KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2006. a Tallinnas Haldusasja number 3-05-800 Haldusasi T.S.e kaebus Rae Vallav

§ 26lg 1 p 6 alusel T.S.e kaebus rahuldamata.

2. Mõista T.S.elt

§ 92

lg 1,

§ 93lg 1 ja lg 5 alusel Rae Vallavalitsuse kasuks välja õigusabikulu 25 000 krooni.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna 1 Ringkonnakohtule. ASJAOLUD 1.24.07.2002.a. esitas T.S. Rae Vallavalitsusele taotluse Rahula maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks( I kd tl 79).AS Elvesco väljastas tehnilised tingimused Rahula kinnistu detailplaneeringu vee- ja kanalisatsiooniosa jaoks 16.09.2002 ( I kd tl 82-83). Nende tingimuste p.1.1 ja p.1.2 tulenevalt oli kinnistu veega varustamine ette nähtud Lagedi aleviku Linnu tee ja Kooli tänava planeeringualale rajatava puurkaev-pumpla kaudu peale selle valmimist. 2.10.12.2002 võttis Rae Vallavolikogu vastu otsuse nr 28 Rahula kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta( I kd tl 78).17.12.2002 väljastas Rae Vallavalitsus korraldusega nr 1241 lähtetingimused Rahula kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ( I kd tl 74-77). Lähtetingimuste p.4.

1. kohaselt tuleb veevarustus lahendada Kopli küla Kingu, Linnu tee 7 ja Kristjani pereelamute grupi detailplaneeringu alale rajatava uue puurkaevu baasil. 01.06.2003.a. korraldusega nr 723 võttis Rae Vallavalitsus vastu Rahula kinnistu detailplaneeringu ( I kd tl 71). 3.02.09.2003 sõlmisid Rae Vallavalitsus ja T.S. detailplaneeringu järgsete teede ning tehnovõrkude ja-rajatiste väljaehitamise kohustuste üleandmise lepingu ( I kd tl 87-88). Nimetatud lepingu p.2.1.4 järgi kohustus T.S. kui kinnisvara arendaja vastavalt detailplaneeringule Rahula kinnistule planeeritud kruntide teenindamiseks välja ehitama planeeringuala teenindavad veetrassid Rahula kinnistu piires. Punkti 2.2.2 järgi kohustus T.S. välja ehitama veetrassi alates puurkaevust kuni Rahula kinnistuni. Lepingu p.3.
2. nähtuvalt leppisid pooled kokku, et seoses detailplaneeringu elluviimisega planeeritaval alal ei ole kohalikul omavalitsusel Rae vallal muid kohustusi lisaks lepingus sätestatule. Samuti leppisid pooled lepingu p.3.4 kohaselt kokku selles, et lepingu punktis 2.1 ja 2.2 loetletud kohustused realiseerib kinnisvara arendaja. 4.Rae Vallavolikogu 14.10.2003 otsusega nr 136 kehtestati Rahula kinnistu detailplaneering ( I kd tl 67). Detailplaneeringu seletuskirja veevarustust ja kanalisatsiooni käsitlevas osas p.3.
3. ( I kd tl 72) on märgitud,et Rahula kinnistu piirkonnas ühisveevärk ja –kanalisatsioon puudub, planeeritud ala veevarustus on lahendatud vastavuses AS Elvesco poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 16.09.2002.a.Rahula kinnistu varustamine veega pidi toimuma läbi Lagedi aleviku Linnu tee ja Kooli tänava planeeringualale rajatava puurkaev-pumpla peale selle valmimist. Seletuskirja kohaselt liitumispunkti asukoht, vaba veerõhk liitumispunktis ja teised täpsustavad tehnilised ja liitumise eeltingimused väljastatakse avalduse alusel peale puurkaev-pumpla valmimist. 5.10.05.2005.a. esitas T.S. ehitusloa taotluse Rahula maaüksuse veevärgiga ühendamiseks ( I kd tl 89-91), nõutavate kooskõlastuste puudumisel võttis T.S. ehitusprojekti tagasi. 6.13.05.2005.a. kirjaga keeldus Põhja Regionaalne Maanteeamet kooskõlastamast projekti “Rahula MÜ ühendamine veevärgiga”, kuna see ei arvestanud Maanteeameti poolt 19.03.2002 kooskõlastatud detailplaneeringuga ( I kd tl 34). 7.24.07.2005 kinnitas Rae Vallavolikogu otsusega nr 72 Rae valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava ( I kd tl 92-100), mille p.2.2.1.6 kohaselt lahendatakse Kopli elamugrupi veevärk esimesel etapil lokaalsel tasandil, kuid järgnevalt arendatakse välja terviklik süsteem Lagedi aleviku veevärgiga. Nimetatud lokaalse tasandi lahenduse 2 teostamiseks projekteeriti Rae Vallavalitsuse tellimusel ja valmis 31.01.2005 Kopli küla Linnu tee ja Kooli piirkonna puurkaev/pumpla . 8.T.S. pöördus 2005.a. suvel kinnistute nr 9007202 ja 9324002 kaasomanike poole seoses sooviga rajada läbi nende kinnistute ajutine veetrass kuni Jõelähtme vallas asuva OÜ-le Loo Vesi kuuluva pumplani. L. K. andis kooskõlastuse veetrassi kulgemise põhimõttelisele projektlahendusele, kuid lõpliku lepingu soovisid kaasomanikud sõlmida OÜ-ga Loo Vesi. OÜ Loo Vesi kaasomanikega lepingut sõlmida ei soovinud ja veetrassi rajamiseks jäi kokkulepe sõlmimata. T.S. alustas nimetatud kinnistutel kaevetöid ja rajas veetrassi läbi nimetatud kinnistute Jõelähtme vallas Ilumäe maaüksusel asuva Ilumäe pumplani ja ühendas Rahula maaüksuse veetorustikud Jõelähtme valla vee-ettevõtja OÜ Loo Vesi veetorustikega. 14.09.2005 likvideeris OÜ Loo Vesi nimetatud ühenduse ning selle kohta koostati Rae Vallavalitsuse ja OÜ Loo V T.S. esindajate allkirjastatuna protokoll. KAEBUSE NÕUDED JA PÕHJENDUSED 9.Kaebuse esitaja leiab, et kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud detailplaneeringu ja väljastatud ehituslubade alusel ei ole tal reaalselt võimalik tegutseda , sest ilma veeta ei saa arendada ehitustegevust ega kasutada elamuid elamiseks. 10.Kaebuse kohaselt on Rae Vallavalitsuse tegevusetus õigusvastane, sest vallavalitsus on jätnud täitmata KOKS § 6 lg 1 ettenähtud kohustused.Rahula kinnistu asub Rae Vallavalitsuse territooriumil ja seega on vallavalitsuse kohustuseks korraldada ka selle kinnistu veega varustamine. Omavalitsus on kinnitanud detailplaneeringu ja on välja andnud ehitusload, mistõttu nii kaebuse esitajal kinnistu arendajana kui ka krundid ostnud isikutel on õigustatud ootus oma esmavajaduste rahuldamise suhtes, mida vallavalitsus ei ole suutnud täita.Veega varustamise korraldus on jäänud ebamõistlikult pikaks ajaks teostamata.
4. Samuti leiab kaebaja, et AS Elvesco poolt väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt veevarustuse teostamine on osutunud võimatuks ning seda järgmistel põhjustel: Riigi Maanteeamet on keeldunud kooskõlastuse andmisest kooskõlas nende tehniliste tingimustega esitatud veeühenduse trassile piki riigimaanteed Rahula kinnistust kuni siibrikaevuni Linnu teel, nõudes lisaks veevarustuse trassile kõikide paralleelselt riigimaanteega kulgevate rajatiste üheaegset projekteerimist, millist kohustust Rahula kinnistu arendaja enda peale võtnud aga ei ole; väljastatud tehnilised tingimused on kaotnaud tänaseks kehtivuse, detailplaneeringuga ettenähtud Rahula maaüksuse veega varustamine Kooli maaüksusele rajatud puurkaevu kaudu võib osutuda tehniliselt võimatuks või ebapiisavaks selle puurkaevu projektile mittevastavuse tõttu. 12.Kaebuse esitaja on seisukohal, et ainsaks võimaluseks Rahula kinnistu veega varustamise tagamiseks on teostada need toimingud halduslepingu kaudu Jõelähtme Vallavalitsusega, milleks viimane on andnud põhimõttelise nõusoleku. Ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) 4 lg 3 näeb ette veevarustuse korraldamise halduslepingu kaudu. Rae Vallavalitsus on sellest aga kategooriliselt keeldunud ja on rajatud veeühenduse likvideerinud. Rajatud veetrass Rahula kinnistu ühendamiseks Loo pumplaga kulgeb läbi kolmandatele isikutele kuuluva kinnistu, ent trassi rajamisel lähtus kaebuse esitaja sellest, et kinnistu kaasomanikest üks on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kaebuse esitaja kinnitusel ei ole ta ära öelnud kaasomanikega kasutuslepingu sõlmimisest. Samas leiab kaebuse esitaja, et tehniliselt on ka võimalik uue veetrassi rajamine, mis hakkaks kulgema piki riigimaanteed kuni Loo pumplani viiva teeni ja edasi piki seda teed kuni Loo pumplani. Vastav eskiis on kooskõlastatud AS-ga Loo Vesi, kellele kuulub Loo pumpla koos ehitise teenindamiseks ettenähtud maatükiga. 13.Kaebuse esitaja taotleb Rae Vallavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist,mis seisneb Rahula kinnistu veevarustuse korraldamata jätmises ning Rae Vallavalitsuse 3 kohustamist vajalike toimingute tegemiseks veevarustuse viivitamatuks tagamiseks Rahula maaüksusele Jõelähtme Vallavalitsusega halduslepingu sõlmimise kaudu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 14.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta see rahuldamata.Rae Vallavalitsus ei ole jätnud täitmata KOKS § 6 lg 1 ettenähtud kohustusi. Ühisveevärk ja – kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud arendamise kava alusel.Selline kava on Rae Vallavolikogu poolt kinnitatud.ÜVVKS –st tuleneb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja kohustus seda arendada ühisveevärgi jakanalisatsiooniga kaetaval alal selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal asuvate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist. Seega võib kohalik omavalitsus anda trasside arendamisega seotud ülesanded üle kolmandatele isikutele, mida käesoleval juhul on tehtud 02.09.2003 lepinguga. Siinjuures märgib vastustaja, et lisaks nimetatule osaleb ta Euroopa Liidu abirahasid taotlevas projektis,millega muu hulgas taotletakse ka Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist 15 miljonit krooni ning mis tähendab vallale omapoolset investeeringut ainuüksi projekteerimiskuludena 0,9 miljonit krooni. Seega Rae vald täidab oma kohustust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise korraldamiseks. 15.Rahula kinnistu detailplaneeringus ega seda detailplaneeringut puudutavates dokumentides ei ole fikseeritud Rae valla kohustust ühisveevärgi väljaarendamiseks, ehkki on nimetatud planeeritavas piirkonnas ühisveevärgi puudumine. 02.09.2003 kokkuleppe kohaselt on veetrassi väljaehitamine alates ühenduspunktist kuni Rahula kinnistuni kaebuse esitaja kohustuseks. 16.Põhjendamatu on kaebuse väide, mille kohaselt Põhja Regionaalne Maanteeamet ei kooskõlastanud veetrasside projekti seetõttu, et kaebajalt nõuti kõikide kommunikatsioonide üheaegset projekteerimist. Kooskõlastuse mittesaamise põhjuseks oli projekti vale tehniline lahendus. Kaebuse esitajalt nõutakse vaid veetrassi projekti koostamist ja muude kommunikatsioonide asukoha äranäitamise nõue tuleneb veetrassi asukohast riigimaantee ääres. Pärast kooskõlastuse mittesaamist on T.S. loobunud 02.09.2003 sõlmitud lepingu p.2.2.
5. tuleneva kohustuse täitmisest ning ei ole tegelikult välja selgitanud, milliste projekteerimistööde teostamine on üldse vajalik. 17.Põhjendamatu on kaebuse väide, mille kohaselt Rahula maaüksusel asuvate kruntide veega varustamist takistab Kooli tänava puurkaev-pumpla liialt väike sügavus ja võimsus. 18.Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja poolt nõutava halduslepingu sõlmimine ei tagaks tema poolt arendatava piirkonna veega viivitamatut varustamist.Veetrass, mille kasutamiseks T.S. nõuab halduslepingu sõlmimist Rae Vallavalitsuse ja Jõelähtme Vallavalitsuse vahel, läbib kahte kinnistut, mille kaasomanike nõusolek läbi kinnistute trassi rajamiseks kaebuse esitajal puudub. Kaebuse väide, mille kohaselt kaebuse esitaja on välja töötanud projekti, kus veeühendus Loo pumplaga toimuks ümber Mäeotsa kinnistu, on põhjendamatu, kuna Loo pumpla on igast küljest ümbritsetud Mäeotsa kinnistu Jõelähtme vallas asuva osaga. Kaebuse väited kaasomanikega kokkuleppe sõlmimise põhimõttelisest võimalikkusest on pigem teoreetiliseks võimaluseks, sest kaebuse esitaja ei ole alustanud sellekohaseid läbirääkimisi. Samuti on oluline, et kaebuse esitaja poolt rajatud trass läbib kinnismälestise kaitsevööndit. 19.26.09.2006 kohtule esitatud uue eskiisprojekti järgi veetrassi rajamine ei oleks lihtsam kui varem pakutud lahenduse realiseerimine, sest mõlemal juhul on vajalik kokkulepe kolmandate isikutega. Samuti kulgeks trass mööda sama riigimaanteed, mida mööda peaks kulgema detailplaneeringuga ettenähtule vastav veetrass. Seega kehtiksid kooskõlastamisel 4 kavandatava trassi osas samad nõuded kui trassile, mis rajataks detailplaneeringu järgi ning kaebuse esitajal tuleks täita temale esitatud nõudeid. 20.Vastustaja hinnangul on kaebuse eesmärgiks soov säästa Rae valla arvelt rahalisi vahendeid ning saada arendusprojektist suuremat tulu. Kaebuse esitaja soovib kohtulahendi abil vabaneda lepinguga võetud kohustustest ja saada võimalus seadustada detailplaneeringut eirav, omavoliliselt rajatud ning eraomanike õigusi rikkuv trass. Samuti märgib vastustaja, et tulenevalt keskkonnaministeeriumi 12.01.2006 vastusest ja selle lisadest on ministeerium 19.10.2005.a. kirjas andnud arvamuse ÜVVK tõlgendamisele lähtudes eeldusest, et kaebaja poolt esitatud väited on tõelevastavad. Seega ei ole ministeerium andnud hinnangut faktilistele asjaoludele. KOLMANDA ISIKU PÕHJA REGIONAALSE MAANTEEAMETI SEISUKOHT 21.Põhja Regionaalne Maanteeamet selgitab, et kaebaja projekti keelduti 13.05.2006.a. kirjaga kooskõlastamast põhjusel, et see ei vastanud maanteeameti poolt juba 19.03.2002 kooskõlastatud Lagedi-Kostivere maantee detailplaneeringule. Kaebuse esitaja projektis ettenähtud veetrassi asukoht ei ühti veetrassi asukohaga, mis on ette nähtud Lagedi-Kostivere riigimaantee detailplaneeringuga ning detailplaneeringust lähtuvalt terviklikkuse saavutamiseks on vaja muude kommunikatsioonide asukoht kindlaks määrata. Selleks piisab tehniliste tingimuste taotlemisest ja neist tingimustest lähtuvalt plaanilahenduse esitamisest kooskõlastamiseks. Seega kõikide kommunikatsioonide detailsete projektide koostamist ja kõikide kommunikatsioonide üheaegset ehitamist kaebuse esitajalt nõutud ei ole. Kohtule esitatud eskiisprojekti järgi veerassi ehitamiseks kehtivad kooskõlastamisel samad nõuded mis detailplaneeringu järgi trassi rajamiseks. KOLMANDA ISIKU JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE SEISUKOHT 22.Jõelähtme Vallavalitsuse kirjaliku seletuse kohaselt on kaebuse esitaja korduvalt pöördunud Jõelähtme Vallavalitsuse poole, et tagada Rae valla Kopli külas asuva Rahula arendusala ajutine veega varustamine. Rae valla ja Jõelähtme valla vahel kohane haldusleping puudub. Kuna vee tarbimisel ja veega varustamisel tuleb järgida ÜVVKS ja selle alusel kehtestatud haldusakte, on Jõelähtme Vallavalitsus vastanud taotlustele keeldumisega kuni vastavate lepingute sõlmimiseni. Samas Jõelähtme Vallavalitsus kinnitab, et ta on nõus kaasa aitama kujunenud olukorra lahendamisele. KOLMANDATE ISIKUTE A. V., L. K. JA J. V. SEISUKOHT 23.Kolmandad isikud selgitavad, et 2005.a. suvel pöördus T.S. Rae vallas asuvate kinnistute kaasomanike poole seoses sooviga rajada läbi nende kinnistute ajutine veetrass. Kaasomanikud teatasid, et nad on selles osas nõus pidama läbirääkimisi OÜ-ga Loo Vesi, kellega aga kokkuleppele ei jõutud. T.S. alustas omavoliliselt kaevetöid kinnistutel, mille kohta koostati temale väärteoprotokoll . Ka 2005.a. sügisel toimus veetrassi rajamine kinnistu kaasomanikega kooskõlastamatult. Kolmandad isikud on seisukohal, et enne konkreetsete ettepanekute saamist tingimuste kohta, millistel veetrassi rajamist kaebuse esitaja soovib, ei ole selle nõusoleku andmist võimalik otsustada. Kaasomanikud märgivad, et pigem on trassi rajamise suhtes seisukoht eitav, sest olemasolev trass takistab planeeringulahenduse teostamist. 5 KOHTU PÕHJENDUSED 24.Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ( KOKS) määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Nimetatud seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse ( ÜVVKS) § 1 lg 1 kohaselt reguleerib käesolev seadus kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused.ÜVVKS § 4 lg 1 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid.Alates 01.01.2006 jõustunud ÜVVKS redaktsiooni § 1.1 kohaselt korraldab kohalik omavalitsus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist. ÜVVKS § 4 lg 4 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et eespooltoodud sätetest tulenevalt lasub kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaarendamist. Rae vallavolikogu 14.10.2003 otsusega nr 136 kehtestatud Rahula kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas veevarustust ja kanalisatsiooni käsitlevas osas on märgitud,et Rahula kinnistu piirkonnas ühisveevärk puudub, Rahula kinnistu varustamine veega pidi toimuma läbi Lagedi aleviku Linnu tee ja Kooli tänava planeeringualale rajatava puurkaev-pumpla. Seletuskirja kohaselt liitumispunkti asukoht, vaba veerõhk liitumispunktis ja teised täpsustavad tehnilised ja liitumise eeltingimused väljastatakse avalduse alusel peale puurkaev-pumpla valmimist. Kõnealune puurkaev/pumpla projekteeriti Rae Vallavalitsuse tellimusel ja valmis 31.01.2005 . 25.Kohtule esitatud “Detailplaneeringu järgsete teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise leping” sõlmiti Rae Vallavalitsuse ja T.S.e vahel Rae valla Kopli küla Rahula kinnistu detailplaneeringu elluviimiseks. Õige on kaebuse väide, et nimetatud lepingu p.2.1.4 kohaselt kohustus kinnisvara arendaja T.S. vastavalt detailplaneeringule Rahula kinnistule planeeritud kruntide teenindamiseks kinnistu piires välja ehitama planeeringuala teenindavad veetrassid, samas on kaebuse esitaja jätnud tähelepanuta nimetatud lepingu punkti 2.2.2., mille kohaselt kinnisvara arendaja kohustus lisaks eespooltoodule vastavalt detailplaneeringule välja ehitama veetrassi alates puurkaevust kuni Rahula kinnistuni. ÜVVKS § 4 lg-st 4, mis sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kohustused ühisveevärgi ja –kanalistasiooni väljaarendamiseks ei järeldu, et trasside tegeliku väljaehitamise ja finantseerimisega peab igal juhul tegelema kohalik omavalitsus ise. Seadusest ei tulene, et kohalikul omavalitsusel puudub õigus trasside arendamisega seotud ülesannete lepingu alusel kolmandale isikule üleandmiseks. 02.09.2003 sõlmitud lepinguga olid kaebuse esitaja ja vastustaja kokku leppinud selles, et veetrassi väljaehitamine ühenduspunktist kuni Rahula kinnistuni on kaebuse esitaja kohustuseks. Siinkohal peab kohus vajalikuks ära märkida ka käsitletava lepingu punkti 3.1., millega pooled leppisid muu hulgas kokku selles, et seoses detailplaneeringu elluviimisega 6 planeeritaval alal ei ole kohalikul omavalitsusel mingeid muid kohustusi. Eespooltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse väited, mille kohaselt on Rae Vallavalitsuse tegevusetuse tõttu tagamata ühisveevärgi rajamine Rahula kinnistuni, sealhulgas veetrassi väljaehitamine alates ühenduspunktist kuni Rahula kinnistuni. 26.Ühisveevärk- ja –kanalisatsioon rajatakse vastava arendamiskava alusel. Rae Vallavolikogu 24.07.2005.a. otsusega nr 72 kinnitati Rae valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava (I kd tl 92-100). Viidatud dokumendist nähtub, et Rae valla Kopli külas ühisveevärk puudub, Kopli elamugrupi veevärk lahendatakse arengukava p.2.2.1.6 kohaselt esimesel etapil lokaalsel tasandil ning järgnevalt arendatakse välja terviklik süsteem Lagedi aleviku veevärgiga. Vaidlust ei ole selles, et 31.01.2005 valmis Kopli küla Linnu tee ja Kooli piirkonnas arendusalade vajadusteks puurkaev-pumpla . Lisaks eespoolnimetatule vajab märkimist Rae valla osalemine Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt tellitud Ida-Harju ja Keila- Vasalemma veekaitseprojektis ( I kd tl 102-117), millega taotletakse ka Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist 15 miljonit krooni ning millega kaasneb valla omapoolne investeering 0,9 miljonit krooni. Eespooltoodust tulenevalt ei ole kinnitust leidnud kaebuse esitaja väited Rae vallavalitsuse tegevusetusest temal lasuvate kohustuste täitmiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise korraldamisel. 27.Põhjendamatud on kaebuse väited, mille kohaselt valla tegematajätmiste tõttu puudub arendajal võimalus Rahula maatükil asuvate kinnistute veega varustamiseks. Kaebuse kohaselt on veevarustuse teostamine detailplaneeringu ja valla ühisveevärgi arendaja AS Elvesco poolt 28.02.05 väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt osutunud võimatuks.Üheks põhjuseks toob kaebuse esitaja välja , et Kooli maaüksusele rajatud puurkaevu kaudu Rahula maaüksuse veega varustamine võib osutuda võimatuks või ebapiisavaks, sest puurkaev ei vasta projektile.Kaebuse väitel võib tekkida olukord, kus puurkaev ei ole suuteline veega varustama kõiki tarbijaid. Esmalt märgib kohus, et kaebuse väide puurkaevu ebapiisavast võimsusest on oletuslik ning ennekõike on Rahula maaüksusel asuvate kruntide veega varustamine olnud takistatud seeõttu, et kaebuse esitaja on jätnud täitmata endale eespoolnimetatud lepinguga võetud kohustused veetrassi väljaehitamiseks alates ühenduspunktist Rahula kinnistuni. Kaebuse kohaselt on Rahula maaüksuse veevajadus 40 m³ ööpäevas ja 1,67 m³ tunnis, ent puurkaev-pumpla tootlikkuseks on 5 m³ tunnis ja 120m³ ööpäevas. Kaebuse esitaja poolt esitatud vee erikasutusloa nr HR0839 (I kd tl 159-164) p.4.2.7 kohaselt, millele kaebuse esitaja oma väite kinnituseks tugines, on lubatud veevõtt ööpäevas 120 m³ ja sekundis 0,0025 m³. Kuna ööpäevase lubatud veevõtu määramisel elurajoonis lähtutakse praktikas eeldusest, et veetarbimise maht ei ole ööpäevaringselt sama, siis tunninormi määramiseks tuleb lähtuda lubatud sekundikogusest, millest tulenevalt on tunninormiks 9 m³. Samuti on ekslik lähtuda sellest, nagu oleks nimetatud koguse puhul tegemist suurima võimaliku kogusega, sest AS Vensen esitatud kirjalikust vastusest vastustaja järelpärimisele nähtub, et puurkaevu optimaalseks võimsuseks on 20 m³ /h, seega on võimalik ka veetarbimise ajutisel suurenemisel tootlikkust suurendada. Kohtule esitatud dokumendid kinnitavad Kooli tänava puurkaev-pumpla piisavat võimsust ning vee vastamist joogivee kvaliteedinõuetele. 28.Kinnitust ei ole leidnud kaebuse esitaja väide, mille kohaselt osutus võimatuks saada kooskõlastust projektile “Rahula maatüki ühendamine veevärgiga” , sest kaebuse esitajalt nõuti , et ta asuks kohaliku omavalitsuse asemel organiseerima kogu omavalitsuse territooriumi hõlmavate kommunikatsioonide rajamise tööd. Kaebuse esitaja väitel keeldus Põhja Regionaalne Maanteeamet 13.05.2005.a. kirjaga nr 6-6/602 ( I kd tl 34) kooskõlastamast projekti põhjusel, et selles projektis ei ole arvestatud 19.03.2002 kinnitatud detailplaneeringus ettenähtud ehitistega, mida kaebuse kohaselt tuleb mõista kui 7 detailplaneeringus ette nähtud riigi teemaal kulgevate kõigi kommunikatsioonide üheaegset rajamist. Põhja Regionaalse Maanteeameti poolt 24.11.2006.a. kohtule esitatud kirjalikus arvamuses toodud seisukohad kordavad Põhja Regionaalse Maanteeameti poolt varasemalt nii T.S.ele antud kirjalikes selgitustes kui ka vastustes Rae Vallavalitsuse lepingulise esindaja järepärimistele toodud seisukohti. Nendest selgitustest, kohtule esitatud kirjalikust seletusest ja kohtuistungil antud seletusest järeldub, et kaebuse esitaja väited ei vasta tegelikkusele. Kaebaja projekt veetrassi rajamiseks piki riigimaanteed nr 11302 Lagedi-Kostivere ei vastanud Maanteeameti poolt juba 19.03.2002.a. kooskõlastatud Lagedi-Kostivere maantee detailplaneeringule. Kooskõlastamata jätmise põhjuseks oli asjaolu, et T.S.e projektis ettenähtud veetrassi asukoht ei ühtinud veetrassi asukohaga, mis oli ette nähtud LagediKostivere riigimaantee detailplaneeringuga ning detailplaneeringust lähtudes tervilikkuse saavutamiseks oli vaja kindlaks määrata muude kommunikatsioonide asukoht. Muude kommunikatsioonide asukoha kindlaksmääramiseks piisab Maanteeametist taotletavatest tehnilistest tingimustest lähtuva plaanilahenduse esitamisest Maanteeametile kooskõlastamiseks. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja antud selgitustest ja tema käitumisest järeldub, et kaebuse esitaja ei olnud endale kohtusse pöördumisel teinud selgeks, millised on kooskõlastuse saamise takistused. Nii taotles kaebuse esitaja 31.01.06 kohtuistungil Põhja Regionaalse Maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju tunnistajana kohtusse kutsumist , kuna “tema vastused on kõik napid ja tahame teada, mida ta nendega mõtles” (I kd tl 144) ning väitis, et “Maanteeamet nõuab kõikide kommunikatsioonide ehitamist, aga see ei ole minu kompetents” (I kd tl 147). Viidatud kohtuistungil kohustus T.S. esitama Põhja Regionaalsele Maanteeametile uue taotluse veetrasside projektile kooskõlastuse saamiseks, et selgitada välja kooskõlastuse saamise takistused ning vastuse saamisel pidi T.S. pöörduma Rae Vallavalitsuse poole. Seega on ka põhjendamatu väide, et Rae Vallavalitsus ei ole näidanud üles mingit koostöö tahet.Asja materjalidest nähtuvalt T.S. pärast kohtuistungit Põhja Regoinaalse Maanteeameti poole , samuti Rae Vallavalitsuse poole ei pöördunud. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on T.S. esitanud täiendava järelpärimise Maanteeametile 06.01.2006.a., millele Põhja Regionaalne Maanteeamet andis vastuse 06.03.2006.a. (I kd tl 151)ning nimetatud vastusest nähtuvalt on terviklikkuse saavutamiseks vajalik kõnealuses projektis näidata kõigi riigimaantee nr 11302 äärde rajatavate kommunikatsioonide ning kergliiklustee ja tänavavalgustuse asukoht. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajale esitatud kõigi kommunikatsioonide üheaegse projekteerimise nõue, milline väide on samuti eespoolnimetatud dokumentaalsete tõenditega ja antud seletustega ümber lükatud ning mis kinnitavad, et muude kommunikatsioonide osas sooviti kaebuse esitajalt vaid tehnilistest tingimustest tulenevalt nende skemaatilist plaanilahenduse äranäitamist, millist nõuet ei saa kuidagi pidada ulatuslike projekteerimistööde läbiviimiseks kohustamisena. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebuse väide, mille kohaselt kujunenud olukorras ei olnud kaebuse esitajal muud võimalust kui väljaspool riigi teemaad veetrassi kulgemise projekti koostamiseks, mida vastuolu tõttu detailplaneeringuga ei kooskõlastanud AS Elvesco. 29.Kohtu hinnangul ei ole ükski kaebuses toodud põhjendustest selliseks, mis kinnitaks kaebuse väidet kaebaja väljapääsmatusse olukorda panekust ja kaebuse esitajast sõltumatutel põhjustel detailplaneeringuga määratud pumpla kasutamise võimatust , seega puuduvad ka asjaolud, millele tuginevalt oleks kaebuse esitajal õigus nõuda Rae Vallavalitsuse väidetavate tegematajätmiste tõttu veevarustuse korraldamist olemasolevaid võimalusi ära kasutades halduslepingu kaudu. 30.Kaebuse esitaja poolt rajatud veetrass läbi Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas registreeritud kinnistute nr 9324002 ja 9007202, millest esimese kaasomanikeks 8 on A.V. ja L. K. ning teise kaasomanikeks A.V. ja J. V., on aset leidnud kaasomanike nõusolekuta. Põhjendatud ja kaebuse esitaja poolt ümber lükkamata on vastustaja ja kolmandate isikute väited trassi omavolilisest rajamisest, samuti on kohtule esitatud kaitsekohustise teatis nr 4505, mis kinnitab trassi rajamist muinsuskaitseseadusest tulenevaid nõudeid eirates läbi kinnismälestise kaitsevööndi . Eespooltoodust tulenevalt on kaebuse väited kolmandate isikutega kasutuslepingu sõlmimise ja vajalike kooskõlastuste saamise võimalikkusest pigem teoreetilist laadi, mida sisuliselt on möönnud kaebaja ka ise 28.09.06 kaebuse redaktsioonis ( II kd tl 19-24). Kolmandad isikud on avaldanud, et kaebuse esitaja ei ole nendega kokkuleppe sõlmimiseks samme astunud, samuti ei kinnitanud nad valmisolekut rajatud trassiga nõustumiseks selle praeguses asukohas. Eespooltoodu kinnitab kaebuse põhjendamatust väite osas, mille kohaselt on käesoleval ajal võimalik reaalselt kasutada olemasolevat veetrassi Loo pumplani. 31.Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusega ei ole Keskkonnaministeeriumile antud pädevust seaduse rakendamise kohta selgituste andmiseks, seega ei saa Keskkonnaministeeriumi tõlgendused ÜVVKS kohta olla kohtule siduvad. Ka peab kohus vajalikuks märkida, et Keskkonnaministeeriumi 19.10.2005.a. kirjas nr 11-13/10176-2 ( I kd tl 12) on lähtutud sellest, et Rae Vallavalitsus ei ole arendajal võimaldanud detailplaneeringuga määratud pumplat kasutada arendajast sõltumatult, millega Rae Vallavalitsus ei ole täitnud arendaja ees oma kohustusi . Kohus on eespool tuvastanud, et Rahula kinnistu veega varustamata jätmine ei tulene Rae Vallavalitsuse poolt oma kohustuste täitmatajätmisest, vaid on tingitud kaebuse esitaja tegematajätmistest. Lisaks tuleb märkida, et Keskkonnaministeeriumi 12.01.2006.a. kirjast nähtuvalt on põhjendamatu 19.10.2005.a. kirja käsitleda Keskkonnaministeeriumi poolt faktilistele asjaoludele hinnangu andmisena. 32.Kuna kaebuse esitaja ei ole ka ise veendunud tema poolt läbi eespoolnimetatud kinnistute rajatud veetrassi kasutuselevõtu reaalses võimaluses,on ta esitanud alternatiivse lahendusena kohtule 28.09.2006.a. eskiisprojekti uue veetrassi rajamiseks, mis hakkaks kulgema piki riigimaanteed nr 11302 Lagedi-Kostivere kuni Loo pumplani viiva teeni ja edasi piki seda teed kuni Loo pumplani. Kaebuse esitaja on ekslikul seisukohal, nagu oleks tal kõnealuse eskiisprojekti puhul võimalik mööda minna nõuetest, mis esitati kaebuse esitajale detailplaneeringu järgi veetrassi rajamiseks. Põhja Regionaalne Maanteeamet on kinnitanud ja eskiisprojektist nähtub, et kuna eskiisprojekti järgi kulgeks uus rajatav trass samuti piki riigimaanteed, kehtiksid riigi poolt kooskõlastamisel samad nõuded nii detailplaneeringu järgi trassi rajamisel kui ka eskiisprojekti järgi kaebuse esitaja kavandatuna.Teeseaduse § 36 lg1 p 1 kohaselt on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Eespooltoodust tulenevalt on ka esitatud veetrassi eskiisprojekti puhul kaebuse esitaja kohustatud täitma samu nõudeid, mis temale esitati varasemalt. Kohus nõustub vastustajaga selles, et juurdepääsu Loo pumplani saab AÕS § 156 lg 1 järgi nõuda vaid AS Loo Vesi pumpla omanikuna, mitte kaebaja. Seega ei oleks kõnealuse projekti elluviimine kaebajale vähem koormavam või viivitamatult teostatav, millisel põhjusel kaebaja peab põhjendatuks nõuda halduslepingu sõlmimist. Põhja regionaalse maanteeameti seisukoht, et kui veetrassi projekteerimise käigus selgub, et maanteekraavi muutmata ei ole veetrassi võimalik ehitada ning seega võib osutuda vajalikuks maanteekraavi uue tehnilise lahenduse projekteerimine, ei tähenda detailplaneeringu ja väljastatud tehniliste tingimuste kohase veevarustuse teostamise võimatust, millele kaebaja oma kaebuses tugineb. Uue tehnilise lahenduse projekteerimise vajadus saab ilmneda trassi projekteerimise käigus ning on hetkel oletuslik. 33.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendi. Rae Vallavalitsus taotleb kantud õigusabikulu 9 51 684 krooni väljamõistmist kaebuse esitajalt. Õigusabikulu kandmise tõenduseks on kohtule esitatud advokaadibüroo Laus &Partnerid arved ja advokaadibüroo juhataja kinnitus arvete tasumise kohta ( II kd tl 85-91). Kohus leiab, et käesoleval juhul oli vallavalitsuse poolt advokaadi osutatava õigusabiteenuse kasutamine põhjendatud. Siinjuures peab kohus silmas asja iseloomu ja keerukust , ennekõike aga asjaolu, et kui kaebuse esitaja osales kohtumenetluses vandeadvokaadi kaudu, oli vallavalitsus , tagamaks oma huvide samaväärne kaitse, õigustatud samuti menetluses osalema advokaadi kaudu.

§ 93lg 5 kohaselt nõuab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus, lähtuvalt asja keerukusest ja mahukusest, kaebuse esitaja poolt kaebuse korduvast muutmisest peab põhjendatuks õigusabikulu väljamõistmist summas 25 000 krooni. Lea Kuuse kohtunik 10