KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Ivo Pilving ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 12.märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-253 Haldusasi Kodakodsus- ja Migratsiooniameti taotlus V.S väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Tallinna Halduskohtu 06.02.2007 määrus V.S määruskaebus 8.märts 2007 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 6.veebruari 2007 määrus muutmata ja V.S määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib HKMS § 74.1 korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Siseministri 26.07.2001 käskkirjaga nr 322 keelduti Vene Föderatsiooni kodanik V.Sle tähtajalise elamisloa pikendamisest. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi V.Sile 14.07.2003 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 59 päeva jooksul, sundtäitmise tähtajaga 10.09.
- V.S Eestist ei lahkunud ning vaidlustas ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus. Esitatud kaebus ning hilisem apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Riigikohus otsustas 02.12.2004 jätta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Halduskohtu 22.12.2005 otsusega paigutati V.S väljasaatmiskeskusesse kaheks kuuks kuni väljasaatmiseni. V.Sil puudus kehtiv reisidokument, mistõttu ei olnud võimalik tema väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. Kohtuotsustega on kinnipidamise tähtaega pikendatud kahe kuu kaupa. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada V.Si väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le
- V.S on keeldunud reisidokumentide taotlusankeedi täitmisest. Vene Föderatsiooni Suursaatkond vastas KMA järelepärimisele, et V.Sile 3-07-253 väljastatakse pass ainult tema isikliku avalduse alusel. Kuna V.Sil puuduvad isikut tõendavad dokumendid, siis ei saa lahkumisettekirjutuse sundtäitmist hetkel lõpuni viia. V.S palus jätta taotlus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 06.02.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-253 anti luba V.Si väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni 06.04.
- Kohus leidis, et KMA taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. V.Sil puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lg-s 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. V.Sil puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on proportsionaalne sunnivahend, et kallutada V.Si kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele, seega kooskõlas Põhiseaduse § 20 p-ga
- Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-16-03 tuvastati, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poolt 26.07.1994 sõlmitud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Leping Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende sealviibimise tingimustest" ja "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" ja perekonnaelu ei anna V.Sile õigust Eestis viibida. Samuti ei ole V.Si väljasaatmine vastuolus direktiiviga 2003/109/EÜ. Pikaajaliseks elanikuks loetakse selle direktiivi art 4 lg 1 kohaselt riigis viimase viie aasta jooksul seaduslikult elanud kolmandate riikide kodanikke. V. Sil puudus direktiivi ülevõtmise tähtpäeval (23.01.2006, art 26) Eestis elamiseks seaduslik alus. Ka EL Nõukogu 22.09.2003 direktiiv nr 2003/86/EÜ perekondade taasühinemise õiguse kohta ei anna V.Sile õigust elada Eestis enne elamisloa andmise otsustamist. Taasühinemisdirektiivi art 6 lg 1 kohaselt võib liikmesriik pereliikme taotluse tagasi lükata seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervisega. V. Sile on varasemalt elamisloa andmisest keeldutud ja talle on tehtud Eestist lahkumise ettekirjutus seoses sellega, et ta oli välislepingutest tulenevalt kohustatud Eestist lahkuma Eestit okupeerinud riigi relvajõudude koosseisus. On selge, et relvajõudude lahkumine oli vajalik Eesti Vabariigi julgeoleku tagamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES V.S palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.02.2007 määrus. V.S on seisukohal, et kuna väljasaatmist võib viia täide haldusorgan, mitte väljasaadetav, siis ei saa olla tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamine proportsionaalne sunnivahend kallutamaks teda kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kinnipidamisest väljasaatmiskeskuses ei tohiks kujuneda isikule põhiseadusega antud õiguste piiramise vahend, s.h. isiku kallutamiseks oma veendumustest taganemiseks. V.S on Eestis elanud 30 aastat, tal on siin perekond, sissetulek, meditsiiniline kindlustus, eluruum. Sõjaväest läks V.S erru 12 aastat tagasi. Määruskaebuse esitaja ei oleks Eestis elades ohtlik Eesti riigile. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema eraelu ja kodu. Riigivõim ei peaks sekkuma selle õiguse kasutamisse muidu, kui see on vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, samuti korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. V.Si väljasaatmine Eestist ei ole osutunud võimalikuks juba alates
- aastast. Halduskohus ei ole kasutanud kaalutlusõigust V.Si väljasaatmiskeskuses jätkuva kinnipidamise 2
(4)3-07-253 proportsionaalsuse hindamisel. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis annaks kinnituse väljasaatmise võimalikkuse kohta. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kuna V.Sil puudub kehtiv reisidokument, mis võimaldaks väljasaatmise lõpule viia, on põhjendatud tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine. V.Si kinnipidamine on tingitud isiku enda soovimatusest täita Eesti Vabariigi seadusi – aidata kaasa väljasaatmisele reisidokumendi taotlemise teel. Seega on abinõu eesmärgi suhtes jätkuvalt proportsionaalne ega ole vastuolus Põhiseaduse § 20 p-ga
- Eestis ilma õigusliku aluseta viibiva Eestit okupeerinud riigi relvajõududes teeninud isiku, kes on vabatahtlikult võtnud kohustuse Eestist lahkuda, väljasaatmiseks on olemas avalik huvi. Väljasaatmiskeskusesse paigutati V.S põhjusel, et ta ei lahkunud riigist vabatahtlikult talle antud lahkumistähtaja jooksul. Vastavalt VSS §-le 25 pikendab halduskohus väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni või vahi alla võtmiseni. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine on kohane, vajalik ja mõõdukas sunnivahend kallutamaks väljasaadetavat aitama kaasa jõus oleva väljasaatmisotsuse täideviimisele. V.Si kohta tehtud Riigikohtu lahendis on antud vastused kõigile teda huvitavatele küsimustele, muuhulgas selle kohta, miks elamisloa andmata jätmine ei riku tema põhiseaduslikke õigusi ja rahvusvahelise õiguse norme. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 kaitseala ühtib Põhiseaduse §-dega 26 ja
- V.Si tütar ja abikaasa poeg on täisealised. Seega ei takista miski kaebajal ja tema abikaasal pereelu elamist Vene Föderatsioonis, mis on mõlema isiku kodakondsusjärgne riik. Käesoleval hetkel puudub V.Sil kehtiv reisidokument ja puuduvad seaduses sätestatud alused isiku vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Seega on V.Si väljasaatmiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine kuni väljasaatmiseni põhjendatud. Väljasaatmiskeskusest vabastamisega ei teki kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Tallinna Halduskohtu 22.02.2007 määrusega jäeti V.S määruskaebus rahuldamata ning saadeti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. V.S vaidlustab kinnipidamise väljasaatmiskeskuses põhjendusega, et väljasaatmine ei ole perspektiivikas. Ta ei esita taotlust reisidokumendi saamiseks ning Vene Föderatsioon ilma tema taotluseta dokumente ei väljasta ega võimalda tal Vene Föderatsiooni asuda. Seega sõltub väljasaatmine üksnes V.Si otsusest ning kuna ta oma otsust ei muuda, pole väljasaatmine võimalik ning väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Ringkonnakohtu hinnangul on V.Si kinnipidamine proportsionaalne meede Eestist väljasaatmise tagamiseks. Kinnipidamine peab järgima mõistliku aja tingimust, kusjuures mõistlik aeg sõltub iga üksiku juhtumi asjaoludest. Muuhulgas on hindamisel oluliseks kaalukeeleks asjaolu, kas viivitus väljasaatmisel on põhjustatud haldusorgani või väljasaadetava poolt. Käesoleval juhul on kinnipidamine kestnud küll suhteliselt pikalt, kuid viivituse väljasaatmise lõpuleviimisel on põhjustanud üksnes V.Si käitumine, kes keeldub tegemast taotlust reisidokumendi saamiseks oma kodakondsusjärgsesse riiki naasmiseks. 3
(4)3-07-253 V.S väide, et kinnipidamisega väljasaatmiskeskuses kallutatakse teda põhiseadusevastaselt oma veendumustest loobuma, ei ole õige. Kinnipidamisega avaldatakse V.Sile sundi Eestist lahkumiseks, kuid ei sunnita teda loobuma oma veendumusest, nagu oleks tal õigus jääda Eestisse elama. Põhiseaduse § 41, mis sätestab igaühe õiguse jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele, sätestab 2.lõikes, et veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. V.S, keeldudes täitmast õigusjõus olevat lahkumisettekirjutust, paneb toime õiguserikkumise. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu, sest reisidokumendi vormistamisel on V.Si puhul olemas vastuvõttev riik ning väljasaatmise saab kohe lõpule viia. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks väljasaatmine ei riku V.Si eraelu puutumatust ja perekonnapõhiõigust ning ringkonnakohus neil väidetel rohkem ei peatu. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)