lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg 2. Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus saata tähitult T. K. ja teadmiseks Rahandusministeeriumile. 1 Asjaolud T. K. esitas 22.02.2007 hagiavalduse N. S. vastu võla väljamõistmise nõudes. 22.02.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnalt.
lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.
kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagiavalduses nimetanud hagi hinnaks 3046,85 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 3046,85 krooni tasumisele riigilõiv summas 250 krooni.
Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest.
lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.
lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Menetlusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et T. K. on xxx Kutseõppekeskuse õpilane ning tema igakuine sissetulek on sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 1500 krooni, lastetoetus 300 ja üksikema toetus 300 krooni. Hageja kasvatab üksi alaealist last (S. K. i.k xxx). Hageja omab arveldusarveid AS Hansapangas ja SEB Eesti Ühispangas, kuid taotluse esitamise hetkel tal rahalised vahendid puuduvad. Taotleja omab AS Hansapanga krediitkaarti -limiit 5000 krooni, igakuine makse 250 krooni. Sotsiaalametile võlg 867 krooniigakuine makse 300 krooni. Muu oluline kinnis- ja vallasvara, mida võõrandada, hagejal puudub. Hageja vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 500 krooni, toidule 700 krooni, transpordikulud 50 krooni, sidekulud 350 krooni, lasteasjadele 250 krooni, pangatehingute maksed 50 krooni. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb rahuldada. Vastavalt
lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest. Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksu- ja Tolliameti registri, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register, ehitusregister) andmetega, leiab, 2 et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda T. K. riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks
Kohtunikuabi: /allkiri/ K. Lell Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus Nooremreferent A.Teppan 13. märts 2007.a A.Teppan 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.