Tsiviilasi nr.2-06-3900 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 04.mai 2006.a.; Valga kohtumaja
§150
lg.2 p.1, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §630 lg.2, kohus määras: Kinnitada X AS-i ja I. M. vahel 04.mail 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega: 1. I. M. tasub X AS-i arvelduskontole viisteist tuhat kakssada kümme (15 210) krooni 22 senti vastavalt kompromissilepingus toodud maksegraafikule. Pooled kinnitavad, et tasutav summa koosneb kahjuhüvitisest summas kümme tuhat ükssada kaheksakümmend kaks (10 182) krooni 80 senti, kahjujuhtumi käsitluskuludest summas üks tuhat viissada kakskümmend seitse (1 527) krooni 42 senti, kohtumenetlusega seotud sõidukulude ja õigusabi maksumusest summas kolm tuhat (3 000) krooni ja ½ riigilõivust summas viissada
(500)krooni.
- I. M. kohustub kompromissilepinguga kokkulepitud summa viisteist tuhat kakssada kümme (15 210) krooni 22 senti - tasuma X AS-ile alljärgneva maksegraafiku alusel : hiljemalt 25.maiks 2006.a. ja edaspidi iga järgneva kuu 25.kuupäevaks – kaks tuhat (2 000) krooni, viimase osamaksena 25.detsembriks 2006.a. summas üks tuhat kakssada kümme (1 210) krooni 22 senti.
- Kui I. M. teeb kõik kompromissilepingust tulenevad maksed kokkulepitud tähtpäevaks, ei ole X AS-il õigus nõuda I. M. seaduses sätestatud viivise tasumist.
- Kui I. M. rikub kokkulepitud maksegraafikut, loetakse kogu graafiku alusel tasumata summa maksetähtpäev saabunuks maksegraafiku rikkumisele järgneval päeval; sellisel juhul on X AS-il õigus viivitamatult pöörduda kogu graafiku alusel tasumata summa korraga sundsissenõudmiseks kohtutäituri poole, samuti õigus nõuda tasumisega viivitatud summalt viivist 0,15% päevas alates maksegraafiku rikkumisest. Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega. nr.2-06-3900, seoses Tagastada X AS-ile viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on viissada
(500)krooni. Määrus saata pärast selle jõustumist teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kuna pooled loobusid määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest, määrus jõustub selle kättetoimetamisest pooltele (04.05.2006.a.) ja kuulub viivitamatule täitmisele. ASJAOLUD Menetluse käik 23.02.2006.a. on kohtule laekunud X AS-i hagi I. M. vastu liikluskahju ja kahjukäsitluskulude, kogusummas 11 710.22 krooni, ning viivise väljamõistmise nõudes /tl.1-3/. 04.05.2006.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus Kohtuistungil esitavad pooled kohtule nende vahel 04.05.2006.a. sõlmitud kompromissilepingu ning taotluse vaidluse kompromissiga lahendamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Kostja avaldab, et võtab hagi õigeks ja tunnistab hageja võlanõuet summas 11 710.22 krooni ja menetluskulude (1/2 riigilõivust ja õigusabitasu) nõuet summas 3 500 krooni ning on need summad nõus hagejale tasuma igakuuliste, 2 000 krooni suuruste, osamaksetena alates 25.05.2006.a.. Hageja esindaja aktsepteerib kostja poolt pakutud tingimusi ning omalt poolt täiendava tingimusena soovib kokkuleppe täitmise tagamiseks viivise ja sundtäitmise seadmist ning palub kohtul tagastada hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ - s.o. 500 krooni. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Samuti avaldavad pooled, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on kohtuistungil hagi täies ulatuses õigeks võtnud ja aktsepteerinud hageja poolt pakutavaid kompromissi tingimusi. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (
§430lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine.
Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (
) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust eelnimetatust, on pooled kinnitanud ka sellekohase allkirjaga kohtuistungi protokollis. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.
§150
lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 000 krooni /tl.29/. Seega tuleb hagejale tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni.
§630
lg.2, viitega §659, annab menetlusosalisele õiguse loobuda apellatsiooniõiguse kasutamisest. Pooled on kompromissilepingus ja ka kohtuistungil kohtule kinnitanud, ei soovi esitada kohtumääruse peale määruskaebust ja loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei fikseeri kohus määruses lahendi peale edasikaebe korda, vaid viitab vastavatele õiguslikele tagajärgedele. A.Kaldma kohtunik 04.05.2006.a.