soovi enne lepingu tähtaja möödumist lepingu lõpetamiseks, pikeneb leping automaatselt 30 päeva võrra. Leping pikeneb ka juhul, kui leping on juba eelnevalt pikenenud (p 10.2).
3. Kostja kohustub mitte tegelema iseseisvalt või kolmandate isikute kaudu müügiobjekti ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud toimingutega ning sõlmima lepinguid hageja vahenduseta (p 7.2.2). Nimetatud kohustuse rikkumise korral võib hageja lepingu ühepoolselt üles öelda (p 10.5). Kui hageja ütleb lepingu üles kostjapoolse lepingus sätestatud kohustuse rikkumise eest p 10.5 sätestatud alusel enne tagatisrahalepingus sõlmimist, maksab hageja kostjale leppetrahvi 100 000 krooni (p 9.1.1). Lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise korral maksab viivitanud pool teisele poolele viivist 0,2% päevas tähtajaks tasumata summalt (p 9.5).
4. 24.05.2005 on tehtud kinnistusraamatusse 17.05.2005 kinnistamisavalduse alusel kanne selle kohta, et X kuulub 7/10 ja Lauris Kaplinskile 3/10 kaasomandist asukohaga Kastani 8, Tartu (tl 13-14).
5. 31.05.2005 avalduses ütles hageja maaklerilepingu üles ning nõudis leppetrahvi 100 000 krooni tasumist hiljemalt 06.06.2005; kostja sai hageja kirja kätte 03.06.2005 (tl 15-16, 17). II HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6. Lepingu p 10.2 alusel pikenes leping automaatselt 30 päeva võrra, s.o kuni 04.06.2005 (k.a), sest kostja ei esitanud kirjalikku tahteavaldust lepingu lõpetamiseks. Kuna kostja võõrandas osa müügiobjektist hageja vahenduseta ajal, mil maaklerileping oli kehtiv ning pooltele siduv, rikkus ta lepingu p 7.2.
7. Hageja avastas 3/10 müügiobjekti võõrandamise 27.05.2005 ning esitas 31.05.2005 kostjale nõudekirja leppetrahvi tasumiseks, kostja jättis hageja nõude tähelepanuta.
8. Hageja viitab TsÜS § 76 lg 1, 2,

§ 76lg 1, § 100, § 158 lg 1, § 159 lg 1, 2, § 89 lg 1, lepingu p 7.2.2, 9.1.1, 10.5.

Hageja esitas leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul. Arvestades müügiobjekti hinda (6 000 000 krooni) ning maakleritasu (3% müügihinnast e 180 000 krooni), puudub alus pidada leppetrahvi 100 000 krooni ebamõistlikult suureks. 8. Hageja viitab lepingu p 9.5 ja

§ 113

lg 1, 6, § 86 lg 3 ning on arvestanud leppetrahvi tasumata jätmise tõttu perioodil 15.06.2005-18.07.2005 viivist 6600 krooni (leppetrahv 100 000 krooni, viivis ühes päevas 200 krooni, viivitatud päevade arv 33).

1. Ebausutav ja tõendamata on kostja väide, et tervest lepingust jäi just p 10.2 tähele panemata. Isegi kui see on tõene, ei saa asetada tagajärgi, mis tekivad lepingu sõlmimisel 2 Lk 3 / 7 ilma selle sisuga tutvumata, lepingupartneri kanda. Lepingu kehtivusajale eraldi tähelepanu juhtimiseks puudus vajadus. Isik peaks olema ka ise huvitatud teada saama, kui pikaks ajaks leping teda õiguslikult kohustab. Sellele küsimusele lepingu tekstist vastuse saamiseks ei ole vaja õiguslikke eriteadmisi, lepingu p 10.2 sõnastus on selge ja ühemõtteline.
2. Nõue, et üks lepingupool peab lepingu kehtivuse ajal teavitama teist poolt lepingu sisust (nt juhtima tähelepanu lepingu tähtaja lähenemisele), ei põhine seadusel. Lepingu lõpetamine või soov lepingut lõpetada tuleb teisele poolele arusaadavalt väljendada. Kuna hageja ei garanteerinud tulemust, siis asjaolust, et kostja kinnistule ei leitud ostjat kahe aasta vältel, ei saa kuidagi järeldada, et hageja oleks pidanud teadma kostja soovi lepingut mitte jätkata.
3. Kinnistu müümise kiirus sõltub suures osas kinnistu hinnast. Kostja määratud hinda võib pidada ebareaalseks – septembris 2004 tellitud hindamisakti kohaselt oli kinnistu turuväärtus ca 4 745 000 krooni. Seega nõudis kostja kinnistu eest 1,2 miljonit krooni üle turuhinna. Kostja ei soostunud hinda korrigeerima.
4. Tegemist ei ole tüüptingimustega sõlmitud lepinguga. Kinnistu hinnaga 6 000 000 krooni osas ei sõlmita tüüptingimustega lepingut, sest objekti väärtus ja olulisus eeldab eraldi ja sisukamaid kokkuleppeid. Lepingu valmistas ette just selle kinnistu vahenduse jaoks hageja juhatuse liige ja esitas selle tutvumiseks kostjale, andes talle võimaluse teha omapoolseid ettepanekuid. Kostja tutvus lepinguga kaks päeva ning teatas, et lepingu tekst on vastuvõetav.
5. Isegi kui leping on tüüptingimustega, puudub TsÜS § 85 ja

§ 41

arvestades alus väita, et ajaks, mil kostja võõrandas osa oma kinnistust, leping enam ei kehtinud. Lepingu p 10.2 sisaldas kahte kokkulepet. Esimeses lauses oli kokkulepe lepingu pikenemise protseduuri kohta, teises aga kokkulepe, et protseduur kohaldub ka juhtudel, kui leping on juba eelnevalt pikenenud.

§ 42

lg 3 p 27 tulenevalt saab olla tühine maksimaalselt lepingu p 10.2 lauses 2 sätestatud kokkulepe, sest just see võimaldas lepingu pikenemist enam kui aastaks. Hageja oleks kostjaga sõlminud lepingu ka ilma p 10.2 lauses 2 sätestatuta.

1. Olukorras, kus pool rikub lepingut, ei saa nõuda, et teine pool ei pööraks lepingu rikkumisele mingit tähelepanu, jätaks kasutamata kokkulepitud õiguskaitsevahendid ning jätkaks lepingu täitmist.
2. Põhjendamatu on hinnata leppetrahvi suurust suhtega rahasummasse, mida hageja oleks saanud, kui ta oleks müünud kinnistust samuti ainult 3/
3. Lepingu järgi pidi hageja müüma kinnistut tervikuna ning tal puudus õigus ja võimalus jagada kinnistust osa selle võõrandamise eesmärgil või müüa kinnistust ainult mõtteline osa.
4. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-78-05 p 18 märkinud, et kahju mittetekkimise fakt iseenesest ei ole piisav õiguslik alus leppetrahvi vähendamisele. Pooltevahelises lepingus lepiti leppetrahv kokku kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kahju hüvitamiseks. Seega kahju olemasolu või selle puudumine ei oma õiguslikku tähendust.
5. Seadusandja on kaitsmist vääriva tarbija all mõistnud nn keskmist isikut, sest just tema võimalus realiseerida oma tsiviilõigusi ilma teise poole mõjutusteta on piiratumad. Tarbijad, kelle majanduslik positsioon võimaldab sama efektiivselt teostada oma tsiviilõigusi kui lepingupartneriks oleval äriühingul, väljuvad tarbija üldisest mõttest. Kostjale kuulub AS-is Lampe 900 000 krooni suurune osalus, ta kuulub äriühingu juhatusse ja omab kaudselt ka 250 000 krooni suuruste osalust OÜ-s Lampe Invest. Kostjale kuulus kinnistu, mille hinnaks ta pakkus välja 6 000 000 krooni. Kostja on äärmiselt varakas 3 Lk 4 / 7 "tarbija". Puudub igasugune alus pidada 100 000 krooni suurust nõuet ebamõistlikuks, sest nõude osakaal on kostja vara väärtusest kõigest 1,3%, tõenäoliselt väiksemgi. Arvestades veel, et kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole millegagi õigustatud ega vabandatav, oleks ebamõistlik hakata leppetrahvi vähendama argumendiga, et kostja on tarbija.
6. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 106 600 krooni ja menetluskulu (tl 2-6, 3438). III KOSTJA KIRJALIK VASTUS
7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
8. Lepingu sõlmimisel kostja ilmselt ei märganud lepingu p 10.2 ja ka hageja ei juhtinud sellele tähelepanu. Seetõttu eeldas kostja, et leping lõppes 05.05.2005 ja tal ei ole lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja, kes ei olnud suutnud kahe aasta jooksul objektile ostjat leida ja kellele pidi olema seetõttu selge, et kostja lepingu pikendamist ei soovi, ei võtnud kostjaga ühendust ega tuletanud meelde kohustust teha lõpetamiseks eraldi avaldus.
9. Hageja on igapäevaselt oma majandustegevuses kinnisvaratehingute vahendamisega tegelev äriühing, kelle poolt välja pakutud leping oli eelnevalt välja töötatud tüüpleping, millesse kanti objekti nimetus, hind, vahendustasu, trahvide suurus ning lepingu tähtaeg. Ülejäänud lepingu punkte eraldi läbi ei arutatud. Leping esitati kostjale vahetult enne allakirjutamist. Seega on lepingu p 10.2 puhul tegemist tüüptingimusega (

§ 35). 22.

Lepingu p 10.2 teadmisel ei oleks kostja lepingut sõlminud. Lepingu punkt 10.2 on ebamõistlikult kahjustav ja heade kommetega vastuolus ning seega tühine, sest tarbija panek olukorda, kus ta peab suhteliselt pika kehtivusajaga lepingu puhul meeles pidama, et selle lõpetamiseks tuleb teha kirjalik avaldus, on ebamõistlik ja seetõttu ei osanud kostja arvata, selline tingimus lepingus sisaldub (

§ 42lg 1, § 34).

Seda seisukohta toetab ka

§ 42lg 3 p 27 – lepingu p 10.2 on lepingu pikenemine ette nähtud piiramata ajaks.

Kuna lepingu p 10.2 on tühine, lõppes leping 05.05.2005 ja objekti müügi puhul pärast lepingu lõppemist 17.05.2005 ei ole tegemist lepingu punkti 7.2.2 rikkumisega.

1. Lepingu p 10.2 sätestatut ei saa vaadelda kahe erineva kokkuleppena. Usutav ei ole, et hageja soovinuks lepingu sõlmida ka p 10.2 teise lause puudumisel. Arusaamatuks jääb, milline olnuks hageja motiiv sõlmida kaheaastase tähtajaga leping võimalusega automaatseks ühekordseks 30-päevaseks pikenemiseks. Hageja oleks sellisel juhul sõlminud lepingu koheselt tähtajaga 05.06.
3. Kui lepingu p 10.2 ei ole tüüptingimus ja leping 17.05.2005 kehtis, vaidleb kostja vastu leppetrahvi nõudele summas 100 000 krooni.
4. Kostja müüs kinnistust ainult 3/10 suuruse mõttelise osa. Hagejale jäi võimalus täita lepingujärgseid kohustusi ja leida 7/10 mõttelisele osale müüja ning saada sellega õigus tasule. Hageja aga ütles lepingu üles ja nõudis leppetrahvi, mis näitab, et ta ei ole käitunud heas usus ega püüdnud omalt poolt teha midagi selleks, et talle kahju ei tekiks.
5. Leppetrahv on ebamõistlikult suur, sest hageja ei oleks isegi juhul, kui ta oleks objekti 3/10 suuruse mõttelise osa müüki vahendanud, sellises summas tasu saanud (objekt müüdi hinnaga 1 500 000 krooni, hageja tasuks sellisel juhul 45 000 krooni). Hagejale jäi võimalus mõttelise osa müügiga edasi tegeleda ja oma lepingujärgne tasu teenida. Samuti ei ole usutav, et hageja oleks lepingust tulenevate kohustuste täitmisega kandnud ligilähedaseltki nii suuri kulusid, nagu ta nõuab leppetrahvina. 4 Lk 5 / 7
6. Esineb alus leppetrahvi vähendamiseks (

§ 162

lg 1) – kostja täitis oma kohustusi lepingu järgi kahe aasta jooksul korrektselt, tema majanduslik seisund tarbijana ei ole võrreldav kinnisvarateenuseid osutava äriühingu majandusliku seisundiga ning hageja huvi teenida lepingu tasu on jäänud realiseerimata eelkõige hageja enda süül. Seaduse kohaselt ei ole tarbija mõiste seotud isiku majandusliku olukorraga, vaid sellega, kas ta teeb konkreetse tehingu iseseisva majandustegevusega seonduvalt. Samuti ei ole põhjendatud hageja arvutused kostja vara suuruse osas. Aktsiaseltsi aktsiakapitali nimiväärtus ei näita aktsiate tegelikku väärtust; OÜ Lampe Invest 250 000 krooni suurune osa kuulub AS-ile Lampe; hageja on asunud seisukohale, et kinnistu hind 6 000 000 krooni on ebareaalne, kuid võtnud selle siiski aluseks kostja vara suuruse arvutamisel (tl 28-30, 77-78). IV KOHTUISTUNG

1. Hageja esindaja Alari Avamägi jäi hagiavalduse juurde ning palus välja mõista leppetrahvi 100 000 krooni, viivise 6600 krooni ja menetluskulu 12 330 krooni (tl 99).
2. Hageja esindaja M.K. seletas, et hageja on müünud mitmeid kostja kinnisvarasid ning kostjat peeti suurkliendiks. Kõikidele tema objektidele telliti eraldi lepingud. Hagejal on traditsioon, et kliendile saadetakse lepingu projekt, tal on võimalik sellega kolm päeva tutvuda, seejärel minnakse kliendi juurde, klient kontrollib lepingu üle ja räägitakse läbi põhitingimused. Tavaliselt sõlmitakse sellised lepingud aastaks. Kostjale rõhutati, et hind on kõrge, ja tehti ettepanek sõlmida kaheaastane leping, kostja oli sellega nõus. Umbes aasta pärast soovis kostja pangast laenu võtta ning hageja tellis hindamisakti. Selle põhjal andis hageja kostjale mõista, et hind on kõrge. Kostja keeldus odavamalt müümast, argumendiks see, et ta on teinud täiendavaid kulutusi. Kinnistu vastu tunti huvi, kuid 6 000 000 krooni eest seda müüa ei õnnestunud (tl 99).
3. Kostja istungile ei ilmunud ning palus asja arutamise edasi lükata või arutada asja enda osavõtuta. Kostja esindaja volitused lõppesid 22.05.
4. 02.05.2006 eelistungil oli kostja seisukohal, et kui tema kinnistu müüs, oli maaklerileping juba lõppenud (tl 89, 93, 98). V KOHTU SEISUKOHT
5. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 06.05.2003 lihtkirjaliku maaklerilepingu (tl 7-12). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja võõrandas pärast maaklerilepingu p 10.1 sätestatud tähtaega 3/10 müügiobjektist hageja vahenduseta.
6. Pooled vaidlevad selle üle, kas maaklerilepingu näol oli tegemist tüüptingimustega lepinguga. Kostja leiab, et leping on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüpleping, hageja väidab, et tegemist ei ole tüüptingimustega lepinguga ning leping on tellitud konkreetse objekti jaoks (tl 28-29, 35, 99). 33.

§ 35

lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

§ 35

lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.

§ 35

lg 3 kohaselt võib tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa; tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. 34. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on igapäevaselt oma majandustegevuses kinnisvaratehingute vahendamisega tegelev äriühing ning pooltevahelise lepingu töötas 5 Lk 6 / 7 eelnevalt välja hageja. Kostja väidab, et lepingusse kanti objekti nimetus, hind, kokkulepitud vahendustasu, trahvide suurus ja lepingu tähtaeg ning ülejäänud lepingu punkte eraldi läbi ei arutatud (tl 28). Ka hageja esindaja seletusest ilmneb, et läbi räägiti üksnes põhitingimused (tl 99). Hageja leiab, et objekti väärtus ja olulisus eeldavad eraldi ja sisukamaid kokkuleppeid (tl 35), samas ei nähtu lepingu tekstist eraldi ja sisukamate kokkulepete olemasolu kinnistu väärtusest ja olulisusest tulenevalt (tl 7-12). Asjaolu, et leping võib olla tellitud juristilt konkreetse kinnistu jaoks ja esitatud eelnevalt kostjale tutvumiseks (tl 99), ei välista iseenesest seda, et lepingus siiski kasutati tüüptingimusi.

§ 37

lg 1 kohaselt peabki teisel poolel olema võimalus lepingu tingimustest teada saada. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et pooltevahelist maaklerilepingut võib pidada tüüptingimustega lepinguks. 35.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 2 kohaselt eeldatakse ebamõistlikku kahjustamist, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.

§ 42

lg 3 p 27 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et tähtajaline leping pikeneb tähtaja lõppedes automaatselt enam kui üheks aastaks, kui teine lepingupool seda ei taotle.

§ 34

kohaselt on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

§ 39

lg 2 tulenevalt ei või tühisele tüüptingimusele tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib; kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. 36. Kostja leiab, et tühine on lepingu p 10.2, mis sätestab, et: 1) kui kostja ei avalda kirjalikult soovi enne lepingu tähtaja möödumist lepingu lõpetamiseks, pikeneb leping automaatselt 30 päeva võrra ning 2) leping pikeneb ka juhul, kui leping on juba eelnevalt pikenenud (tl 29). Hageja arvates sisaldub nimetatud lepingupunktis kaks kokkulepet, millest tühine võib olla vaid teine (tl 36). Kohus nõustub kostjaga, et lepingu p 10.2 sätestatut ei saa vaadelda kahe erineva kokkuleppena, lepingu p 10.2 ei saa jagada üksteisest sõltumatuteks osadeks. Ka hageja ise on leidnud, et esimene lause sisaldab kokkulepet lepingu pikenemise protseduuri kohta ja teine lause kokkulepet protseduuri kohaldumise kohta. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks teinud tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, seega tuleb kostjat pidada tarbijaks (isegi kui kostja ei oleks tarbija, sätestab

§ 44

, et kui

§ 42

lg 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav). Kohus on seisukohal, et kuna sisuliselt näeb lepingu p 10.2 ette lepingu pikenemise piiramatuks ajaks, on nimetatud tingimus kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine.

1. Kuna lepingu p 10.2 on tühine ega oma TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt õiguslikke tagajärgi algusest peale, ei pikenenud leping pärast lepingu p 10.1 sätestatud tähtaega ning kostja ei ole maaklerilepingut rikkunud, kui tegi tehingu osaga müügiobjektist hageja vahenduseta pärast 05.05.
2. Seega on hageja poolt lepingu ülesütlemine asjakohatu ning nõue leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks alusetu. Hagi tuleb jätta rahuldamata. 6 Lk 7 / 7
3. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 ning arvestades hagi rahuldamata jätmist ja asjaolu, et kostja ei ole kohtukulude nimekirja esitanud, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik 7