lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg 2. Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus saata tähitult V. T. ja teadmiseks Rahandusministeeriumile. 1 Asjaolud Vi. T.esitas 01.02.2007 hagiavalduse L. T. vastu ühisvara jagamise nõudes. 01.02.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnalt.
lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.
kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagiavalduses nimetanud ühisvara väärtuseks 567 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 567 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 24 250 krooni. Seega ühisvara nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 24 250 krooni.
Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.
lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Menetlusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et V. T. töötab ning tema igakuine sissetulek on töötasu 3600 (bruto) krooni. Hagejal on 2 alaealist last. Hagejalt on väljamõistetud elatis, mõlemale lapsele 1500 krooni kuus. Hageja väidab oma taotluses, et ei ole saanud elatist maksta kuna on väike sissetulek ja võlgnevus elatise maksmises kasvab. Hageja omab arveldusarveid AS Hansapangas ja Sampo Pangas, kuid taotluse esitamise hetkel tal rahalised vahendid puuduvad. Muu oluline kinnis- ja vallasvara, mida võõrandada, hagejal puudub. Hageja vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 800 krooni, toidule 1000 krooni ning sidekulud 300 krooni, Starman TV 100 krooni, tervishoiukulud 100 krooni. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb rahuldada. Vastavalt
lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest. Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse poolt väljastatud teatise, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite 2 register, ehitusregister) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda V. T. riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks
Kohtunikuabi: /allkiri/ K. Lell Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus Nooremreferent A.Teppan 05. märts 2007.a A.Teppan 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.