2-06-21563/17

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-21563 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi T.T. avaldus V.M.`ilt vanema õiguste äravõtmiseks. Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2007 Menetlusosalised Avaldaja: T. T. (IK X, elukoht: X) Puudutatud isik: V. M.(IK X, viibimiskoht: X) Puudutatud isik: Puudutatud isiku esindaja: Jõhvi Vallavalitsus Keskväljak 4 , 41595 Jõhvi E. E. (volikirja alusel) Resolutsioon
3. T. T. avaldus rahuldada.
4. Ära võtta V. M.`ilt vanema õigused alaealise tütre E. M. (IK X) suhtes.
5. Saata jõustunud kohtumäärus Kohtla-Järve Perekonnaseisuametisse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on alaealine laps E. M. sündinud X T. T. ja V.M.`i kooselust. Alates 1994 aastast elab V. M.perest eraldi ning ei täida oma kohustusi lapse suhtes. Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega on väljamõistetud elatist kostja ei maksa. 2000 aastal karistati V. M.`it tahtliku tapmise eest 12 aastase vabaduskaotusega ja ta kannab karistust kinnipidamisasutuses. Avaldaja leiab, et isa eluviis osutab lapsele kahjuliku mõju ning palub ära võtta V. M.`ilt 1 vanema õigused lapse E.M. suhtes. Puudutatud isiku arvamus Protsessi kaasatud kohalik omavalitsuse arvamuse kohaselt ei ole lapse isa lapse kasvatamisega tegelenud, lapsel isaga suhted puuduvad. Laps ise on nõus, et isalt võetakse ära vanemlikud õigused, samuti ei soovi laps kanda isa perekonnanime. Kodukülastuse tulemusena selgus, et pere elab kahetoalises korteris. Ema ja tütre vahelised suhted on väga head. V. M.`ilt on juba ühe lapse suhtes vanemlikud õigused ära võetud, kuid peale seda on isiku käitumine muutunud ohtlikumaks ja ta ei ole vanema kohustusi laste kasvatamisest ja nende hoolitsemisest osa võtnud. Jõhvi Vallavalitsuse leiab, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtuistung Kohtuistungil palub avaldaja ära võtta puudutatud isikult vanema õigused, kuna isik viibib kinnipidamiskohas pikka aega. Viibides vabaduses kuritarvitas V. M. alkoholi ning selle tagajärjel muutus vägivaldseks. V. M. ei ole võtnud vabaduses olles ega võta praegu osa lapse kasvatamisest, ei tunne huvi tema käekäigu vastu. Puudutatud isik V. M. vaidleb avaldusele vastu. Vastuse kohaselt ei saanud ta peret toetada, kuna töötas enne kinnipidamisasutusse sattumist mitteametlikult. V. M. lubab oma eluviise parandada, kui vanglast vabaneb, alkoholi ta tarvitas, kuid leiab ,et pere juurest äraminek oli tingitud sellest, et avaldaja vanemad lapsed tulid talle kallale ja sidusid ta kinni ja ta ei saanud seal enam elada. Protsessi kaasatud Jõhvi Vallavalitsuse esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud, kuna V. M. ei ole osa võtnud lapse kasvatamisest. Lapse isa on agressiivne ning vägivaldne, mis nähtub ka kohtuistungil. Vanema õiguste äravõtmisega ei kaasne lapse ülalpidamiskohustuste täitmisest vabanemist. Kui lapse isa kinnipidamisasutusest vabaneb on laps juba täisealine. Alaealine E. M. ärakuulamisel ütleb, et ta ei tunnegi praktiliselt oma isa, isaga ta koos elada ei taha ja teab, et isa on vanglas. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isikud ning tutvunud kõigi asjas kogutud tõenditega, leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et T. T. ja V. M.`i kooselust on
6. oktoobril 1993 sündinud tütar E. M. V.M.on
7. oktoobril 2001 mõistetud süüdi KrK § 101 lg 7 järgi ja talle on määratud 12 aastat vangistust. Avaldaja T. T. esitas
8. augustil 2006 Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks V. M.`ilt lapse E. M. suhtes. Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
9. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PKS § 54 lg 1 p 1, 4 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või /---/ avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Viru Maakohtu kohtuotsusega on V. M.
10. oktoobril 2001 süüdi mõistetud tahtliku tapmise eest ning talle on karistuseks määratud 12 aastat vangistust, mida ta käesoleval ajal ka reaalselt kannab. 2 Kohus leiab, et antud asjaolu tõttu on V.M.n olulisel määral täitmata oma kohustused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Samuti on kohtus leidnud tõendamist, et V. M. kuritarvitas alkoholi, mistõttu muutus vägivaldseks. . Kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna lapse isa on agressiivne ning avaldab oma käitumisega lapsele halba mõju. Kooskõlas TsMS § 558 lg 1 vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Kohus kuulas ära lapse isa V. M.`i, kes lubas end parandada, ning palus jätta avaldus rahuldamata. Lapsevanemana on õigustatud V. M.`ilt oodata, et ta teeks kõik endast oleneva, et teenida sissetulekut, mis võimaldaks lapse kohast ülalpidamist, ei kuritarvitaks alkoholi, tegeleks lapse kasvatamisega ning looks lapsele tingimused eakohaseks arenguks. V. M. ei ole vabaduses olles last materiaalselt ei toetanud, ta lahkus perekonna juurest. Elatuist maksnud ei ole. Seega ei ole kohus tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks V. M.`il oma lapsevanema kohustuste täitmata jätmist. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. TsMS § 559 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus kuulas isiklikult ära E. M., kelle arvamuse kohaselt ta ei mäleta isa, teab teda ainult varasest lapsepõlvest. Laps soovib elada emaga ning on nõus, et isalt võetakse ära vanemlikud õigused. Laps on varem kohalikule omavalitsusele avaldanud, et ei soovi kanda isa nime. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest Kooskõlas PKS § 54 lg 5, vanema õiguste äravõtmise kohtulahendi ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Eeltoodust ja laste huvidest lähtudes ning juhindudes PKS § 50, § 54 rahuldab kohus avalduse. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 3