) §-de 3 lõikele 1, 43, 44, 45 lõigetele 1 ja 3, 57, 58 lõigetele 1 ja 2, 59 lõikele 1 ja Põllumajandusministri 18.01.2005.a määrusega nr 6 kehtestatud "Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korrale" (edaspidi Kord). 27.04.2006.a vaides vaidlustas kaebuse esitaja trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise eest toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendustele, sest käskkirjas nimetatud põhjendus ning kontrolli teostanud asutuse arvamus ei vasta tegelikele asjaoludele ning need ei saa olla aluseks toetuse määramata jätmiseks. MTÜ XX on alates 31.03.2003.a tunnustatud trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidajana ning alates 06.04.2005.a on ta tunnustatud ka trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidajana. Tõuraamat on oma olemuselt aretusregistri kõrgeim vorm. Aretustoetuse taotluse esitamise ajaks 20.02.2006.a ei olnud XX aretusregistrit tõuraamatu nime all veel tervet täisaastat pidanud, seega ei olnuks korrektne esitada taotlust tõuraamatu pidajana. Aretusregistri või tõuraamatu pidajana oli XX tegutsenud taotluse esitamise ajal ligi kolm aastat, mis ületab selgelt Korras sätestatud minimaalset tegevusaja nõuet ning XX ei ole toetuse taotlejana omalt poolt teadlikult valeandmeid esitanud. 24.03.2006.a teostas Veterinaar- ja Toiduamet kohapealset kontrolli ning koostas põllumajandusloomade aretusalase kontrollakti nr S - 11, mille kohaselt järeldati, et põllumajandusloomade aretustoetuse taotlus on esitatud valele aretusvaldkonnale. Kaebuse esitaja peab seda eksitavaks, sest vastavalt
lõike 1 punktile 1 loetakse nii tõuraamatu kui ka aretusregistri pidamist samaks aretusvaldkonnaks ning kaebuse esitaja on olnud alates 31.03.2003.a kuni kaebuse esitamiseni katkematult trakeeni tõu aretusregistri või tõuraamatu pidaja ning vastab Korra § 3 poolt sätestatud 2 nõudele, et toetust võib anda taotlejale, kes on tegutsenud vähemalt ühe aasta põllumajandusloomade tõuraamatu või aretusregistri pidajana. Põllumajandusloomade aretuse seaduse § 5 lõike 1 punktist 1 nähtuvalt on tõuraamatu või aretusregistri pidamine tunnistatud üheks ja samaks tegevusvaldkonnaks ning sama seaduse § 8 lõikest 1 tuleneb nõue, et aretusühing peab olema vastavale tegevusvaldkonnale tunnustatud enne tõuraamatu või aretusregistri pidamise alustamist. Kuna kaebuse esitaja sai tunnustuse trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidajana 31.03. 2003.a, trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidajana 06.04.2005.a ja alles VTA 12.05.2006.a käskkirja nr 478 punktiga 2 tunnistati kehtetuks kaebuse esitajale antud tunnustus trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamiseks, on nimetatud õigusaktide andja, Veterinaar- ja Toiduamet ise esitanud korduvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid eesmärgiga mõjutada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit langetama negatiivset otsust XX poolt esitatud aretustoetuse saamise taotluse suhtes. Antud juhul näitab VTA õigusvastast käitumist ja negatiivset hoiakut kaebuse esitaja suhtes ka asjaolu, et kuni kaebuse esitamiseni ei ole isikule, kelle õigustele ja kohustustele õiguse üksikakt on suunatud, seda ettenähtud korras teatavaks tehtud. Kaebuse esitaja saab teha järelduse, et vaidlusasjas oluline õigusakt on jäetud teatavaks tegemata eesmärgiga jätta isik võimaluseta oma rikutud õiguste kaitsel toetuda sellele käskkirjale. Käskkirja sisust nähtub, et vastupidiselt VTA avalikustatud arvamusavaldustele ei olnud nendele õiguslikku alust ka VTA enda seisukohalt ning selle avaldamisest on hoidutud õigustatud isiku huvide arvel. Lisaks teadvale õigusvastasele tegevusele on nii PRIA kui ka VTA jätnud järjekindlalt tähelepanemata asjaolu, et tõuraamatu ja/või aretusregistri pidamine on sama tegevusvaldkond nii Põllumajandusloomade aretuse seaduse, Maaelu ja põllumajandusharu korraldamise seaduse kui ka "Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra" mõttes ning lahutanud need meelevaldselt iseseisvateks tegevusvaldkondadeks, milleks aga seadused alust ei anna. Korraldus kui väljaspoole haldust suunatud õigusakt peab olema selge, üheselt mõistetav ning õiguspärane nii formaalses kui ka materiaalses mõttes. Vaidlustatud PRIA korralduses on esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise õiguslikud alused, kuid puudub viide konkreetse toetustaotluse rahuldamata jätmiseks alust andvale faktilisele põhjendusele. Õigeaegselt esitatud ja nõuetekohase taotluse menetlemise käigus ei ole tuvastatud teadlikku valeandmete esitamist, varemmakstud toetuste tagasinõudmist, kohapealse kontrolli takistamist või riiklike vahendite defitsiiti. Kaebuse esitaja on seisukohal, et aretustoetuse taotluse läbivaatamisel on otsustamisõigusega ametkond Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet lähtunud teise ametkonna Veterinaar- ja Toiduameti poolt esitatud eksitavatest valeandmetest ning jätnud omapoolselt täitmata kontrollimise kohustuse ka pärast sellekohase vaide esitamist õigustatud isiku poolt. Eeltoodust tulenevalt ja aluseks võttes HKMS §-de 4 lõiget 1, 6 lõike 2 punkte 1 ja 2, 9 lõiget 2, 14 lõike 3 punkti 2, 26 lõike 1 punkte 1 ja 2 taotleb kaebuse esitaja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 04.04.2006.a käskkirja nr 1-3.2/10 punktist 1 osa, millega otsustati jätta rahuldamata XX aretustoetuse saamise taotlus trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise osas. Kohustada Põllumajanduse 3 Registrite ja Informatsiooni Ametit oma 08.06.2006.a vaideotsus nr 12-14/84 ümber vaadata ja teha asjas uus, õiguspärane otsus. Kohtuistungil täiendas kaebuse esitaja oma seisukohti asjaoludega, et PRIA on toetuse taotluse rahuldamata jätmisel lähtunud XX subjektsuse hindamisel asjaolule, et taotleja ei vasta õigustatud isiku tunnustele, kuid on jäänud selle juures ebajärjekindlaks. Kaevatavas käskkirjas nr 1-3.2/10 väidetakse, et XX ei ole taotluse esitamise ajal aretusregistri pidamiseks tunnustatud ja vaideotsusega taotluse rahuldamata jätmist põhjendatakse asjaoluga, et XX ei vastanud taotluse esitamise seisuga 20.02.2006 trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidajana nõutavatele tingimustele. VTA Peadirektori poolt 06.04.2005.a antud käskkirjaga nr 206 trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise korra tühistamine ja XX tunnustamine trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidajana ei ole iseenesest aretusregistri pidamise tunnustamise tühistamine, mida tehti alles 12.05.2006.a. Seega väidetakse tegelikkusega vastuoluliselt 12 päeva pärast aretusregistri pidamise tunnustuse nõuetekohast ja formaalset tühistamist, et aretusregistri pidamise tunnustust ei olnud juba 20.02.2006.a. Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavaid nõudeid ning toetuse taotlemist ja taotluse menetlemist sätestava korra § 6 lõikest tuleneb, et amet vaatab taotluse läbi ja kontrollib koostöös VTA-ga esitatud andmete ja taotleja vastavust. PRIA jättis antud juhul omapoolse kontrollimise kohustuse täitmata. Nii PRIA kui ka VTA on jätnud järjekindlalt tähelepanemata asjaolu, et tõuraamatu ja/või aretusregistri pidamine on sama tegevusvaldkond nii Põllumajandusloomade aretuse seaduse, Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse kui ka "Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord" mõttes ning lahutanud need meelevaldselt iseseisvateks tegevusvaldkondadeks, milleks aga seadused alust ei anna. Kaebuse esitaja seisukohta toetab 19.07.2006.a kirjas nr 19 Eesti Tõuloomakasvatajate Liidu president, Eesti Maaülikooli loomageneetika ja tõuaretuse osakonna emeriitprofessor Olev Saveli. Kaebuse rahuldamise korral palub kaebuse esitaja välja mõista vastustajalt kaebaja kantud kohtukulud kokku summas 7510 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED MTÜ XX esitas PRIA-le 20.02.2006 taotluse põllumajandusloomade aretustoetuse taotluse. PRIA vaatas taotluse läbi ning koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga kontrollib esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise aluseks olid Veterinaar- ja Toiduametist saadud andmed, mille kohaselt ei omanud kaebuse esitaja tunnustust trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamiseks ning samuti ei omanud kaebaja tunnustust ristandite registri aretusregistri pidamiseks. PRIA lähtub oma haldusakti väljaandmisele antud toetuse puhul pädeva asutuse poolt saadud andmetest. PRIA-l puuduvad vastavad spetsialistid ning puudub ka vajadus Veterinaar- ja Toiduameti esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks ja nende tegevuse dubleerimiseks. Haldusakti vastuvõtmisel puudusid PRIA-l igasugused andmed selle kohta, et Veterinaar- ja Toiduameti poolt kontrollitud andmed ja esitatud seisukohad oleksid valed või õigusvastased. 4 Haldusakti vastuvõtmiseks laekunud materjalidest võib järeldada, et kaebaja oli küll tunnustatud trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidajana, kuid ei olnud tunnustatud trakeeni tõugu hobuste aretusraamatu pidajana, millisele tegevusele taotleti toetust. Kui ka kaebaja oleks taotlenud toetust trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidamise eest, ei oleks ta vastanud määruse § 3 nõudele ühe aastase tegutsemisaja kohta. PRIA leiab, et tõuraamatu või aretusregistri pidamise puhul võib tegemist olla küll samade valdkondadega, kuid siiski erinevate tegevustega. Vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt antud selgitustele oli kaebaja küll ristandhobuste registri pidaja, kuid nad ei olnud ristandhobuste aretusregistri pidajad. Absoluutselt on arusaamatu, milles seisneb kaebaja väitel PRIA teadvalt õigusvastane tegevus. PRIA lähtus haldusakti vastuvõtmisel Veterinaar- ja Toiduameti esitatud andmetest ning kaebaja süüdistused PRIA aadressil teadvalt õigusvastases tegevuses on sisuliselt laimavad. Kaebaja väide, et PRIA haldusakt on arusaamatu ei vasta tõele. Täielikult väär on kaebaja väide, et haldusaktis puudub viide taotluse rahuldamata jätmise õiguslikule alusele. PRIA peadirektori 04.04.2006 käskkirjas nr 1-3.2/10 on konkreetne viide seaduse § 59 lg 1 punktile 2, mis ütleb, et PRIA võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele. Samuti on haldusaktis viited seaduse § 45 lg 1 ja määruse § 3 sätetele, milledest tulenevad nõuded põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks ning millistele kaebaja ei vastanud. Täiesti arusaamatud on kaebaja väited valeandmete esitamisele ja teistele taotluse rahuldamata jätmise alustele, mida haldusaktis märgitud ei ole. Seega on kaebaja väited haldusakti puuduste kohta alusetud. Neil asjaoludel ja tuginedes HKMS § 26 lõike 1 punktile 6 taotleb vastustaja MTÜ XX kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätmist ja kohtukulude kaebuse esitaja kanda jätmist. JÄRELEVALVET TEOSTAVA ASUTUSE SEISUKOHT Veterinaar- ja Toiduamet on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti osa on õiguspärane ning selle tühistamiseks alus puudub. Samade loomade kohta ei saa üheaegselt pidada aretusregistrit ja tõuraamatut. Kaebaja tegeles trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamisega ajavahemikul 31.03.2003.a kuni 06.04.2005.a. Alates 06.04.2005.a. on kaebaja tegelenud trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidamisega ning selles aretusvaldkonnas tegutses kaebaja ka toetuse saamise taotluse esitamise ajal 20.02.2006.a. Kaebaja esitas 20.02.2006.a taotluse toetuse saamiseks trakeeni tõu aretusregistri pidamiseks. Samal ajal on vaieldamatu, et 20.02.2006.a kaebaja sellise aretusregistri pidamisega ei tegelenud ning vastavat tunnustust ei omanud. Järelikult ei vastanud kaebaja
lõike 1 punkti 1 nõudele ning
lõike 1 punkt 2 näeb ette sellisel juhul toetuse saamise taotluse rahuldamata jätmise. Eeltoodust järeldub, et vaidlustatud PRIA käskkirja osa vastab Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-is 54 sätestatud õiguspärasuse eeldustele ning järelikult puudub alus selle tühistamiseks. Kaebaja argumentatsioon osutab sellele, nagu ei oleks aretustoetuse taotlemise seisukohalt oluline, kas taotleja tegutseb ja on tunnustatud aretusregistri või tõuraamatu pidajana, kuivõrd tegemist olevat ühe aretusvaldkonnaga. Selline 5 argumentatsioon on eksitav, kuivõrd toetust saab siiski taotleda selliseks tegevuseks, millega taotleja taotluse esitamise ajal reaalselt tegeleb ning milleks tal on nõutav tunnustus. Kui isik aretusregistri pidamisega ei tegele ning tal selleks tunnustust ei ole, siis on täiesti alusetu ka vastava aretustoetuse taotlemine ning ainuüksi asjaolust, et taotleja on varasemalt (enne taotluse esitamist) sellist aretusregistrit pidanud, ei saa mingil juhul järeldada, et toetuse maksmine peab jätkuma ka pärast vastava tegevuse lõppemist. Kaebaja väited VTA poolsest õigusvastasest käitumisest ja negatiivsest hoiakust kaebaja suhtes ei ole põhjendatud. Asjaolu, et VTA tunnistas alles 12.05.2006.a käskkirjaga nr 478 kehtetuks VTA 31.03.2003.a käskkirja nr 452 p 2.3, ei oma käesolevas haldusasjas tähtsust. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse küsimuses on oluline see, kas 20.02.2006.a seisuga tegeles kaebaja vastava aretusregistri pidamisega ning omas vastavat tunnustust või mitte. VTA on seisukohal, et vastus nimetatud küsimusele on eitav ning see tuleneb VTA 06.04.2005.a käskkirjast nr 206, mis anti kaebaja enda taotluse alusel. Kuivõrd kaebaja esitas ise 08.12.2004.a taotluse tunnustuse saamiseks trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidamiseks, siis alates vastava taotluse rahuldamisest ja tunnustuse saamisest 06.04.2005.a oli VTA 31.03.2003.a käskkirja nr 452 p 2.3 sisuline toime lõppenud (tulenevalt asjaolust, et samade loomade kohta ei saa üheaegselt pidada aretusregistrit ja tõuraamatut). Seega omab VTA 12.05.2006.a käskkirja nr 478 p 2 üksnes formaalset tähendust ning see ei mõjutanud vaidlustatud PRIA haldusakti andmist. Kaebaja 29.06.2006.a teabenõue registreeriti VTA dokumendiregistris nr 1-14/1122 all 03.07.2006.a ning VTA vastas teabenõudele seaduses sätestatud tähtaja ehk 5 tööpäeva jooksul (vastus väljastatud 10.07.2006.a). Kaebaja taotleb halduskaebusega ka PRIA vaideotsuse tühistamist. HMS § 87 lõike 2 punkt 3 näeb ette vaideotsuse peale kaebuse esitamise võimaluse juhul, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebusest HMS § 87 lõike 2 punktis 3 nimetatud asjaolu sellise taotluse menetlemiseks ei selgu. Sellest tulenevalt leiab VTA, et ka kaebaja taotlus PRIA 08.06.2006.a. vaideotsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tegemist on lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Halduskohus nõustub kaasatud isiku käsitlusega vaideotsuse vaidlustamisest, kuid osundab, et asjaolu, kas vaideotsus rikub või ei riku kaebuse esitaja õigusi, saab hinnata kaebuse sisulise lahendamise käigus, kuna HKMS § 7 lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 9 lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Vaideotsus on asjas tehtud 08.06.2006.a, kaebus on postitatud 07.07.06.a, seega seaduses sätestatud 30 päevase tähtpäeva jooksul. HKMS § 26 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on 6 ainult sellise õigusvastase haldusakti tühistamine, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kuna käesolevas haldusasjas vaidluse esemeks olevad haldusaktid on õiguspärased, siis puudub halduskohtul alus nende tühistamiseks ja kaebus tuleb HKMS § 26 lõike 1 punkti 6 alusel jätta rahuldamata kui põhjendamatu. PRIA vaidlusaluse 04.04.2006.a käskkirjaga nr 1-3.2/10 (tl 6) on jäetud rahuldamata XX-i taotlus põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks ristandite registri ning trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise osas, kuna aretusühing ei ole taotluse esitamise ajal aretusregistri pidamiseks tunnustatud. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja pädevuses on taolise otsuse tegemine.
lõige 1 sätestab, et käesoleva seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandussaaduste ja -toodete turu (edaspidi põllumajandusturg) tasakaalustatud arenguks, tarbija varustamiseks kvaliteetse toiduga, põllumajandussaaduste tasuvaks tootmiseks, maapiirkonna muu majandustegevuse (edaspidi maamajandustegevus) arendamiseks ja maapiirkonna elanikele rahuldava elatustaseme tagamiseks.
lõike 1 punkti 11 kohaselt on üheks riikliku toetuse liigiks põllumajandusloomade aretustoetus. Vastustaja poolt kohaldatud
lõige 2 sätestab, et toetuse määramise, toetustaotluse rahuldamata jätmise ja toetuse maksmise ning muud toetuse andmisega seotud otsused teeb PRIA. Seega on vaidlusaluse otsuse tegemine antud seadusega vastustaja pädevusse.
lõige 1 punkt 2 sätestab, et PRIA võib käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–13 nimetatud toetuse saamiseks esitatud taotluse jätta rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele. Halduskohus nõustub vastustaja ja kaasatud isiku seisukohaga, et kaebuse esitaja ei vasta põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks põllumajandusloomade aretusseaduses sätestatud nõuetele, mille tõttu oli vastustaja pädevuses
lõike 1 punkti 2 kohaldamine kaebuse esitaja 20.02.2006.a taotluse (tl 34-35) suhtes.
sätestab, et põllumajandusloomade aretustoetust võib taotleda põllumajandusloomade aretuse seaduse (RT I 2002, 96, 566) alusel tunnustatud aretusühing, jõudluskontrolli läbiviija või ohustatud tõu säilitaja.
lõike 1 punkt 1 sätestab, et põllumajandusloomade aretustoetust võib anda taotlejale, kes tegutseb järgmistes põllumajandusloomade aretusvaldkondades: tõuraamatu või aretusregistri pidamine. Sama paragrahvi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.