3-06-423 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-423 Ha

) planeerimise algatamisele mingeid nõudeid, mistõttu ei otsustata ka detailplaneeringu algatamisega ühtegi sisulist küsimust. Samuti ei pea algatatud planeeringus olema sätestatud täpne ala ruutmeetrilise täpsusega.

§-ide 8 ja 9 kohaselt võib tehnovõrkude ja rajatiste asukohta määrata nii üld- kui ka detailplaneeringu alusel. Planeerimisseadus ei keela detailplaneeringu menetlemist ega kehtestamist, kui üldplaneering sama maa-ala kohta puudub. Kaebuse esitaja soov erastada laohoone juurde kuuluv krunt ei ole seotud detailplaneeringu algatamisega. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. novembri 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei sätesta planeerimisseaduse algatamise sätted lähteülesande koostamist ega kinnitamist ega näe ette selle käigus avalikustamise või isikute kaasamise kohustust. Algatatud planeeringu otsuses nähtub, et planeering hõlmab ligikaudu 4 ha maad, kusjuures nimetatud maal asub AS X omandis olev laohoone aadressil X , mistõttu ei saa kaebuse esitajale olla ebaselge planeeringuala suurus.

ei sätesta planeeringu algatamisel väga täpseid andmeid planeeringuala piiride kohta, kuna see selgub alles planeeringu menetlemisel.

§ 9

lg 2 p 7 sätestab detailplaneeringu koostamisel detailplaneeringu eesmärgiks ka tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramise. Nimetatud sättes ei nähtu erisusi põhiliste ja tavaliste tehnovõrkude vahel. Antud juhul ei olnud üldplaneeringu koostamine kohustuslik.

§-id 11 ja 12 sätestavad planeeringukavatsustest informeerimise ja algatatud planeeringust informeerimise kohustuse, mille on Kallaste Linnavalitsus täitnud. Kallaste Linnavalitsus on avaldanud vastava teate ajalehes ja teavitanud maavanemat detailplaneeringu algatamisest. Planeerimisseadus ei sätesta muid planeeringu koostamise algatamisega seonduvaid õigusi ega kohustusi, samuti pole sätestatud algatamisele eelnevaid õigusi ega kohustusi, sealhulgas avalikkuse põhimõttega seonduvaid. Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles 2 staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeerimisseaduse kohaselt järgneb planeeringu algatamisele planeeringu koostamise etapp, mille lõppedes teeb kohalik omavalitsus otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta. Detailplaneeringu koostamise staadiumis toimub vastavalt koostöö planeeringuala kinnisasja omanike, elanike ja teiste huvitatud isikutega ning planeeringu kooskõlastamine. Kallaste Linnavalitsus ei ole õigusvastaselt detailplaneeringu algatamisel tegutsenud ega kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkunud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. AS X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. novembri 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Kallaste Linnavolikogu 03.02.2006 otsuse nr 23 p
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on ehitusmäärusega mittearvestamine oluline menetlusnormi rikkumine. Kallaste Linnavolikogu 03.02.2006 otsus nr 23 baseerub valel õiguslikul alusel. Linnavolikogu otsuses ei ole viidatud määravat tähendust omavale Kallaste linna ehitusmäärusele, mis on vastu võetud Kallaste Linnavolikogu 22.06.2004 määrusega nr
4. Seega ei ole Kallaste Linnavolikogu vaidlusaluse detailplaneeringu algatamisel ehitusmääruses ettenähtud korda arvestanud, minnes vastuollu Kallaste linnas detailplaneeringute algatamist reguleeriva õigusnormistikuga; 2) on kohalike omavalitsuste ehitusmäärused planeerimisseaduse suhtes erinormiks, mis täpsustavad ja selgitavad planeerimisseaduse norme, samal ajal arvestades kohaliku omavalitsuse eripäradega. Üldise printsiibi kohaselt tuleb üldnormi ja erinormi vastuolu korral kohaldada erinormi ehk juhinduda legi speciali derogat legi generali põhimõttest. Antud juhul Kallaste Linnavolikogu seda ei teinud, vaid lähtus ainult üldseadusest, mis on apellandi suhtes tunduvalt kitsendavam kui ehitusmäärus. Kehtiv õigus seab detailplaneeringu algatamise eeltingimuseks lähteülesande püstitamise ning annab linnavolikogule kohustuse teatud tingimustel detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks. Seega on Kallaste Linnavolikogu otsus tehtud valel materiaalõiguslikul alusel, mis on apellandi õigusi riivav; 3) on asjas tähtsust omavast üldaktist (ehitusmäärusest) tuleneva nõude (detailplaneeringu lähteülesande koostamine) täitmata jätmine volikogu poolt niivõrd oluline haldusmenetluse normi rikkumine, et sellega kaasneb antud haldusakti õigusvastasus.

§ 5

kohaselt kehtestab kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruse valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Kallaste linna ehitusmäärus on kehtestatud Kallaste Linnavolikogu 22.06.2004 määrusega nr

1. Ehitusmääruse § 4 lg 3 näeb ette detailplaneeringu lähteülesande kehtestamise kohustuse. Ehitusmääruse § 4 lg 5 järgi sätestatakse detailplaneeringu lähteseisukohtades: 1) linna arengukavast, üldplaneeringust, üldplaneeringut täpsustavatest teemaplaneeringutest, detailplaneeringutest või naabervalla üldplaneeringust tulenevad nõuded; 2) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded; 3) planeeritava ala piirid ja suurus; 4) kehtivad kitsendused; 5) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus; 6) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades või muinsuskaitsealal; 7) planeeringu kooskõlastajad. Viidatud lähteseisukohtade koostamise eesmärk on enne planeerimismenetluse sisulist algatamist selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, andes ühtlasi tulevasele planeeringu koostajale, avalikkusele ja järelevalvet teostavale ametnikule teavet planeeringuala kavandatavatest piiridest, eesmärgist, seostest teiste planeeringutega, uuringute teostamise vajadusest jne. 3 Sisuliselt peab linnavalitsus läbi viima haldusakti andmisele eelneva haldusmenetluse. Ilma lähteseisukohti koostamata ja tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata ei ole võimalik volikogul võtta seisukohta ehk teostada kaalutlusõigust tema pädevusse antud planeeringute algatamise õiguspärasuse suhtes. Ehitusmääruse § 4 lg 9 sätestab volikogule õiguse loobuda detailplaneeringu koostamise algatamisest real juhtumitel. Ühe planeeringu koostamise algatamisest loobumise alusena on ehitusmääruse §-s 4 lg 9 p 4 sätestatud põhjendamatute kulude kaasa toomise võimalus või kui kaasneb oluline keskkonnamõju. Eelkõige peetakse nimetatud sätte puhul kaitstud huvide all silmas avalikke huvisid. Avalik huvi on ka keskkonnakaitse. Ehitusmääruse §-is 4 lg 9 antud diskretsiooniruumi detailplaneeringu algatamise suhtes ei ole võimalik kasutada, kui ei ole teada, kas detailplaneeringuga kaasneb vastav keskkonnamõju või mitte. Seega on vajalik eelnevalt hinnata Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (KeHAS) sätestatud tingimustel keskkonnamõju, enne kui on võimalik otsustada detailplaneeringu algatamine. Olukorras, kus keskkonnamõju hindamist ei ole läbi viidud, ei ole linnavolikogul võimalik langetada otsust, kas detailplaneeringu algatamine on võimalik või mitte, kuivõrd ei ole teada kõik ehitusmääruse § 4 lg 9 suhtes olulised asjaolud. Antud juhul ei ole detailplaneeringu algatamiseks lähteülesannet koostatud ja seega ei ole volikogu saanud kaaluda kõiki planeeringu algatamise otsustamise faasis tähendust omavaid asjaolusid; 4) tuleneb lähteülesande püstitamise kohustus otseselt kehtivast ehitusmäärusest. Kuna Kallaste Linnavalitsus detailplaneeringu algatamisel lähteülesannet koostanud ei ole, on rikutud ehitusmääruse §-ist 4 lg 3 tulenevat kohustust ning detailplaneeringu algatamine ja sellele järgnev planeerimismenetluse läbiviimine peab olema välistatud; 5) on Kallaste Linnavolikogu õigusvastase otsusega rikutud ja piiratud AS X õigust seaduspärasele haldusmenetlusele. Kallaste Linnavolikogu poolt algatatud planeering hõlmab AS X õiguspärases kasutuses olevat maad, millise osas on käimas ostueesõigusega erastamise menetlus. Planeerimismenetluse läbiviimisel tuleb arvestada kõigi asjast huvitatud isikute õiguste ja huvidega. Asjast huvitatud isikuks on planeeritava maa-ala omanik. Juhul, kui planeering võib kaasa tuua planeeringuala maaomaniku õiguste kitsenduse, siis tuleb isik kaasata otsustusprotsessi juba enne planeeringu algatamise otsuse vastuvõtmist ning kuulata ära isiku arvamus. Antud juhul seda tehtud ei ole; 6) on Kallaste Linnavolikogu vaidlustatud otsuse aluseks kavatsus rajada AS X maaüksusele reoveepuhasti. Planeeringu realiseerimine toob kaasa apellandi maakasutusõiguse kitsendamise. Seetõttu pidanuks kohalik omavalitsus enne planeeringu algatamist kuulama ära apellandi seisukohad. Kaasamiskohustuse mittetäitmine on oluline menetlusviga, sõltumata seejuures sellest, kas tegu on eelhaldusakti või lõpliku otsustusega.
2. Vastustaja Kallaste Linnavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei muuda haldusakti õigusvastaseks ainuüksi asjaolu, kui selles puudub viide mõnele asjakohasele õigusaktile. Antud juhul on detailplaneeringu algatamisel arvestatud ka Kallaste linna ehitusmääruse sätetega ning seetõttu on vastuvõetud otsus detailplaneeringu algatamise kohta igati õiguspärane. Kallaste linna ehitusmääruse § 4 lg 1 ja 3 reguleerivad lähteülesande koostamise korda linnavalitsuse poolt. Nimetatud kord rakendub eelkõige juhul, kui detailplaneeringu algatamise taotlus tuleb väljastpoolt, s. t selle esitab mõni eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Antud juhul tulenes detailplaneeringu algatamise initsiatiiv aga Kallaste linnalt ning seetõttu polnud linnal vajadust iseendale algatamise taotlust esitada. Kallaste Linnavalitsus on pärast detailplaneeringu algatamise otsustamist koostanud lähteülesanded ning nende alusel on 4 koostatud juba ka detailplaneeringu eskiis. Vaidlusalune lähteülesanne on kinnitatud Kallaste Linnavalitsuse 13.07.2006 korraldusega nr
3. Isegi kui saaks väita, et Kallaste Linnavolikogu on detailplaneeringu algatamise otsustamisel rikkunud mõnda menetlusnormi, ei ole see kaasa toonud otsuse sisulist ebaõigsust ega anna alust detailplaneeringu algatamise kui eelhaldusakti vaidlustamiseks; 2) ei tulene Kallaste linna ehitusmäärusest, et Kallaste Linnavalitsus või Linnavolikogu pidanuks juba enne detailplaneeringu algatamise otsustamist läbi viima keskkonnamõjude hindamise. Ehitusmääruse § 4 lg 9 p 4 sätestab, et linnavolikogu võib detailplaneeringu algatamisest loobuda, kui detailplaneeringuga peaks kaasnema avalikule sektorile põhjendamatud kulutused või oluline keskkonnamõju. Antud juhul oli volikogul detailplaneeringu algatamise otsustamisel teada, et keskkonnamõju hindamise vajadust seadusest tulenevalt ei ole, samuti oli teada, et vaidlusalune territoorium on ainuvõimalik Kallaste linna reoveepuhasti rajamiseks, kuna kogu Kallaste linna territoorium on kõnesoleva maatüki poole kaldu. Seega ei saa väita, et linnale kaasneksid vaidlusaluse planeeringuga põhjendamatud kulutused. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-ist 3 saab keskkonnamõju hindamine tõusta päevakorda alles siis, kui hakatakse taotlema tegevusluba konkreetse keskkonda mõjutava tegevuse läbiviimiseks. Seega ei tekigi ainuüksi planeerimismenetluse käigus keskkonnamõju hindamise vajadust, kuna ainuüksi planeeringu alusel ei toimu vaidlusalusel maatükil mingi reaalset tegevust. Detailplaneeringu algatamisel ei otsustata ühtegi sisulist planeerimisalast küsimust, samuti ei mõjuta detailplaneeringu algatamine kuidagi apellandi soovi erastada endale maad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
5. novembri 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Antud asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve, kinnistu Tööstuse 10 ja kinnistu Tööstuse 8 vahelise maa-ala detailplaneeringu algatamine on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi või mitte. Halduskohus on õigesti leidnud, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse ning kuna planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid, siis ei saa olla planeeringu algatamine iseenesest õigusvastane ja rikkuda kaebaja õigusi. Riigikohus on oma
6. veebruari 2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 asunud seisukohale, et „Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja 5 otsustamist. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul üldjuhul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika põhimõttest, mida võimaldab ka HMS §
7. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest…Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt.“ Seega selleks, et kaebaja esitajal oleks õigus vaidlustada planeeringu algatamist, tuleks kindlaks teha sedavõrd oluline menetlusviga planeeringu algatamisel, mis võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Apellandi väite kohaselt on Kallaste linna ehitusmäärusest tuleneva nõude, s. o detailplaneeringu lähteülesande koostamine, täitmata jätmine niivõrd oluline haldusmenetluse normi rikkumine, et sellega kaasneb antud haldusakti õigusvastasus. Vastavalt

§-ile 5 kehtestab kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruse valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks ning kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Seega tulenevalt seadusest seatakse ehitusmäärustes valla või linna planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid ning määratakse kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Kohalik omavalitsus saab kehtestada ehitusmääruse ainult talle antud volituse piires ja seetõttu on ebaõige apellandi seisukoht, et tegemist on üldnormi ja erinormi vahelise suhtega ning kohaldada tuleb erinormi. Juhul, kui ehitusmäärus oleks vastuolus

sätetega, siis oleks see antud volitusi ületades ja tegemist oleks põhiseadusevastase aktiga. Käesoleval juhul aga ei ole vastuolu

ja Kallaste linna ehitusmääruse vahel. Haldusakti ei muuda õigusvastaseks ainuüksi see asjaolu, kui selles puudub viide mõnele asjakohasele õigusaktile (vaidlustatud otsuses puudub viide Kallaste linna ehitusmäärusele).

§ 10

lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus ning sama paragrahvi lg 7 kohaselt planeeringu algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.

§ 9

lg 1 alusel detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Planeerimisseadus ei sätesta muid planeeringu koostamise algatamisega seonduvaid õigusi ega kohustusi, samuti pole sätestatud algatamisele eelnevaid õigusi ega kohustusi, sealhulgas avalikkuse põhimõttega seonduvaid. Üheks omavalitsuse asutuse toiminguks planeeringu algatamisel on lähteülesande koostamine. Linnavolikogu vaidlustatud otsus on vastu võetud 03.02.

1. Nimetatud otsus sisaldab üldsõnaliselt detailplaneeringu lähteülesannet ning vaidlusalune lähteülesanne on kinnitatud Kallaste Linnavalitsuse 13.07.2006 korraldusega nr
2. Ebaõige on apellandi seisukoht, et linnavolikogu oleks pidanud tegema detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsuse, sest kuna ei olnud koostatud lähteülesannet, siis oli detailplaneeringu algatamine õigusvastane. Nagu juba 6 eelnevalt märgitud, sisaldub lähteülesanne üldsõnaliselt vaidlustatud otsuses ja lisaks sellele on detailsemalt kirjeldatud Kallaste Linnavalitsuse 13.07.2006 korralduses nr
3. Lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus ja ka planeeringu algatamine on planeerimismenetluse ettevalmistav tegevus. Seega formaalselt võib olla tegemist ettevalmistavas tegevuses menetlusnormide rikkumisega, kuid samas ei ole see selline oluline menetlusviga planeeringu algatamisel, mis võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Apellant on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et linnavolikogu vaidlustatud otsusega on rikutud ja piiratud AS X õigust seaduspärasele haldusmenetlusele. Lähteülesande koostamine ja detailplaneeringu algatamine on ettevalmistav tegevus ning kaasamine planeerimismenetluse nii varases staadiumis on küll igati kooskõlas planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttega, kuid ei ole planeeringu läbiviijale kohustuslik. Seega, kuna on tegemist toimingutega, mis ei ole halduskohtus vaidlustatavad, siis see asjaolu, et kaebaja ei olnud kaasatud nende läbiviimisse, ei saa rikkuda tema õigusi ega piirata vabadusi. Asjakohased ei ole apellandi väited, mis on esitatud seoses maaomanike ja kinnisasja omanike õigustega. AS X ei ole Kallaste linnas asuva X suhtes maaomanik ega kinnisasja omanik. Ehitise omanikuna on ta esitanud maa erastamise taotluse, kuid planeeringu algatamise staadiumis ei ole veel selge, kui suures ulatuses on talle võimalik ehitise juurde maa erastamine ja, kas planeeringu kehtestamine toob kaasa tema õiguste rikkumise. AS X on võimalik esitada kõik vastavad vastuväited planeerimismenetluses. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et enne detailplaneeringu algatamist on vajalik eelnevalt hinnata keskkonnamõju KeHAS-is sätestatud tingimustel.

§ 9

lg 12 kohaselt detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel; sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Seega tuleneb

sätetest, et keskkonnamõju hinnatakse detailplaneeringu koostamisel, kuid mitte juba selle algatamise etapis. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse õigusabikulu 16 048 krooni väljamõistmiseks, kuid ei ole lisanud dokumente, mis tõendaksid arve tasumist. Ringkonnakohtu istungil selgitas vastustaja, et seda arvet pole veel tasutud. Kuni

1. augustini 2006 kehtinud HKMS § 93 lg 1 järgi mõisteti poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Alates
2. septembrist 2006 kehtib HKMS § 93 lg 1 teises sõnastuses ning varasema §-iga 93 lg 1 otseselt sarnast sätet seadustikus ei ole. Kuid kehtiva HKMS § 83 lg 5 kohaselt peab kohus igas kohtuastmes arvestust asjas kantud menetluskulude kohta. Mõistet "kantud kulud" kasutatakse veel §-is 92 lg 8 ja § 93 lg
3. Neil põhjustel on Riigikohtu halduskolleegium
4. oktoobri 2006 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-48-06 jäänud oma senise praktika juurde ning leidnud, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista vaid need kulud, mille eest isik on juba tasunud. Seega tuleb jätta vastustaja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks rahuldamata. Agu Timmi Maili Lokk 7 Viivi Tomson