← Eesti

3-06-876/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman, Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-876 Haldusasi AS * (reg. kood xxxxxxxx) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.01.2006 maksuotsuse nr 12-5/36 tühistamise nõudes Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata AS * taotlus Tallinna Halduskohtu 21.11.2006 otsuse peale haldusasjas nr 3-06-876 apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks. Tagastada AS * apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-06-876 selle esitajale. Tagastada AS-le * (arveldusarve nr xxxxxxxxxx, AS Hansapank) apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 583 (viissada kaheksakümmend kolm) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
  2. Tallinna Halduskohtu 21.11.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-876 jäeti rahuldamata AS * kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.01.2006 maksuotsuse nr 12-5/36 tühistamise nõudes. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kohtuotsuse peale lõppes 21.12.
  3. 03.01.2007 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse AS * apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 21.11.2006 otsuse peale. 05.01.2007 esitati ringkonnakohtule ka taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluses põhjendati apellatsioonitähtaja möödalaskmist järgmiselt. 21.12.2006 kavatses kaebuse esitaja apellatsioonkaebuse kohtule esitada pärast kaebuse olulisemate aspektide täpsustamist. 18.12.2006 haigestus aga kaebaja juhatuse ainuliige D. S, kellel oli ainuõigus apellatsioonkaebuse projekti heakskiitmiseks ja allakirjutamiseks. Apellandil tekkis võimalus 3-06-876 esitada apellatsioonkaebus kohtule 27.12.2006, kui D. S tuli pärast haigust esmakordselt tööle. Käesolevas asjas tuleks analoogia alusel kohaldada TsMS § 422 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt on poole ootamatu haigestumine kohtule vastamata jätmise või kohtuistungile ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Taotlusele lisatud P OÜ 03.01.2007 tõendi kohaselt on D. S pöördunud meditsiiniabi saamiseks 18.12.2006, kaevates palaviku ja kurguvalu üle, ning talle on väljastatud töövõimetusleht perioodiks 18.12.2006-03.01.
  4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusele palutakse see jätta rahuldamata järgmiste põhjendustega. 1) Menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuv põhjus on menetlusosalise haigus juhul, kui isik ei saanud haiguse tõttu menetlustoimingut teha ega saata menetlustoimingut tegema ka esindajat. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-148-06 ei peetud apellatsioonkaebuse esitamata jätmise mõjuvaks põhjuseks protsessiosalise seadusliku esindaja ootamatut komandeeringut, kui protsessiosaline ei põhistanud, miks ei olnud seaduslikul esindajal võimalik teha apellatsioonkaebuse kohtule esitamine ülesandeks muule isikule. Halduskohtus esindas kaebajat lepingulise esindajana L. J, kellel TsMS § 222 1g 1 p-st 10 tulenevalt oli õigus esitada ka kaebust kohtulahendi peale. Samuti võib apellatsioonkaebust esitama volitada teisi isikuid. Kui D. S on pöördunud apellatsioonkaebuse koostamiseks juriidiliste eriteadmistega isiku poole, ei saa tema haigus takistada apellatsioonkaebuse esitamist esindaja kaudu, sest esindaja saanuks kaebuse esitada ka ilma esindatava allkirjata. 2) Nähtuvalt taotlusele lisatud arstitõendist haigestus apellandi esindaja väidetavalt kolm päeva enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppu. Kuna D. S ei oma õigusalaseid eriteadmisi, siis nõuab apellatsioonkaebuse kirjutamine rohkem aega ja ettevalmistamist ning seda ei ole mõistlik jätta tähtaja viimastele päevadele. Kuna taotluse kohaselt vajasid täpsustamist mõned aspektid, pidi apellatsioonkaebus selleks ajaks järelikult juba suuremas osas valmis olema. Valu kurgus ja palavik pole sellised nähud, mis ei lubaks kaebust kirjutada. 3) Taotluses on välja toodud, et D. S tuli uuesti tööle 27.12.2006, mistõttu jääb arusaamatuks, miks esitati apellatsioonkaebus kohtusse alles 03.01.
  5. Alates
  6. jaanuarist 2006 on võimalus saata dokument kohtule tähtaja viimasel päeval faksiga või elektronpostiga tingimusel, et dokumendi originaal saadetakse samuti viivitamatult kohtule, selgelt sätestatud TsMS §-s
  7. Olukorras, kus kaebuse esitamise tähtaeg on juba mööda lastud, ei ole viivitus pärast isiku töövõime taastumist enam õigustatav ning isik peaks tegema kõik endast oleneva, et dokument võimalikult kiiresti esitada. Töövõimetuslehe väljastamine ei tähenda isiku tegutsemisvõimetust, mida näitab ka D. S tööleasumine enne töövõimetuslehe kehtivuse lõppu. Seega on põhjendamata viivitus apellatsioonkaebuse esitamisel ajavahemikul 28.12.2006-03.01.
  8. 4) Tähtaja ennistamise taotlusega esitatud arstitõendi on allkirjastanud AS * äripartner P OÜ direktor L. P ning arst I. P. Haldusasja materjalide hulgas olevas maksuhalduri poolt kaebajalt kontrollimisel ära võetud kaustikus „Kassa alates 01.10.2002“ on märgitud vähemalt kolm tehingut, kus üheks osapooleks on P OÜ või L. P. Samuti nähtub kaebajalt ostude tegemisi eespool nimetatud isikute poolt ka AS * sisetellimuste kaustikust, mille kohta on D. S selgitanud, et sinna märgitakse töötajatele, tuttavatele ja sugulastele omahinnaga müüdud ravimid. Et D. S on tuttav arstitõendi väljastajatega ning töövõimetusleht on väljastatud perioodiks, mis algab enne apellatsioonitähtaja lõppemist ja lõpeb samal päeval, kui esitati apellatsioonkaebus, võib arstitõend olla väljastatud alusetult ja ebausaldusväärne. 2

(3)3-06-876 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. HKMS § 33 lg 3 p 2 kohaselt tagastab ringkonnakohus määrusega apellatsioonkaebuse selle esitajale, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonkaebuse möödumist ning ringkonnakohus ei ennista tähtaega. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebus kohtusse esitatud 03.01.2007, apellatsioonitähtaja, mille viimane päev oli 21.12.2006, möödumist. seega peale
  2. Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluses tuuakse apellatsioonitähtaja ületamise põhjusena apellandi ainsa seadusliku esindaja haigestumine enne apellatsioonitähtaja lõppu. Protsessiosaliseks oleva juriidilise isiku seadusliku esindaja haigus võib olla apellatsioonkaebuse tähtaegse mitteesitamise mõjuvaks põhjuseks, kui see haigus muutis apellatsioonkaebuse tähtaegse esitamise võimatuks. Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et apellatsioonitähtaja ennistamise taotluses ei ole selgitatud, miks ei olnud AS-l * võimalik korraldada apellatsioonkaebuse esitamist lepingulise esindaja kaudu. Käesolevas haldusasjas on kaebuse esitajat esindanud lepinguline esindaja (volikiri toimiku II kd tl 68), kellel oli tulenevalt volikirjast ja TsMS § 222 1g 1 p-st 10 õigus enda allkirjaga esitada ringkonnakohtule apellatsioonkaebus. Seega ei ole apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus põhjendatud.
  3. Kuna apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele juba sel põhjusel, et apellandi seadusliku esindaja haigestumine ei takistanud apellatsioonkaebuse esitamist kaebuse esitaja muu esindaja kaudu, ei peatu ringkonnakohus täiendavalt küsimusel, kas apellandi seadusliku esindaja tervislik seisund takistas tal endal apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist.
  4. Apellatsioonitähtaja ennistamata jätmise tõttu tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse käesoleva määrusega selle esitajale.
  5. Apellatsioonkaebusele lisatud pangaväljavõttest nähtuvalt on AS * tasunud arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxx (AS Hansapank) 05.01.2007 apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu summas 583 krooni kontole nr xxxxxxxxxxxx (maksekorraldus nr 11460). Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata tagastamise tõttu kuulub riigilõiv apellandile TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastamisele. Lauri Madise Silvia Truman Ruth Virkus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.