2-05-1321/3

2-05-1321/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1321/34 (endine nr 2/34-3020/05) Tsiviilasi AF hagi SF vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja elatise saamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.02.2007 kohtuistungil Menetlusosalised hageja: AF kostja: SF Resolutsioon Hagi rahuldada
2. Lahutada AF ja SF abielu, mis on registreeritud , abieluakt .
3. Määrata NF elukohaks AF elukoht.
4. Välja mõista SF alates elatusraha 2080 (kaks tuhat kaheksakümmend) krooni kuus NF ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni s.o AF kasuks. Kohtuotsus on elatise osas tagatiseta viivitamata täidetav hagejale hädavajalikus ulatuses. Menetluskulude jaotus
5. Välja mõista SF AF kasuks tasutud riigilõiv 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni.
6. Välja mõista SF riigilõiv 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandus-ministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
8. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigilõiv elatiselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. 1 2-05-1321/34 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu sõlmiti Abielusuhted lõppesid ning pooled elavad samast ajast eraldi ja neil puudub ühine majapidamine. Hageja leiab, et poolte abielu säilitamine on kostja käitumise tõttu võimatu. Kostja ei nõustu abielulahutamist vormistama kohtuväliselt. Hageja palub abielu lahutada. N, kes elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises. Hageja palub jätta lapse peale abielulahutamist hageja juurde. ülalpidamiseks ühes kalendrikuus kulub keskmiselt 4 160 krooni . Hageja palub kostjalt ülalpidamiseks välja mõista elatise 2080 krooni kuus. Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Kostja vastuväited kohtuistungil Kostja ei soovi abielu lahutada, soovib elada hageja ja lapsega eraldi. Kostja sõnul kestis poolte kooselu lühikest aega. Kostja tunnistas, et ei ole kunagi osalenud lapse ülalpidamises. Kostja oleks nõus elatist maksma kui ta tööl käiks. Kostja nõustub, et lapse elukohaks jääb hageja elukoht. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil leidis tõendamist poolte seletustega, et nende majanduslikud ja abielulised suhted on lõppenud ja pooled elavad eraldi juba suhteliselt kaua . Hageja ei soovi suhteid taastada. Kohus asub seisukohale, et abielu säilitamine ei ole võimalik, kuna pooled elavad lahus ning hageja soovib abielulahutust, mistõttu on hagi põhjendatud ja poolte abielu tuleb lahutada.
10. Perekonnaseaduse § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja on soovinud määrata poolte ühise poja elukohaks tema elukoht. Kohtuistungil kostja nõustus, et poolte ühise poja elukohaks jääb ema elukoht. Kohus leiab, et kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et lapse elukohaks jääb ema elukoht, siis tuleb NF elukohaks määrata AF elukoht.
11. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvatamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Vastavalt PkS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Alates 14.05.2004.a PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse 2 2-05-1321/34 kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuni oli 2680 krooni, kuni 3000 krooni ja alates 3600 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kuni 1340 krooni, kuni 1500 krooni ja alates 1800 krooni. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on esitanud kohtule tõendi tema töötuna arvele võtmiseks alates . Kohus asub seisukohale, et see ei ole kohustuse mittetäitmist vabandav asjaolu - kostja on täisealine töövõimeline mees ja seega võimeline tööd leidma ja töötama. Tallinna linnas ei ole tööpuudust. Ülalpeetava olemasolu korral on kostja kohustatud olema aktiivne tööotsija, leidmaks tööd, kuna esmajärjekorras tuleb anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele, kellel puudub võimalus endale ise elatisvahendeid hankida. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud juba aastaid. Kohus leiab, et hagis märgitud lapsele tehtavad kulutused on mõistlikud ja asjakohased ning arvestavad lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust ja lapse vajadusi peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2080 krooni kuus. Kohus juhib tähelepanu, et Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksu määr aastal 2007.a on 22%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem s.o 1 404 krooni. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS §-ile 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest. Kohus märgib, et vanema varalise seisundi või lapse vajadusemuutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). Sellest tulenevalt määratakse elatusraha suurus menetluse aja seisuga ning arvesse ei võeta tulevikus tekkivaid võimalikke kulutusi. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Seadusega kehtestatud elatise miinimum on hädavajaliku ulatuse arvestuses mõistlikuks suuruseks. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 360 krooni, mis vastavalt TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RlvS; kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 16 lg 1 p-st 2 on hageja elatise hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse. TsMS § 48 lg 1 p 3 ja RlvS (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt välja mõistmisele riigilõiv 1 750 krooni. Maire Lukk Kohtunik 3