2-07-4628/10

Tsiviilasi nr 2-07-4628 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2007 Tartu Tsiviilasi OÜ X. pankrotimenetlus Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu võlgnik: OÜ X. , võlgniku esindaja, juhatuse liige V.K. , ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi Kohtuistungi toimumise aeg 05.03.2007 Protokollija kohtuistungisekretär Evelin Laansalu RESOLUTSIOON Lõpetada OÜ X. pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2. Ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil (asuk. Õpetaja 9a, Tartu 51003 OÜ Õigusbüroo Faktootum, telef. 7 420 583 ) likvideerida OÜ X. t kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
3. Rahuldada Einar Vallandi taotlus ja määrata ajutise halduri tasu suuruseks 6298 ( kuus tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) krooni ( bruto) ja hüvitusena tehtud vajalike kulutuste katteks 1624 ( üks tuhat kuussada kakskümmend neli, koos käibemaksuga ) krooni. NImetatud summad tuleb välja mõista võlgnikult OÜ X. järgmiselt: 6298 krooni Einar Vallandi kasuks ja 1624 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks.
4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest OÜ X. pankrotimenetluses pärast OÜ X. likvideerimist ja registrist kustutamist.
5. Määrata OÜ X. dokumentide hoidjaks V.K. . 5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6.Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Võlausaldaja võib esitada määruse peale määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. I MENETLUSE KÄIK 1 Võlgnik on asutatud 29.08.2000.a. 05.02.2007.a. esitas võlgnik pankrotiavalduse, mille kohaselt ta on maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine. Oma tegevuseks üüris võlgnik maaala Tartus, Põhja pst. 33, kuhu paigladas ajutise ehitise, mida kasutati valvuri hoone ja klaastaara vastuvõtu laona. Leping oli sõlmitud Tartu linnavalitsusega ja see lõpetati
6. maist 2006.a. Tegevuse jätkamine ei osutunud võimalikuks. Samas oli kokku ostetud palju taarat, mis tuli müüa ebasoodsate lepingute alusel. Probleemiks olid ka muudatused pakendiaktsiisi seaduses. Osa taarat tuli odavalt müüa purustamiseks. Võimalused majandustegevus taastada puuduvad. 08.02.2007.a. määrusega algatas Tartu Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tl 12). II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE I Võlgniku tegevuse lühiülevaade Tegevuse vorm: Võlgniku asutasid 29.08.2000 U.L. ja L.M. 40 000 krooni suurune osakapital tasuti mitterahalise sissemaksena, milleks oli erinev kodutehnika. Võlgnik kanti äriregistrisse 08.09.
7. Asutamisest kuni 30.04.2002 olid juhatuse liikmeteks U.L. ja L M. 30.04.2002 kutsusid osanikud juhatusest tagasi U.L. ning valisid uueks juhatuse liikmeks V.K.. 02.05.2002 omandas V.K. U.L. tema osa. 09.02.2004 omandas V.K. ka L.M. osa. Samal päeval kutsusid osanikud juhatusest tagasi LM. Tegevuse sisu: Samal ajal, kui võlgniku juhatuse liikmeks sai V.K., lisati põhikirja uute tegevusaladena parkimisteenuste osutamine ja taara vastuvõtt. Nendel tegevusaladel tegutses võlgnik kuni
8. aasta alguseni. Tegevus toimus Tartus aadressil Põhja pst 33, kus võlgniku kasutuses oli
9. a detsembris linnalt renditud maatükk ja 2002.a jaanuaris ostetud paviljon. Tegevus lõppes
10. a veebruaris.
11. a aprillis müüdi taara kokkuostmiseks kasutatud paviljon. Võlgniku käive kogu tegevusperioodil kokku oli 1 115 088 krooni. Parematel aegadel teenis võlgnik küll väikest kasumit, kuid sellele vaatamata on raske tema tegevust nimetada edukaks. Kui muude kohustuste tasumisega saadi üldjoontes enam-vähem hakkama, siis näiteks maksude osas on võlgnikul alates
12. aastast olnud kogu aeg mingi võlgnevus.
13. aastal tegi võlgnik kulutusi parkla rajamiseks ja taara vastuvõtuks sobivate tingimuste loomiseks. Arvestades et märkimisväärset käivet sel aastal ei saavutatud, oli kahjum paratamatu. Järgmistel aastatel olukord pisut paranes.
14. aasta aruandes kajastatud kahjum oli seotud pankrotiavalduses kirjeldatud asjaoluga – kokku ostetud taarat ei õnnestunud loodetud hinnaga realiseerida ning see müüdi kahjulikel tingimustel.
15. a kahjum on tegelikult suuremgi kui nähtub võlgniku aruandest, sest pärast maa rendilepingu ülesütlemist olnuks loogiline kanda kuluks ka parkla rajamiseks investeeritud summad, mida võlgnik kajastas oma aruannetes põhivarana.
16. a aruandes kajastatud põhivara jääkmaksumus on 38 826 krooni. Seega
17. a tegeliku kahjumi suuruseks võib halduri arvates lugeda 88 238 krooni. II Võlgniku vara Võlgniku viimase raamatupidamisbilansi (seisuga 31.12.2006) kohaselt oli võlgniku vara väärtus 44 046 krooni, sealhulgas sularaha 5 075 krooni, kaup 145 krooni ja põhivara 38 826 krooni. Vara tegelik väärtus piirdus kassas oleva sularaha summaga, sest kauba asukohta juhataja ei tea ning põhivara seisnes parkla ja taara vastuvõtupunkti rajamiseks tehtud kulutuste summas, mis
18. aasta algul kaotasid võlgniku jaoks oma väärtuse.
19. veebruaril 2007 andis võlgniku juhataja haldurile üle kassajäägi summas 5075,40 krooni ning lisas üleantud summale ajutise pankrotimenetluse kulude katteks täiendavalt 4 924,60 krooni. Seega võlgniku vara väärtus on hetkeseisuga 10 000 krooni. 2 III Võlgniku võlad Halduri andmetel on võlgniku võlad järgmised: Kreeditori nimi Aadress Võlg Tekkimise aeg Selgitus Jõe 2a, Tallinn 10151 Ilmatsalu 5, Tartu 51014 Anne 47-41, Tartu 50606 1851,97 138,78 3754,00 2006 25.09.06 2004 telefoniteenus näidu võtmise tasu täitemenetluse kulu Tornimäe 2, Tallinn 15010 30,00 2006 panga teenustasud 1 Võlad hankijatele: 1.1 AS Tele2 Eesti 1.2 AS Eesti Energia 1.3 Jane Rumjantseva AS SEB Eesti 1.4 Ühispank Kokku: 5774,75 2 Maksuvõlad 2.1 Maksu- ja Tolliamet Sõpruse pst 4, Tartu 50050 Lõuna maksu- ja tollikeskus kinnipeetud okt '05 tulumaks juuni '03 - märts 36608,00 '06 käibemaks juuni '04 - veebr '06 sotsiaalmaks 12426,00 231,00 töötuskindlustusmakse 554,00 mai '04 - veebr '06 d 822,00 juuni '04 - okt '05 ettevõtte tulumaks 606,00 2006 maamaks 25335,00 2003 - 2006 intressid Kokku: 76582,00 VÕLAD KOKKU: 82356,75 IV Hinnang võlgniku varalisele seisundile Vastavalt PankrS §-le 31 lg 4 juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri arvates ei saa olla mingit kahtlust selles, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus lõppes
20. a veebruaris. Võlgniku tegevuskohaks olnud maatüki rendileping on lõppenud ning taara kokkuostu paviljon on müüdud. Võlgniku omakapital on hävinud. Puudub vara, mis võimaldaks võlgu kasvõi osaliselt tasuda. V Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses oma maksejõuetuse põhjusena nimetanud järgmist: 1) muutunud turusituatsiooni tõttu kaotas ta võimaluse müüa kokku ostetud taarat edasi kavandatud hinnaga. Kokkuostuhinnast odavama hinnaga edasimüümine tekitas võlgniku tegevuse mastaapi silmas pidades märkimisväärse kahju. 2) linn lõpetas võlgniku valduses olnud maatüki üürilepingu ning ka parkimisteenuse osutamise jätkamine ei olnud enam võimalik. Halduril puuduvad andmed, et võlgniku poolt esile toodud asjaolud oleksid ebaõiged ning et tegelikult oleks võlgniku maksejõuetus tingitud muudest asjaoludest. Haldur leiab, et võlgniku finantsseis oli kogu aeg suhteliselt ebakindel. Tegevuse algul investeeriti parkla ja taara kokkuostupaviljoni väljaehitamisse. Võlgniku peamiseks varaks oli tehtud investeering, kuid see vara ei suutnud toota võlgnikule arvestatavat kasumit. Isegi nendel aastatel, kui võlgnik teenis jooksvalt kasumit, oli tal raskusi oma kohustuste nõuetekohase täitmisega. Näiteks maksuvõlad on võlgnikul olnud enam-vähem stabiilselt alates
21. aastast. Kui ilmnesid võlgniku jaoks ebasoodsad erakorralised asjaolud, oli võlgnik objektiivselt võimetu neid ebasoodsaid arenguid 3 üle elama. Pakenditurgu tundmata on raske öelda, kas võlgnik pidi turu muutumise võimalusi varem ette nägema ning suutma kahju riske paremini maandada. Halduril puuduvad andmed, mille põhjal saaks öelda, et võlgniku juhataja oleks tekitanud võlgnikule kahju tahtlikult või raske hooletuse tõtu. teod. Maksejõuetus tekkis seetõttu, et võlgniku valitud asukohas ja tegevusalal toimusid võlgniku jaoks ebasoodsad arengud ning võlgniku üldine nõrk finantsseis ei võimaldanud neid üle elada. VI Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgniku juhataja poolt ajutisele haldurile üle antud summa võimaldab katta ajutise pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Haldur ei näe võimalust, et pankroti väljakuulutamise korral saaks pankrotihaldur esitada kolmandate isikute vastu niisuguses mahus varalisi nõudeid, et katta pankrotimenetluse kulud ja lisaks sellele rahuldada võlausaldajate nõudeid. III KOHTUISTUNG ( tl.18-19) Kuna võlgniku juhatuse liige V.K soovis Eestist seoses tööülesannetega lahkuda, siis pidas kohus kohtuistungit
22. veebruaril 2007.a. enne ajutise halduri poolt aruande esitamist. Võlgniku esindaja nõustus pankrotimenetluse raugemisega, samuti hakkama dokumentide hoidjaks. IV KOHTU SEISUKOHT PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Olemasolevatest vahenditest saab katta ajutise haldri tegevusega seotud kulud. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Arvestades võlgade suurust ja tagasivõitmise ja –nõudmise nõuete puudumist, ei pruugi täiemahulise pankrotimenetluse läbiviimine olla ka majanduslikult ökonoomne. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ X. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige seda, et võlgniku valitud asukohas ja tegevusalal toimusid võlgniku jaoks ebasoodsad arengud ning võlgniku üldine nõrk finantsseis ei võimaldanud neid üle elada. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur E.Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ X. dokumendid anda hoiule V.K. ile. V MENETLUSKULUD Käesolevas asjas on ajutiseks pankrotihalduriks määratud E.Vallandi, kes on esitanud kohtule halduri tasu taotluse summas 6298 krooni ja hüvitatavate kulude taotluse summas 1624 krooni ( tl. 67). 4 Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus). Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja halduri kutseoskusi kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele täielikult võlgniku vara arvelt. Kohtunik 5