← Eesti

3-06-839/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-839 Otsuse kuupäev 10.11.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS XXXXXX XXXXX kaebus Kallaste Linnavalitsuse 04.04.2006 korralduse nr 44 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 11.09.2006, 24.10.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS XXXXXX XXXXX, Vastustaja Kallaste Linnavalitus Resolutsioon Rahuldada kaebus ja tühistada Kallaste Linnavalitsuse 04.04.2006 korraldus nr

  1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kallaste Linnavalitsuse 29.09.2005 korraldusega nr 134 otsustati AS-le XXXXXX XXXXX välja anda ehitusluba laohoone ehitamiseks kinnistul XXXX (ehitisregistri kood 104024367). Korralduse alusel on kaebajale 10.10.2005 välja antud „Ehitusluba nr 115 ehitise rekonstrueerimiseks“. Ehitusloale on ehitise tehniliste andmetena märgitud ehitise 2 ehitusalune pind 960 m , suletud netopind 902 m2 , kõrgus 6,5 m, pikkus 60 m, laius 15 m , maht 5355 m 3 . 04.04.2006 korraldusega tühistas Kallaste Linnavalitus AS-le XXXXXX XXXXX välja antud ehitusloa nr
  2. Korralduse kohaselt anti ehitusluba nr.115 välja XXXX asuva hävinenud laohoone rekonstrueerimiseks, kuid kuna ehitusloas olevad andmed on oluliselt suuremad (maht 5355m 3) kui ehitusregistris oleval ehitisel (ehitise maht 1512 m3 ), siis ei ole tegemist rekonstrueerimisega, vaid ehitise laiendamisega. Sellest tulenevalt muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed. 04.05.2006 esitas AS XXXXXX XXXXX halduskohtule kaebuse Kallaste Linnavalitsuse 04.04.2006 korralduse tühistamiseks. 1 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS AS XXXXXX XXXXX märgib, et vaidlustatud Kallaste Linnavalitsuse korraldusest ei selgu, kuidas on Kallaste Linnavalitsuse 04.04.2006 korralduses viidatud ehitusloale nr 115 kantud ehitise olulised tehnilised andmed muutunud. Faktiliselt olemasolev ehitis oli septembris 2005 samasugune kui on 04.04.
  3. Ehitusprojektis pole mingeid muudatusi tehtud. Kaebajale on väljastatud kohaliku omavalitsuse poolt ehitusluba kaebaja poolt esitatud tehnilise projekti alusel, kohalik omavalitsus väljastas ehitusloa ja kandis ehitusloale andmed. Faktiliselt ei ole tänaseni midagi muutunud võrreldes ajaga, kui ehitusluba väljastati. Kaebajale anti õigus ehitusloa alusel ehitada ning kaebaja ei ole ehitusloas olevaid andmeid muutnud. Kaebajale oli välja antud ehitusluba ja kaebajal oli õigustatud ootus tegutseda kehtiva haldusakti pinnalt. Ehitusloa tühistamise menetluses ei antud kaebajale võimalust selgituste esitamiseks ega võimaldatud ärakuulamist. Kinnistul XXXX on kaks ehitist vastavalt koodidega 104024367 ja 104024368, ehitamise käigus pidi tulema kahe vana hoone asemele üks hoone samas mahus, kui oli enne kaks hoonet kokku. Asendiplaanil ei ole varjatud kahte ehitist. Varasemalt mõlemad ehitised täitsid sama funktsiooni. Enne ehitusloa väljastamist kaebajalt detailplaneeringu koostamist ei nõutud. 2005 a. septembris, kui anti välja ehitusluba, ei olnud sellele kinnistule plaanitavatest puhastusseadmetest midagi teada ja seega ei saa ka planeeritavate puhastusseadmete rajamise kavatsus 2006 aastal olla varem välja antud ehitusloa tühistamise ajendiks. Kaebaja palub tühistada Kallaste Linnavalitsuse 04.04.2006 korraldus nr 44 kuna ei esine Ehitusseaduses toodud aluseid ehitusloa tühistamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kallaste Linnavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata. Kallaste Linnavalitsus tühistas ehitusloa nr 115 ehitusseaduse § 28 lg 1 p 5 alusel viidates asjaolule, et muutuvad (mitte on muutunud, nagu väidab kaebaja) ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed. Sisuliselt on tegemist ehitise laiendamisega, mitte ehitise rekonstrueerimisega, milleks ehitusluba taotleti. AS XXXXXX XXXXX on taotlenud ehitusluba XXXX asuva hävinenud laohoone rekonstrueerimiseks, ehitisregistri andmetel on rekonstrueeritava ehitise maht 1512 m3, ehitusloa taotlusele lisatud ehitusprojektis on hoone mahuks märgitud 5355 m
  4. AS XXXXXX XXXXX pidi olema teadlik ehitisregistri tegelikest tehnilistest näitajatest XXXX hoone kohta, sest ehitisregistri andmed on kättesaadavad ehitise omanikule. Kallaste Linnavalitsus ei ole muutnud ehitusloa andmeid, vaid juhtis AS XXXXXX XXXXX tähelepanu olulisele erinevusele ehitisregistri ja ehitusprojekti andmete vahel ja tühistas ehitusloa ning andis võimaluse esitada ehitusloa taotlus õigete andmetega. Kallaste Linnavalitsus on seisukohal, et ehitise tehniliste näitajate muutumine tingib koheselt vajaduse vaadata üle ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti, et vältida hilisemaid probleeme seoses võimaliku mittenõuetekohase ehitamisega, sest olemasoleva ehitusprojekti alusel ehitamine saab toimuda ainult detailplaneeringu olemasolul (planeerimisseadus § 3 lg 2 p 3). 2 AS XXXXXX XXXXX on esitanud Kallaste Linnavalitsusele 27.09.2005.a taotluse ehitise aadressil XXXX rekonstrueerimiseks, mitte laiendamiseks ega uue püstitamiseks. Ka OÜ T.T. ASSET poolt koostatud ehitusprojekti pealkirjas ja seletuskirjas on termin "võrgukuuri rekonstrueerimine". Seega hoone rekonstrueerimiseks esitatud taotluses pidanuks ehitusprojekti tehnilised näitajad vastama hoone tegelikele näitajatele, s.t ehitisregistri andmetele. Kallaste Linnavalitsus väljastas ehitusloa tingituna liigsest kiirustamisest (ehitusloa taotlus esitatud 27.09.2005.a ja ehitusluba antud 29.09.2005.a) ja heausksetest eeldustest, et kaebaja poolt esitatud projektis vastavad ehitise tehnilised näitajad ehitisregistri andmetele. Kallaste Linnavalitsus püüdis viia haldusmenetlust läbi võimalikult lihtsalt ja kiiresti, nagu seda on sätestatud haldusmenetluse seaduse §-s 5, usaldades AS-i XXXXXX XXXXX ja kontrollimata ehitusloas esitatud andmeid. Kallaste Linnavalitsus on seisukohal, et kaebaja, esitanud linnavalitsusele hoone rekonstrueerimiseks ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti, mille sisuks on hoopis hoone laiendamine, on esitanud eksitavaid andmeid, mistõttu ei saa lugeda dokumentide tõlgendamist ainult sisesuhtena. Kaebaja ei ole haldusakti kehtivust usaldades alustanud ehitustegevust. Kaebusest ei nähtu, et ehitusloa tühistamise tagajärg on AS-le XXXXXX XXXXX kaasa toonud kulutusi ja kahju. Järelikult kaebaja eksib, väites, et ehitusloa tühistamine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Kallaste Linnavalitsus on kaalunud AS-le XXXXXX XXXXX väljastatud ehitusloa nr 115 tühistamisel avalikku huvi ning on tegutsenud avalikult ja eesmärgipäraselt. Eesmärgiga tagada võimalikult paljude Kallaste linna elanike ja asutuste vajadusi ja huvisid algatas Kallaste Linnavolikogu 03.02.2006.a otsusega nr 23 detailplaneeringu Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelise maa-ala planeerimiseks linnale puhastusseadmete rajamiseks. Planeeringuga on hõlmatud ka XXXX laohoone asukoha maa-ala (riigimaa). Nimetatud projekti elluviimiseks on sobilik AS XXXXXX XXXXX omandis oleva laohoone aadressiga XXXX (vaidlusaluse ehitusloa objekt) vahetus läheduses asuv maa-ala. Planeeringu algatamisel oli linnavalitsus arvestanud asjaoluga, et laohoone rekonstrueeritakse olemasolevas mahus, kuid detailplaneeringu koostamise käigus selgus, et ehitusprojekti järgi toimub hoopis hoone laiendamine. Suuremate mõõtmetega laohoone ehitamine takistab Kallaste linnale olulise detailplaneeringu elluviimist. Kallaste Linnavalitsus kaalus otsustamisel keskkonda suunatud avalikke huve, mis viib lõppkokkuvõttes isikute (ka AS XXXXXX XXXXX) huvide tagamisele. Kallaste linnal puhastusseadmed puuduvad, seetõttu linn võib muutuda keskkonna saasteallikaks. Keskkonna oluline saastamine võib mõjutada isikute heaolu. Igaühel on õigus puhtale elukeskkonnale ja saastamata loodusele, mille tagamine on kohalikul omavalitsuse kohustuseks oma elanike ja ettevõtete (sh AS XXXXXX XXXXX) ees kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 2 mõttes. Kallaste Linnavalitsus leiab, et antud asjas on linna üldised huvid kaalukamad kui erahuvid ning AS-le XXXXXX XXXXX väljastatud ehitusloa nr 115 tühistamine on õigustatud, sest esitatud ehitusprojekti kohaselt ehitamine on võimalik ainult detailplaneeringu olemasolul. Kuna AS-i XXXXXX XXXXX poolt planeeringut ei ole algatatud, siis on võimalik ehitise rekonstrueerimine samas mahus. Nimetatud võimaluse on Kallaste Linnavalitsus ka AS-le XXXXXX XXXXX andnud . 3 Kallaste Linnavalitsus on seisukohal, et tühistanud 04.04.2006.a korraldusega nr 44 sisult vale ehitusloa ja andnud AS-le XXXXXX XXXXX võimaluse esitada nõuetekohane ehitusloa taotlus hoone rekonstrueerimiseks, ei ole haldusorgan rikkunud kaebaja õigusi ehitamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kallaste Linnavalitsus on 04.04.2006 korraldusega tühistanud kaebajale 29.09.2005 laohoone rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa, kuna linnavalitsusele selgus, et tegelikult pole tegemist ehitise rekonstrueerimisega vaid ehitise laiendamisega. Õiguslikuks aluseks on korralduses märgitud Ehitusseaduse (ES) § 23 lg 1 ja § 28 lg 1 p
  5. ES § 23 lg 1 sätestab, et ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Vastavalt ES § 28 lg 1 p 5 tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, kui muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed. Vaidlustatud korralduse motiveerivas osas on ehitise tehniliste andmete muutumise põhjendusena välja toodud, et ehitise maht ehitisregistri andmetel on 1512 m3, ehitusloa taotlusele lisatud projekti järgi on ehitise maht 5355 m
  6. Seega on vastustaja võrrelnud ehitusregistris olevaid andmeid ehitusloale märgitud andmetega. Kuid ES § 28 lg 1 p 5 ei anna alust ehitusluba kehtetuks tunnistada põhjusel, et ehitusloale märgitud andmed erinevad ehitusregistris olevatest andmetest. Kallaste Linnavalitsuse poolt 10.10.2005 väljastatud ehitusloa lisana esitatud tehnilistes andmetes on linnavalitsuse enda poolt märgitud ehitise mahuks 5355 m
  7. Tõendeid, et ehitusloale märgitud andmed on peale ehitusloa väljastamist muutunud või muutuvad, esitatud ei ole. AS XXXXXX XXXXX ei ole esitanud taotlust ehitusprojekti ega ehitusloa väljaandmise taotluses esitatud andmete muutmiseks. Ehitusloale kantud andmed ei ole muutunud ka peale ehitusloa andmist. Seega puudub alus antud juhul ES § 28 lg 1 p 5 kohaldamiseks. Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutuse- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Ehitusloa väljaandmisel teostab kohalik omavalitsus eelkontrolli, vältimaks võimalikku õigusvastast ehitustegevust või mittenõuetekohase ehitise valmimist. Ehitusloaga tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele . AS-le XXXXXX XXXXX on ehitusluba väljastatud OÜ T.T.Asset poolt koostatud projekti alusel (tlk.7-14). Ehitusprojektis on tehniliste näitajate osas märgitud samuti hoone mahuks 5355 m
  8. Ehitusloa väljaandmisel olid vastustaja käsutuses samad andmed, mis nüüdseks on tinginud loa tühistamise. Seega on ebaõige vastustaja väide, et AS XXXXXX XXXXX on esitanud ehitusloa taotlemisel valeandmeid. Samas ei ole ehitusluba ka tühistatud põhjusel, et ehitusloa taotlemisel oleks valeandmeid esitatud (ES § 28 lg 1 p 4). Ehitusluba väljaandes ei ole linnavalitsus nõudnud detailplaneeringu koostamist, seega leiti, et antud maale ei ole vajalik detailplaneeringuga ehitusõigust määrata. Ehitusloa saaja ei pea vastutama selle eest, et ehitusloa väljaandmisel ei ole linnavalitsus talle esitatud andmeid piisavalt kontrollinud ja on ehitusloa kiirustades väljaandnud. Kohtuistungil andis ütlusi ehitusloa väljaandmisel Kallaste Linnavalitsuses ehitusala korraldajana töötanud YYYYY YYYY, kes valmistas ette ka vaidlusaluse ehitusloa väljaandmist. Tema ütluste kohaselt oli linnavalitsus teadlik, et rekonstrueeritav ehitis tuleb 4 suurem kui endine ehitis ning et ei olnud põhjust taotluses esitatud andmete alusel ehitusloa väljaandmisest keeldumiseks. Seega ei olnud tegemist kaebaja poolt ebaõigete andmete esitamisega, vaid kohalik omavalitsus andis teadlikult välja ehitise rekonstrueerimiseks ehitusloa suurema mahuga ja pindalaga ehitatavale ehitisele, kui see oli eelnevalt. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on range mõjutusvahend, mida saab kohaldada ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Vastustaja selgituse kohaselt on ehitusloa tühistamisel arvestanud avaliku huviga, ja seda seoses 03.02.2006 otsusega nr 23 algatatud detailplaneeringuga linnale puhastusseadmete ehitamiseks. Kuid vaidlustatud korralduses igasugused viited puhastusseadmete planeerimisele ning avaliku huvi arvestamisele puuduvad. Teoreetiliseks jääb ka kaebaja väide, et suuremate mõõtmetega laohoone ehitamine takistab detailplaneeringu elluviimise, olemasolevas mahus ehitamine aga mitte. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Antud juhul on vastustaja kohtumenetluses toonud välja selliseid asjaolusid, mida vaidlustatud haldusakt ei sisalda. Seetõttu ei saa ka kindlalt väita, et neid asjaolusid ehitusloa tühistamisel arvestati. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetlus peab tagama menetluse adressaadile võimaluse saada teavet tema suhtes alustatud ehitusloa tühistamismenetlusest. See eeldab, et haldusorgan informeeriks isikut tema suhtes alustatud menetlusest ja selle eesmärgist, samuti annaks võimaluse olla ära kuulatud. Haldusakti adressaadile eelnevalt ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine, eriti tema suhtes negatiivse haldusakti menetlemisel, on oluline haldusmenetluse nõuete rikkumine. Antud asjas kaebajat ehitusloa tühistamise menetlusse ei kaasatud, talle ei antud võimalust selgitusi anda ega kuulatud teda ära. Seetõttu oli pooltel alles kohtumenetluse ajal võimalus pidada läbirääkimisi ning otsida kokkuleppe sõlmimise võimalusi. Kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. Vastustaja Kallaste Linnavalitsus esitas taotluse välja mõista kaebajalt menetluskulud summas 8000 krooni. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebuse rahuldab, jäävad vastustaja poolt kantud kulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.