lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg 2. Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus saata tähitult Y. K. ja teadmiseks Rahandusministeeriumile. 1 Asjaolud Y. K.esitas 14.07.2006 vastuhagi S. K. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnalt.
lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.
kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on vastuhagis nimetanud ühisvara väärtuseks 173 370 krooni. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ning riigilõivuseaduse lisa nr 2 kohaselt riigilõivu suurus summalt 173 370 krooni on 9 250 krooni. Seega hagejal tuleb maksta ühisvara jagamise nõudes 9 250 krooni riigilõivu. Vastuhagiavaldusele on lisatud maksekorraldus summas 2 600 krooni.
Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.
lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Hageja on avaldanud menetlusabi saamiseks esitatud taotluses, et tegemist on vaidlusega, milline puudutab abielu lahutust ja poolte vahelisi varalisi suhteid. Taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et Y. K. töötab, tema igakuine sissetulek on töötasu keskmiselt 4 500-5000 krooni kuus. Hageja omab arveldusarvet AS-s Hansapank, vabad vahendid taotluse esitamise hetkel 12 krooni. Muu oluline kinnis- ja vallasvara puudub. Taotleja vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 500 krooni, toidule 1500 krooni, transpordile 200 krooni, tervishoiule 200 krooni ning sidekulud 100 (kokku 2500 krooni). Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb rahuldada. Vastavalt
lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest. Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse poolt väljastatud teatise, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite 2 register, ehitusregister) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda Y. K riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks
Kohus asub seisukohale, et kuigi menetlusabi andmise tingimused on täidetud, ei ole põhjendatud hagejale menetlusabi korras menetluskulude kandmiseks teda täielikult vabastada riigilõivu maksmisest. Hinnanud taotleja majanduslikku seisundit
kohaselt, leiab kohus, et hageja on võimeline tasuma hagi esitamisel osaliselt riigilõivu ja kohustab Y. K. tasuma riigilõivu summas 4625 krooni (s.o 50 % makstavast riigilõivust). Hageja poolt on tasutud riigilõiv summas 2600 krooni, mille kohus arvestab tasutuks nõutavast summast 4625 krooni ning kohustab Y. K. lisaks tasuma 2025 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS-s Hansapank a/a 221023778606 viitenumbriga 2900072136 või AS-s SEB Eesti Ühispank a/a 10220034796011, viitenumbriga 2900072136. Makse selgituses kindlasti märkida tsiviilasja number. Kohtunikuabi: /allkiri/ K. Lell Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus Nooremreferent A.Teppan 08. jaanuar 2007.a A.Teppan 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.