KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1 Haldusasi Kodakodsusja Migratsiooniameti taotlus M.M väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähataja pikendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Tallinna Halduskohtu 09.01.2007 määrus M.M määruskaebus 22.veebruar 2007 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 9.jaanuari 2007 määrus muutmata ja M.M määruskaebus rahuldamata. Määrata advokaadibüroo Laus & Partnerid advokaat Viktor Särgava poolt M.M apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 4708 (neli tuhat seitsesada kaheksa) krooni ja 20 senti. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib HKMS § 74.1 korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 12.07.2006 peeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) töötajate poolt x vallas kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv isik, kes väitis, et on Venemaa kaudu Eestisse illegaalselt saabunud Sierra Leones xx.xx.xxxx sündinud M.M. 15.07.2005 oli sama isik esitanud Tallinna Kesklinna politseiosakonnale varjupaigataotluse. Dokumente isikul ei olnud. 03.11.2005 otsusega nr 134 lükkas KMA varjupaigataotluse tagasi pagulaste seaduse (PagS) § 84 lg 1 p 11 ja lg 3 alusel ning tegi isikule ettekirjutuse viivitamatult Eestist lahkumiseks.
- Tartu Halduskohtu 13.07.2006 otsusega nr 3-06-1390 anti luba M. M paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, sest 3-07-1 isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Tallinna Halduskohtu 13.09.2006 määrusega pikendati tähtaega kahe kuu võrra. Tallinna Halduskohtu 10.11.2006 määrusega on pikendatud kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra.
- KMA esitas 02.01.2007 Tallinna Halduskohtule taotluse M. M väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt pöördus KMA Välisministeeriumi poole palvega võtta ühendust Sierra Leone võimudega M. M tagasipöördumistunnistuse saamiseks. Käesoleva ajani pole vastust saadud. 21.11.2006 võttis väljasaatmiskeskuse töötaja ühendust Moskvas asuva Sierra Leone Suursaatkonnaga. M. M rääkis telefoni teel saatkonna konsuliga. Kõne lõppedes ütles konsul väljasaatmiskeskuse töötajale, et ta on veendunud, et tegemist ei ole Sierra Leone kodanikuga. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid ja isiku Eesti Vabariigist väljasaatmiseks puudub teda vastuvõttev riik, ei saa teda praegu riigist välja saata.
- M.M palus jätta KMA taotlus rahuldamata, sest soovib jääda Eestisse.
- Tallinna Halduskohtu 09.01.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-1 anti luba M.M väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks tähtajaga kuni 09.03.
- Kohus leidis, et KMA taotlus on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. M. M puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lg-s 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. KMA on teinud kohaseid toiminguid väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks. M. M puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- M.M palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.01.2007 määrus. M.M on seisukohal, et kohus on määruse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohus ei ole otsuse tegemisel kaalunud, miks ei saa määruskaebuse esitaja suhtes kohaldada mõnda muud VSS §-s 10 nimetatud järelevalvemeedet väljasaatmiskeskusesse paigutamise asemel. Isikult vabaduse võtmise näeb seadus ette üksnes erijuhtudel ning selle kui intensiivse põhiõiguse piirangu kasutamine peab olema väga põhjendatud. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-6-06 on asutud seisukohale, et ilma väljasaatmise perspektiivita isiku kinnipidamist väljasaatmiskeskuses saab ja tuleb hinnata ka läbi põhiseaduse § 20 lg 2 p 4 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5.1 (f), mis otsesõnu tagavad igaühele füüsilise vabaduse kaitse meelevaldse kinnipidamise eest riigist väljasaatmise eesmärgil. Nii määruskaebuse esitajal kui ka KMA-l puuduvad M.M väljasaatmiseks dokumendid. Samas puuduvad määruskaebuse esitajal võimalused endale vajalikke dokumente muretseda. On tekkinud olukord, kus vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 20 piiratakse isiku liikumisvabadust selge põhjuseta määramata ajaks.
- Kodakondsus- ja Migratsiooniamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses leitakse, et kohus oleks pidanud väljasaatmiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamise loa andmise asemel rakendama järelevalvemeetmeid VSS § 10 lg 1 kohaselt. Nimetatud sätet ei saa rakendada, sest M.M tehti ettekirjutus viivitamatult Eestist lahkumiseks PagS § 87 lg 2 alusel (sellel ajal kehtiv redaktsioon). M.M on kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 13.03.2006 otsusega nr 1-05-1404 ja Viru Maakohtu 26.05.2006 otsusega nr 1-06-
- KMA ei pea otstarbekaks kohaldada M.M Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 29 ettenähtud meetmeid ettekirjutuse täitmise tagamiseks, sest isik on saabunud Eestisse ebaseaduslikult, teda on korduvalt karistatud 2
(4)3-07-1 kriminaalkorras ning tal puudub kindel elukoht, sissetulek ning isikud, kes teda järelevalvemeetmete kohaldamise ajal üleval peaksid. M.M ei soovi Eesti Vabariigist lahkuda, samuti ei tee isik KMA-ga koostööd reisidokumentide saamiseks. Määruskaebuse esitajal puudub kehtiv reisidokument ja puuduvad seaduses sätestatud alused isiku vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Seega on põhjendatud määruskaebuse esitaja kinnipidamistähtaja pikendamine VSS § 25 järgi kuni väljasaatmiseni. Eesti riik on tegutsenud operatiivselt ja teinud jõukohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks. Samas leiab KMA, et ei ole veel ammendunud kõik võimalused antud isiku dokumenteerimiseks. Näiteks on võimalik isiku päritolu tuvastamiseks spetsiaalse ekspertiisi tellimine ning jääb võimalus, et M.M ise pöördub kirjalikult oma päritoluriigi pädevate ametivõimude poole reisidokumendi saamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlust ei ole selles, et M.M puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta jättis vabatahtlikult täitmata temale tehtud lahkumisettekirjutuse. M.M on paigutatud VSS § 23 lg 1 alusel väljasaatmiskeskusesse ning tema väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia dokumentide puudumise tõttu. M.M viibib väljasaatmiskeskuses alates 13.juulist 2006, seega ca pool aastat.
- M.M leiab, et tema väljasaatmine on muutunud perspektiivituks ning väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on seetõttu vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja
- Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Väljasaatmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu. KMA ei ole minetanud võimalust teha kindlaks M.M päritoluriik. Selleks on KMA pidanud läbirääkimisi vastavate ekspertidega ning ekspertiisi läbiviimiseks on vaja lahendada veel tehnilised küsimused. Samuti on võimalik, et kinnipidamine kallutab M.M andma tõeseid ütlusi oma päritoluriigi kohta ning täitma VSS § 26.4 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Arvestades Sierra Leone Suursaatkonnast saadud teavet, on tõsine kahtlus, et M.M on oma päritoluriigi kohta esitanud ebaõigeid andmeid. M.M on väljasaatmiskeskuses viibimise ajal pannud toime vägivallateo, mille eest teda karistati kriminaalkorras. Seega esineb M.M kinnipidamiseks kaalukas avalik huvi, sest vabaduses viibides olukorras, kus tal puuduvad sissetulekuallikad, elukoht ja lähedased, võib tekkida stressisituatsioone, mida M.M ei pruugi olla võimeline adekvaatselt lahendama ning temast lähtuv kuriteooht on tõsine. Seega on M.M jätkuv kinnipidamine väljasaatmiskeskuses põhjendatud ja proportsionaalne abinõu selleks, et viia lõpule tema väljasaatmine riigist.
- M.M esindas apellatsioonimenetluses advokaat Viktor Särgava advokaadibüroost Laus & Partnerid vastavalt Tallinna Halduskohtu 13.09.2006 riigi õigusabi osutamise määrusele. Advokaat Viktor Särgava taotles määrata tasu osutatud riigi õigusabi eest summas 3990 krooni, millele lisandub 18%-ne käibemaks, seega kokku 4 708,20 krooni. Vastavalt esitatud taotlusele on advokaat V.Särgava kulutanud tund aega kohtumistele esindatavaga, 6 tundi apellatsioonkaebuse koostamisele, 2 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele ja pool tundi osalemisele kohtuistungil. Õigusabi tasu taotluse lahendamisel tuleb juhinduda justiitsministri 26.jaanuari 2005 määrusega nr 2 kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja 3
(4)3-07-1 tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) praegu kehtiva redaktsiooni § 12 lg-st 2, arvestades sama korra §-s 13 tehtud viidet. Viidatud sätete kohaselt on isiku esindaja tasu kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Advokaat V.Särgava poolt kulutatud üheksa ja pool tundi on põhjendatud ajakulu. Seega tuleb esindajale välja mõista 19 x 210=3990 krooni, millele lisandub käibemaks 718,20 krooni, seega kokku 4708,20 krooni. Vastavalt korra §-le 6 maksab Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi osutajale tasu välja advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri määrusest, millega tasu kindlaks määrati. Kuna 13.septembri 2006 kohtumäärusega, millega M.M riigi õigusabi määrati, vabastati ta täielikult kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jääb õigusabi osutamise tasu riigi kanda. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 4
(4)