Tsiviilasi nr 2-05-20581 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2006.a., Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20581 Tsiviilasi H

) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda, kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on

3. a. toimunud istungil hagist loobunud. Kostja 7 esindaja taotles kostja 7 poolt kantud õigusabikulude väljamõistmist hagejalt. Hageja kohtukuludele vastu ei vaielnud. Kohus võtab hagist loobumise vastu. Seoses sellega tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 429

lg 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi

1. lõike järgi, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja esindaja on esitanud kohtule digitaalselt allkirjastatud avalduse esitatud hagist loobumiseks
4. a.
7. a. toimunud istungil on kohus avaldanud hageja taotluse hagist loobumiseks ning küsinud protsessiosalistelt, kas neil on täiendavaid avaldusi või taotlusi. Kostja 7 esindaja esitas istungil taotluse kostja 7 õigusabikulude väljamõistmiseks hagejalt kostja 7 kasuks ja teiste menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Kohus leiab, et kuna kostjatel oli võimalik avaldusi esitada
10. a. toimunud istungil, mille toimumisest neid oli teavitatud, ei ole põhjendatud

§ 429

lg 3 väljaspool kohtuistungit esitatud hagist loobumise sätte kohaldamine ja hagist loobumise avalduse edastamine kostjatele posti teel. Kohtuistungile ilmumata jäänud kostjad ei ole kohtule esitanud istungile ilmumata jäämise mõjuvaid põhjuseid.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi

1. lõike järgi tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Hageja esindaja on
4. a. toimunud istungile taotlenud tagastada poole tasutud riigilõivust. Hageja eest on
7. a. riigilõivu summas 240 krooni tasunud K.R.. Samuti on K.R.
10. a. tasunud hageja eest täiendava riigilõivu summas 4.900 krooni. Kokku on K.R. tasunud hageja eest riigilõivu summas 5.140 krooni. Seega kuulub K.R.ale tagastamisele 2.570 krooni. 3

-is sätestatut.

(kuni

3. a. kehtinud redaktsioonis) § 62 lg 1 teise lause järgi võib kohus kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kostja 7 esindaja palub hagejalt välja mõista kostja 7 poolt kantud õigusabikulud kokku summas 16.372 krooni ja 50 senti vastavalt kohtule esitatud arvetele (
6. a. arve nr 1/06/RMÄND,
9. a. arve nr 26533 ja
12. a. arve nr 26625). Hageja on nõustunud nimetatud summa kostjale 7 hüvitama.

(kuni

3. a. kehtinud redaktsioonis) § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja poolt on kohtule esitatud hagi, milles hageja palub tunnustada enda omandiõigust, tuvastada kinkelepingu tühisus ja nõuda asi välja ebaseaduslikust valdusest. Seega on hageja esitanud kohtule nii tuvastusnõude, s.o tuvastada kinkelepingu tühisus, milline nõue on hinnata haginõue kui ka hinnaga haginõude, s.o omandiõiguse tunnustamise ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmine, millisel juhul on hageja hagihinnaks määranud 34.000 krooni, vastavalt millele on ka tasunud riigilõivu (tl 210, 62-63, 67-71).

(kuni

3. a. kehtinud redaktsioonis) § 61 lg 1 p 2 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri
6. a. määruse nr 42 hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine kohaselt on hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50.000 krooni. Kohus leiab, et eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks

(kuni

3. a. kehtinud redaktsioonis) §§ 61 lg 1 p 2, 62 lg 1 ja justiitsministri
6. a. määruse nr 42 , tuleb hagejalt kostja 7 kasuks välja mõista kostja 7 poolt kantud õigusabikulud summas 16.372 krooni ja 50 senti, mis vastavalt kostja 7 esindaja poolt esitatud taotlusele tuleb kanda kostja 7 seadusliku esindaja Evelyn Mänd`i arvelduskontole Hansapangas.

§ 54

lg 1 ja 4 alusel, võttes arvesse, et postikulu on tekkinud käesolevas tsiviilasjas seoses hageja poolt hagi esitamisega, mis oli menetluse algatamise aluseks, tuleb tekkinud postikulud summas 841 krooni ja 10 senti jätta hageja kanda. Katrin Saar kohtunik 4