6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid: 27.09.2006 Viru Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses taotles L Š K A `ilt nende kooselust 06.09.2001 sündinud lapse K Š `i ülalpidamiseks elatise väljamõistmist summas 1500 krooni kuus. 03.10.2006 esitas võlgnik K A avaldusele vastuväite, märkides, et ta on töötu ja tal puudub elatise maksmiseks vajalik sissetulek. Kohtunikuabi määrusega anti 04.10.2006 maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldus
Kohtumäärusega kohustati hagejat võlgniku vastuväitest tulenevalt esitama põhjendatud nõudega hagiavaldus koos vastavate tõendite esitamisega. 27.10.2006 kohtule esitatud hagiavalduses jääb hageja L Š varem esitatud suuruses ülalpidamisraha nõude juurde. Hagiavalduse kohaselt lahkus kostja pere juurest 2004.aasta lõpus ning samast ajast elavad pooled lahus. Poeg K elab hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole lapse ülalpidamiseks materiaalset abi andnud. Hageja töötab AS-is ETK Sisustus ning tema töötasu suurus sõltub töö olemasolust (2500-3000 krooni kuus). Hageja arvele kantakse ka alaealise lapse kasvatamisega seoses riiklikult makstav peretoetus summas 300 krooni. Hageja leiab, et perekonnaseaduse § 60 lg 1 ja 61 tulenevalt on kostja kohustatud lapse ülalpidamiseks elatist maksma seaduses sätestatud alammäärast lähtudes vähemalt 1500 krooni kuus. Kostja elab koos praeguse elukaaslasega Viru-Nigulas, tema sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Kuna kostja ei ole rohkem kui aasta jooksul lapsele ülalpidamist andnud, siis hagi esitamisel taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt alates 01.10.2005. Hagiavaldusele lisatud arvestuste järgi kulub hagejal ühes kalendrikuus lapse osas tehtavate vajalike kulutustena toidule – 700 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, riietele 300 krooni, jalatsitele 300 krooni, mänguasjadele ja arendustegevuseks vajalike kulutuste katteks 100 krooni, eluasemekuludele 100 krooni, küttele ca 167 krooni kuus, elektrile 175-200 krooni kuus, lasteaia kohamaksu ja toiduraha katteks kokku 700 krooni kuus jne. Kuna hageja enda sissetulekud lapse ülalpidamiskulude katmiseks ei ole piisavad, siis taotleb hageja kostjalt elatist vähemalt 1500 krooni kuus. Kostja vastuväited: Vastuseks hagile teatas kostja 13.11.2006 kohtule kirjalikult, et töö puudusel ei ole ta suuteline hagis nõutud suuruses elatusraha maksma. Kostja väitel oli laps 2006.aasta suvel nädalavahetustel tema juures ja ka tema ülalpidamisel. Kostja on nõus ise lapsele vajalikke riideid ostma, kuid hageja ei ole sellega nõustunud, samuti teeb hageja takistusi lapsega kohtumiseks. Kostja leiab ka, et hageja kuritarvitab alkoholi ning ei ole suuteline vajalikul määral lapse eest hoolitsema. 20.12.2006 kohtuistungil nõustus hageja kostjal sissetulekute puudumisel vähendama elatise nõuet kostjal käesolevaks ajaks tekkinud võlgnevuse osas: hageja nõudeks jäi alates oktoobrist 2006 kuni 31.12.2006 lapse ülalpidamiseks kostjalt elatise väljamõistmine seaduses sätestatud elatusraha alammäärast lähtudes pooles ulatuses ((3 x 1500) : 2), s.o. kogusummas 2250 krooni. Alates 01.01.2007 soovib hageja kostjalt lapse ülalpidamiseks igakuist elatist PkS § 61 lg 4 tulenevalt kehtestatavast palga alammäärast lähtudes ½ ulatuses, s.o. vähemalt 1800 krooni kuus. Hageja väitel on ta lapse kasvatamisega üksi hästi hakkama saanud. Ta viib hommikul lapse lasteaeda ja toob sealt õhtul koju, samuti valmistab talle ise söögi ja peseb ka riided. Kui laps on haige, siis on hageja olnud sunnitud töölt koju jääma ja haige lapse eest hoolitsema. Hageja leiab, et kostjal ei ole takistusi tööle asumiseks, kuid kostja ei ole seni soovinudki tööd leida. Samal kohtuistungil 20.12.2006 nõustus kostja hageja poolt vähendatud ulatuses seni tekkinud elatise võlga hüvitama (summas 2250 krooni), samuti maksma edaspidi elatist seaduses sätestatud määras, s.o. alates 01.01.2007 vähemalt summas 1800 krooni kuus. Kostja väitel ei ole tema praeguse elukoha läheduses tööd leida ning halb bussiühendus ei võimaldavat kaugemal tööl käia. Uuest aastast alates kostja võimalused tööle asumiseks aga paranevat. Kostja tunnistab ka, et tal puuduvad mõjuvad põhjused seaduses ettenähtud määrast väiksemas ulatuses elatusraha maksmiseks. Tal on peale K S `i küll veel kolm last, kuid nende suhtes on temalt vanema õigused ära võetud ja need on lastekodus. Elatise maksmise kohustust tal teiste laste suhtes ei ole. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele varasema võlgnevuse osas hageja poolt kohtuistungil vähendatud ulatuses ning edaspidi igakuise elatusrahana vastavalt seaduses sätestatud määrale. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lõike 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud isiku kasuks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 2005.aasta algusest on poolte kooselust 06.09.2001 sündinud poeg Kevin elanud koos hagejaga ja olnud üksnes hageja ülalpidamisel. Kuna kostja ei ole seni oma alaealise lapse ülalpidamiseks vabatahtlikult elatist andnud, siis on hageja poolt vastava nõudega kohtusse pöördumine põhjendatud. Elatis mõistetakse välja lähtudes vanema varanduslikust seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule. Hageja sissetulekuks on tema keskmine töötasu ca 3000 krooni kuus, samuti riiklikult makstav peretoetus 300 krooni kuus. Hageja esitatud arvestuste kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks vähemalt 3000 krooni kuus, milles poole peaks kandma kostja. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. 2006.aastal vastavalt (3000 : 2) = 1500 krooni kuus. Vastavalt PkS § 61 lg 5 sätestatule võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on veel teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla lõikes 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, või 2) lapsel on piisav sissetule, või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole kohtus esile toonud ühtegi PkS § 61 lg 5 või lg 6 nimetatud asjaolu, mis annaks aluse elatise väljamõistmiseks alla PkS § 61 lg 4 sätestatud määra. Tulenevalt
lg 1 on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähen- dada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal on õigus hagi õigeks võtta.
Hagejale selgitati kohtuistungil 20.12.2006 tema poolt elatise nõude (käesolevaks ajaks tekkinud elatise võlgnevuse) vähendamise õiguslikke tagajärgi. Hageja nõudeks jäi elatise väljamõistmine 01.oktoobrist 2006 kuni 31.12.2006 kokku summas 2250 krooni ning alates 01.01.2007 vastavalt PkS § 61 lg 4 sätestatud määrale. Kostja võttis nimetatud ulatuses hageja nõude 20.12.2006 kohtuistungil õigeks ning tulenevalt
kostja poolt hageja nõude õigeksvõtmisel rahuldab kohus hagi. Kohus selgitas ka pooltele, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus
lg 1 tulenevalt märkida kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslikud põhjendused, samuti selgitati, et elatise maksmises kuulub otsus täitmisele viivitamata (
S § 61 lg 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt
antud asjas jäävad kohtukulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 tulenevalt on ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, millelt täismääras kuuluks tasumisele ka riigilõiv. Riigilõivuseaduses sätestatu kohaselt on elatise nõudes hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Hagi rahuldamisel jäävad kohtukulud kostja poolt.
lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu.
lg 2 kohaselt ei välista ega piira otsuse teatavakstegemine kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalisele kätte. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 03. aprillil 2007.a Irma Külavee Nooremreferent I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.