← Eesti

3-07-375/6

Obsah (8)§ 52§ 57§ 48§ 38§ 23§ 61§ 66§ 1

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-375 Haldusasi AS * kaebus MTÜ Har

). Riigihangete Ameti 12.02.2007 otsusega jäeti AS * vaidlustus pakkumise kutse dokumentide peale rahuldamata. 3-07-375

  1. AS * esitas halduskohtule kaebuse MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse kohustamiseks viima pakkumise kutse dokumentide punktid 4.1, 4.2, 11.7, 12.2 ja 18.4 riigihankes „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna lõunasuunal“ kooskõlla riigihangete seadusega. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse peatada riigihankes „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna lõunasuunal“ pakkumismenetlus kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kuivõrd käesolevas asjas kaebuse rahuldamise korral on vastustaja kohustatud muutma pakkumise kutse dokumente, tuleb pakkumismenetlus käesoleva vaidluse lahendamiseni peatada. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus pakkumismenetluse jätkamisel saabub pakkumiste esitamise tähtaeg, pakkumised avatakse, parima pakkuja pakkumine tunnistatakse edukaks ning temaga sõlmitakse hankeleping. Sellises olukorras aga muutuks käesolev vaidlus mõttetuks ning kohtulahendi jõustumise hetkeks oleks pakkumismenetlus hankelepingu sõlmimisega lõpetatud. Pakkumise kutse dokumentide mittevastavus seadusele tuleb likvideerida enne, kui saabub pakkumise esitamise tähtaeg, vältimaks potentsiaalsete pakkujate õiguste rikkumist.
  2. Tallinna Halduskohtu 28.02.2007 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmist põhjendas kohus järgnevalt: 1) Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-76-04 p-s 6 märgitakse, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohtu 17.06.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-04 leidis kohus, et „esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgset õiguskaitset sageli olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged.“ Käesolevas asjas on võimalik kaebuse pinnalt enne asja sisulist läbivaatamist hinnata kaebust väheperspektiivikaks. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, milliseid tema õigusi vaidlustatud pakkumise kutse dokumentide punktid rikuvad. Sellest järeldub, et kaebajal ei saa olla õigusi, mida pakkumise kutse dokumendid rikuks. Samuti ei ole kaebaja veenvalt põhjendanud, et riigihanke pakkumismenetluses senistel tingimustel osalemise jätkamine oleks talle täielikult vastuvõetamatu. Tõenäoliselt saab kaebaja osaleda pakkumismenetluses ka praegustel tingimustel. 2) Kuigi

§ 52

lg 2 seob omavahel hankelepingu tingimused ja pakkumise kutse dokumentides sätestatud tingimused, ei tähenda see siiski, et hankelepingu sõlmimine oleks välistatud, kui tuvastatakse, et mingis osas on pakkumise kutse dokumendid õigusvastased. Oluline on seegi, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud pakkumise kutse dokumentide viis punkti. Pakkumise kutse dokumentides esitatud muid punkte (nõudeid) ei ole kaebaja vaidlustanud. Isegi juhul, kui kohus kaebuse rahuldab ja pakkumise kutse dokumentide vaidlustatud punktide õigusvastasuse tuvastab, ei välista see läbi viidud riigihankemenetluse tulemusel edukaks tunnistatud pakkumise esitanud isikuga hankelepingu sõlmimist. Kaebaja õiguste võimalik kahjustamine, mis võib osutuda pöördumatuks antud haldusasja lahendamise tulemuste suhtes, ei tähenda antud juhul kaebaja õiguste rikkumise pöördumatust üldse. Kaebajal on võimalik pakkumismenetluse jätkumise korral oma õigusi käesolevas haldusasjas vaidlustatud eelhaldusakti võimalike tagajärgede eest kaitsta, esitades vaidlustuse riigihanke korraldaja järgnevate otsuste peale vastavalt

§-le 62, mille läbivaatamisel riigihanke menetlemine peatub. Kaebaja kasuks langetatav kohtuotsus ei looks kaebajale ega teistele pakkujatele subjektiivset õigust nõuda tema pakkumise edukaks tunnistamist ja temaga riigihankelepingu sõlmimist. 3) Avaliku huvi ülekaal kaebaja huvist esialgse õiguskaitse kohaldamise suhtes on seda suurem, mida väiksem on kaebuse rahuldamise tõenäosus. Käesoleval juhul ei ole 2

(6)3-07-375 kaebaja osundanud kaebuses sellistele asjaoludele, mis viitaks kaebuse suurtele eduväljavaadetele. Käesoleval juhul on avalik huvi kaebaja huvidest kaalukam, kuna avalik huvi seisneb avalike liinivedude teostamises bussidega Harju maakonnas. Käesolevas asjas kohtule esitatud pakkumise kutse dokumentide p 4.
  1. kohaselt on hankelepingu täitmise tähtpäev hiljemalt 15.08.
  2. Arvestades, et kohtumenetlus võib venida pikaks, ei saa riigihanke pakkumismenetlust edasi lükata määramata tulevikku. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. AS * määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldatakse esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuses korratakse esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi ja märgitakse, et taotluse rahuldamisel ei kannataks avalik huvi. AS Harjumaa Liinid ja MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus vahel 01.04.2005 sõlmitud kokkuleppe p 8.2 kohaselt toimub veoteenuse pakkumine praeguse vedaja poolt kuni liiniveo alustamiseni käesoleva riigihanke tulemusel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel. Hankelepingu täitmise tähtpäeva nihkumine ei jäta reisijaid ilma veoteenusest maakonnas.
  4. Vastustaja MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus vastuses määruskaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Taotlust põhjendatakse järgmiselt: 1) Esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, sest kohus pidas kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebus on endiselt ilmselgelt perspektiivitu. 2) Kaebaja väitel on PKD p 4.1 vastuolus

-ga väidetava vastuolulise regulatsiooni tõttu hankelepingu täitmise tähtaja küsimuses. Punkti 4.1 kohaselt on jäetud eduka pakkumise teinud pakkujale ettevalmistusaega kuni neli kuud alates hankelepingu sõlmimisest. Kuna hankelepingu faktilise sõlmimise kuupäev ei saa vastustajale olla hanke korraldamisel täpsemalt teada, eriti arvestades võimalike vaidlustuste või kaebustega, on põhjendatud teenuse osutamise alguse määratlemine ajavahemiku kaudu, mille jooksul tuleks kindlasti teenuse osutamist alustada, arvestades ka neljakuulist ettevalmistusperioodi. Kaebaja viidatud muudes PKD punktides sätestatud nõuete täitmise tähtaja sidumine kuupäevaga 01.07.2007 on tingitud sellest, et nimetatud kuupäev on kõige varasem kuupäev, millest alates võib muutuda aktuaalseks hankelepingu alusel teenuse osutamine. Hanke korraldamise algfaasis ei saagi vastustajale olla teada lepingu reaalse sõlmimise kuupäev, millest alates peaks edukas pakkuja täitma PKD-s sätestatud tingimused hangitava teenuse osutamiseks, küll aga peab vastustaja hankijana tagama, et varaseimal võimalikul teenuse osutamise algusajal 01.07.2007 oleks täidetud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalikud tingimused, st oleksid olemas nõuetekohased bussid ja ametikoolituse läbinud bussijuhid. Samadel põhjustel on ka plaanilise töömahu ja liiniaja arvestamisel PKD lisades lähtutud kõige varasemast võimalikust teenuse osutamise algusajast 01.07.2007. 3) Väärad on kaebaja väited PKD p 4.2 vastuolust

§ 57lg 1 punktiga 14.

Ostja poolt enese piiramine ja

§ 57

lg 1 p 14 rakendamiseks maksimaalsest võimalikust lühema tähtaja määramine (olgu selleks siis 1 või 3 kalendriaastat 3 aasta asemel) ei ole ostja poolt

sätete rikkumine. 4) Vastustaja möönab, et inimliku vea tõttu on PKD punktis 11.7 pakkumiste avamise aeg märkimata ning sisuline vaidlus selle vea kõrvaldamise küsimuses puudub. Pakkumismenetluse peatamisel poleks ostjal võimalik teha menetlustoiminguid, sh muuta PKD tingimusi. Riigihangete Ameti otsuses on ka märgitud, et pakkumise aja märkimata jätmine selles punktis pole vaadeldav vastuoluna

-ga. Eksikombel nimetamata jäänud aeg saab ainsa võimalusena olla identne pakkumiste avamise kuupäeva ja kellaajaga – andmed, mis sisalduvad PKD punktis 16.1. Seega ei saanud kaebajal tekkida segadust pakkumist sisaldava pakendi märgistamise osas. 3

(6)3-07-375 5) Kaebaja väide PKD p 18.4 vastuolust

-ga on põhjendamatu, sest selle punkti sõnastus on olulises osas identne

§ 48

lg 3 sõnastusega – kui pakkuja poolt antud selgitustele vaatamata leiab ostja, et pakkumine on põhjendamatult madala maksumusega, võib ostja pakkumise tagasi lükata. Sõltumatu eksperdi eraldi äramärkimine või märkimata jätmine PKD tekstis ei oma mingisugust tähendust, sest sõltumatu eksperdi kasutamise kohustus sellise otsuse tegemisel tuleneb nagunii

§ 48

lõikest 3 ning ostja ei ole kohustatud PKD-s täpselt kordama seaduse asjakohaste sätete sõnastust. 6) Kaebaja väited seoses pakkumise tagatise suuruse põhjendamatusega ei põhine õigusaktides sätestatud nõuetel pakkumise tagatistele. Asjakohatu on kaebaja väide kolmes vastustaja poolt paralleelselt korraldatavas riigihankes nõutavate tagatiste summa suuruse kohta, sest milliseks kujuneb see summa kaebaja jaoks, on sõltuvuses tema enda valikutest selles, mitmes hankes osaleda.

§ 38

lg 1 sätestab, et ostja võib pakkujalt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmise korral kahjude täieliku või osalise hüvitamise. Seega puudub igasugune seos hankemenetluse korraldamise kuludega, nagu kaebaja ekslikult on püüdnud väita. Hankemenetluse korraldamise kulude katteks on ostjal

§ 23lg 3 alusel võimalik nõuda pakkujatelt tasu PKD eest.

Kahju tekkimine ja tekkinud kahjude suurus ei ole ettenähtavad, mistõttu on kohatud kaebaja viited ostja ja AS Harjumaa Liinid vahel sõlmitud kokkuleppele kahjusid välistava asjaoluna. Käesoleval juhul ei ületa tagatise suurus

§ 38lõikest 3 lähtuvat piirmäära – 1 % hanke kogumaksumusest.

7) Eelviidatud argumente silmas pidades ei saa PKD rikkuda mingeid kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub tal kaebeõigus. 8) Kaebuses esitatud taotlus väljub halduskohtu volituste piirest. Kohus ei saa otsusega ette kirjutada, milline peab olema konkreetse haldusakti sisu, pealegi ei ole kaebaja täpsustanud, kuidas tuleks PKD-d muuta nii, et see oleks tema arvates seadusega kooskõlas. 9) Kaebuse ainsaks eesmärgiks on takistada vastustajal riigihanke normaalses korras ja tavapärase aja jooksul läbiviimist ja saavutada pakkumismenetluse peatamine kuudeks. Kaebuse väited on pahatahtlikud ja otsitud ning kui kaebuse esitajale jäi tõepoolest PKD vaidlusalustes punktides midagi selgusetuks, oleks ta võinud küsida vastustajalt nende kohta selgitusi

-s sätestatud korras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 61

sätestab, et pakkuja või pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isik, kes leiab, et pakkumismenetluse käigus on ostja sama seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada vaidlustuse ostja tegevuse peale.

§ 66

kohaselt on samal isikul PKD peale esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmisel õigus esitada halduskohtule kaebus PKD peale. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et kaebuse esitajal puuduks

§-st 66 tulenev kaebeõigus. Seega sõltub kaebuse perspektiivi hindamine hinnangust väidetele PKD õigusvastasuse kohta.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebuse eduväljavaated ei ole piisavad HKMS § 121 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
  2. Kaebuse väiteid PKD punktide 4.1, 4.2 ja 18.4 õigusvastasuse kohta võib määruskaebuse vastuses toodud selgitusi arvestades ka ringkonnakohtu hinnangul pidada otsituteks ja ebaveenvateks.
  3. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustaja seisukohtadega kaebuse eduväljavaadete suhtes tagatise suurust puudutavate väidete osas. 4

(6)3-07-375 PKD punktis 12.2 on tagatisraha suuruseks määratud 500 000 krooni pakkumise kohta. Kaebaja väidab, et pakkumise esitamisel nõutava tagatise suurus on ebamõistlik nii käesolevas pakkumismenetluses eraldi võetult kui ka kõigis kolmes Harju maakonnas avaliku liiniveo osas toimuvas pakkumismenetluses esitatavate pakkumiste kohta kogusummas. 08.12.2006 avaldati riigihangete registris lisaks pakkumise kutsele käesolevas pakkumismenetluses ka pakkumise kutsed riigihangetes avaliku bussiliiniveo korraldamiseks Harju maakonna lääne- ja edelasuuna bussiliinide teenindamiseks, kusjuures läänesuuna pakkumise tagatisraha suuruseks on kaebaja väitel 500 000 krooni ja edelasuuna pakkumise tagatisraha suuruseks 300 000 krooni, seega kolme hanke peale kokku 1 300 000 krooni. Tagatise suuruse ebamõistlikkust põhjendab kaebaja sellega, et pakkumismenetluse läbiviimise kulud ja vastustaja võimalik kahju ei saa ulatuda nõutava summani, sest tänu seni veoteenust pakkuva AS-ga H sõlmitud kokkuleppele ei pea vastustaja pakkuja keeldumisel hankelepingu sõlmimisest tegema täiendavaid kulutusi ajutise vedaja leidmiseks.

§ 38

lg 1 kohaselt võib ostja pakkujalt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmise korral kahjude täieliku või osalise hüvitamise.

§ 38

lg 5, mille punkt 1 sätestab tagatise mittetagastamise alusena pakkuja poolt pakkumise tagasivõtmise selle jõusoleku ajal, eesmärgiks on tagada, et pakkumist ei võetaks selle jõusoleku ajal tagasi ning pakkuja sõlmiks hankelepingu pakkumises esitatud tingimustel. Seega peaks tagatise suurus mõjutama pakkujat viidatud rikkumisest hoiduma. Kohtupraktikas (vt Riigikohtu 04.10.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-06, p 13) on asutud seisukohale, et kuigi

§ 38

lg 1 sätestab tagatise eesmärgina kahjude osalise või täieliku hüvitamise, ei ole see ammendav eesmärk.

§ 1

lõikest 1 tulenevalt on riigihankemenetluse eesmärgiks edendada konkurentsi ning tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine. Riigihanke pakkumismenetluses on tagatise kõige olulisemaks eesmärgiks kindlustada ausa ja läbipaistva riigihanke läbiviimine. Viimane omakorda võimaldab konkurentsi tekkimise ja pakkujate võrdse kohtlemise. Pakkumismenetluse ausaks ja läbipaistvaks korraldamiseks on vajalik tagada reaalsete pakkumiste esitamine ja nende jõusolek, et riigihanke korraldajal säiliks võimalus valida kõige soodsam pakkumine. Pakkumise tagatis on vajalik selleks, et riigihankemenetluses osaleksid võitmisest tõsiselt huvitatud pakkujad, mis tagaks tulemusliku pakkumismenetluse. Pakkuja peab pakkumise tegemisel arvestama, et ebareaalse pakkumise tegemisel ning pakkumisest loobumisel pakkumise jõusoleku ajal ei ole võimalik nõuda tagatist tagasi üksnes põhjusel, et kahju pole hanke korraldaja kandnud. Seetõttu ei ole kaebuse väited piisavad, seadmaks kahtluse alla tagatise summa mõistlikkust vaidlusaluses riigihankemenetluses. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga selles, et kaebaja arutlus tagatiste kogusumma kohta erinevates pakkumismenetlustes ning viide käesoleva pakkumismenetluse korraldamise kuludele on asjasse puutumatu. 10. PKD p 11.7 annab pakkujatele juhise, mida tuleb märkida pakkumist sisaldavale pakendile/ümbrikule. Juhises on nõutavas märkes „mitte avada enne …“ jäetud märkimata aeg, millest varem ei tohi pakkumist avada ja mis tuleks ümbrikule märkida. Laskumata arutlusse selle üle, kas ja kuidas mõjutas vastustaja viidatud „inimlik eksimus“ selle punkti õiguspärasust, on selge, et selle punkti viidatud puudusel tuginevad kaebuse väited ei põhjenda esialgse õiguskaitse vajadust. Arvestades asjas toodud selgitusi, ei saa viidatud puudus takistada kaebajat pakkumise esitamisel. 5

(6)3-07-375 11. Eeltoodud põhjendustel puudub alus halduskohtu määruse muutmiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata. Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.