) § 36 lg-s 2 nimetatud komisjonile. Kaebaja soovib kinnistu abil täita kohaliku omavalitsuse funktsioone, rajades kinnistule avalikult kasutatava puhkepiirkonna. Valla arengukava aastateks 2004–2010 näeb vallas ette puhkepiirkonna väljaarendamise. Kinnistu on funktsionaalselt seotud tulevikus välja arendatava x sadamaga.
lg 1 p 3 alusel puudub kohalikul omavalitsusel õigus nõuda riigivara tasuta võõrandamist munitsipaalomandisse. Ainuüksi argument, et vallavolikogu on võtnud vastu arengukava ja selles on ette nähtud suvituskoha arendamine, ei saa olla põhjuseks, et nõuda riigivara tasuta võõrandamist munitsipaalomandisse. Vaidlustatud haldusakti peatamine üksnes lükkab riigivara võõrandamise ja sellest tulu saamise, samuti kolmanda isiku investeeringutelt tulu saamise võimaluse edasi, kuid ei saa kohustada riigivara valitsejat võõrandama vara tasuta kohalikule omavalitsusele. Asjaolu, et kinnistu asub valla territooriumil, ei anna talle alust nõuda riigivara võõrandamist munitsipaalomandisse. d) Käesolevaks ajaks on kinnistu enampakkumisega tehtud kulutusi üle 67 500 kr. Kaebaja ei ole näidanud üles huvi omandada kinnistu avalikul enampakkumisel. 6. Häädemeeste valla vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on ekslik seisukoht, et kohalikul omavalitsusel puuduvad õigused tema territooriumil paikneva riigivara saatuse otsustamisel. Vastavalt
Antud juhul pole kaebuse esitaja taotlused ükski kord jõudnud antud komisjonini ning otsused on tehtud siseministri tasandil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 3 sätestab, et riigivara võib võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks. See säte ei anna kohalikule omavalitsusele subjektiivset õigust nõuda igasuguse kinnistu võõrandamist, mille kasutamine võib aidata kaasa kohaliku omavalitsusüksuse mõne ülesande täitmisele. Reeglina toimub riigivara võõrandamine tasu eest enampakkumisel. Erandite tegemise otsustab riik kaalutlusõiguse kohaselt. Kohtus saab riigi vara tasuta omavalitsusüksusele võõrandamist nõuda vaid juhul, kui riik on teinud omavalitsusüksuse taotluse rahuldamata jätmisel kaalutlusvea. Ringkonnakohus ei leia, et ainuüksi kohaliku omavalitsusüksuse soov kasutada riigile kuuluvat kinnistut vastavalt arengukavale tooks riigile kaasa kohustuse võõrandada kinnistu omavalitsusüksusele tasuta. Kinnistu tasuta võõrandamata jätmine ei takista kaebajal oma ülesannete täitmist. Kaebajal on puhkepiirkonna arendamiseks võimalik omandada vaidlusalune kinnistu enampakkumisel, osta või rentida mõni muu kinnistu, sundvõõrandada kinnistu, näha kinnistu avalik kasutus ette planeeringus, korraldada puhkepiirkonna arendamist vallas koostöös eraettevõtjatest kinnistuomanikega lepingu alusel jne. 9. Kaebaja taotlusele vastas Siseministeerium eitavalt juba 4. juunil 2003, samuti 27. detsembril 2005. Kaebaja ei ole kumbagi keeldumist vaidlustanud. Kaebaja järjekordne, sedapuhku pärast vaidlustatud haldusakti andmist esitatud taotlus ei saa keelata riigil võõrandamast kinnistut enampakkumisel, mille tasuta võõrandamata jätmine on aastaid tagasi juba otsustatud. Kuna kohustamisnõue tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seaduse § 9 lg-le 2 esitada 30 päeva jooksul arvates keeldumise teatavakstegemisest, võib kaebus kohustamisnõude osas olla esitatud kaebetähtaega rikkudes. 10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et Siseministeerium on kaebaja taotluste lahendamisel ületanud oma pädevust ja et taotlused oleks tulnud lahendada
lg-s 2 sätestatud komisjonis.
sätestab, et riigile kuuluvat kinnisvara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada ainult sama seaduse § 36 lg-s 2 nimetatud komisjoni otsusel. Sellest sättest tulenevalt ei tohi riigi kinnisvara ilma komisjoni otsuseta tasuta võõrandada. Seda keeldu ei ole käesoleval juhul rikutud. Seadusest ei tulene, et kinnistu tasuta võõrandamata jätmise või kinnistu enampakkumisel võõrandamise otsuse peaks tegema komisjon. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.