) § 60 lg 1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja vanemalt, kes ei täida laste ülalpidamise kohustust, teise vanema avalduse põhjal.
lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole täitnud oma kohustust ülal pidada oma last. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis tema alaealise lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. PerekS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PerekS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt hageja väidetele on kulutused lapsele kokku 5870,00 kr, mida kostja osaliselt on vaidlustanud. Kostja arvates on lapse kulutused hageja poolt suurendatud. Kohus leiab, et hageja poolt toodud kulutused lapsele on üldjoontes mõistlikud. Samas leiab kohus, et ei ole osaliselt põhjendatud kulutused seoses mööbliga, kuna aastane vajadus lapsel 6000,00 kr eest mööblit saada (st 500 kr kuus) on ilmselt liialdatud. Ka kommunaalkulud 1750,00 kr kuus on suurendatud, kuna hageja selgituste kohaselt on selles suurusjärgus kõik tema kommunaalkulud. Seega tuleks need vähendada vähemalt poole võrra, kuna hageja enda ülalpidamist kostja ei pea toetama. Mähkmete osas on antud kulud oma tähtsuse kaotanud, kuid seoses asja menetluse ajaga. Samas on osad kulutused lapsel suurenenud nagu lasteaia maks. Kostja vastuväited puudutavad seda, et ta majanduslik olukord ei võimalda maksta rohkem kui 1500,00 kr. Hageja sellega ei nõustu ja väidab, et kostja sissetulekud on piisavad, et maksta lapsele elatist hageja taotletud mahus. Kohus, hinnates poolte poolt välja toodud asjaolusid kogumis, leiab, et kostjalt tuleb elatis välja mõista suuruses 2500,00 kr kuus. Kohus lähtub sellest, et lapsevanemate sissetulekud on keskmiste põhjal enam-vähem võrdsed. Seejuures on kostjal ülal pidada lisaks oma alaealisele lapsele ka oma lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa. Selline kohustus tuleneb kostjale
. Vastavalt
on teise abikaasa kohustus ülal pidada abikaasat raseduse ajal ja kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Nagu kohus on eelpool osundanud, on hageja poolt esitatud lapse vajadused osaliselt küll veidi suurendatud, kuid üldjoontes mõistlikud. Kohtumenetluse ajal on kostja tasunud hagejale elatisena kokku 33 500,00 kr (1500 + 16 x 2000). Antud summa osas tuleb lugeda kostja poolt oma kohustus elatise tasumise osas täidetuks kohtuistungi päeva seisuga. KOHTUKULUD TsKMS § 60 lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1750,00 krooni Kohtunik Harju Maakohtu 25.10.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-620 jõustub 03.04.2007.a Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2006 otsuse jõustumisega järgmiste muudatustega: 1. Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2006 otsus elatise suuruse väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. 2. Välja mõista T.T.´ilt M.S.´i kasuks lapse G.S. (ik xxxx) ülalpidamiseks elatis 2000,00 (kaks tuhat) krooni kuus, kuid mitte vähem kui elatise maksmise ajal kehtiv elatise miinimummäär, alates hagi esitamisest 07.06.2004 kuni 20.03.2021. 3. Muus osas jätta otsus muutmata. 4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.