KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuaril 2007. a Tallinnas Haldusasja number 3-06-2320 Haldusasi A.M.'e kaebus Kodakonds

) sätestatud tingimustele. Isikul peab

§ 14

.4 lg 1 p 1 tulenevalt olema seaduslik alus Eestis viibimiseks ja tegemist peab olema kehtiva elamisloaga, mille alusel isik on enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist riigis viibinud vähemalt viis aastat.

§ 14

.6 lg 1 p 4 kohaselt keeldutakse välismaalasele pikaajalise elaniku elamisloa andmisest, kui isik ei vasta

sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele. 11. Kaebuse esitaja

-s sätestatud tingimustele ei vasta. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 17.09.2004.a. otsusega , et KMA otsused kaebuse esitaja vanematele alalise elamisloa andmisest keeldumise kohta on õiguspärased.Kaebaja isa on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud, seega varem kehtinud

§ 12

lg 3 tähenduses ei anta alalist elamisluba kaadrisõjaväelasele ega tema abikaasale ja alaealisele lapsele. HMS § 66 lg 1 tulenevalt võib õigusvastase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt.AM. elamisluba tunnistati kehtetuks tagasiulatuvalt alates elamisloa andmise hetkest. Õiguspärase ootuse põhimõttele tuginevalt ei saa nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist. Õigusvastaselt antud elamisloast ei saa kaebaja tuletada endale täiendavaid õigusi. 27.12.2004.a. on A.M.ele vormistatud Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase arvestuskaart. Elamisloa kehtetuks tunnistamisest kuni tähtajalise elamisloa saamiseni 15.03.2005 on A.M. viibinud Eestis seadusliku aluseta. Seega on isiku seaduslik viibimine Eestis katkenud ja A.M. ei ole elanud enne pikaajalise elaniku elamisloa taotlemist Eestis vähemalt viis aastat elamisloa alusel. 2 12.Vaidlustatud otsus vastab HMS nõuetele. A.M.el on olnud võimalus täpsustada asjaolusid, mis kaebaja hinnangul jäid otsuses selgusetuks või olid pealiskaudselt motiveeritud. A.M. määratud tähtajaks KMA-le vastuväiteid ei esitanud. KMA on kontrollinud kõiki asjasse puutuvaid tõendeid ja hinnanud asjaolusid kogumis . IV KOHTU PÕHJENDUSED 13.

§ 14

.3 lg 2 kohaselt esitab välismaalane pikaajalise elaniku elamisloa taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, kes otsustab pikaajalise elaniku elamisloa andmise, kui välisleping ei sätesta teisiti. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust KMA pädevuses asja otsustamiseks. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et välismaalasele antakse pikaajalise elaniku elamisluba, kui tema puhul on täidetud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused ja välismaalase elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse.

§ 14

.4 lg 1 näeb ette tingimused, millele peab pikaajalise elaniku elamisluba taotlev välismaalane vastama, sealhulgas osundatud sätte punkti 1 kohaselt peab välismaalane olema elanud Eestis elamisloa alusel pidevalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist. Kaebuse esitajale keelduti pikaajalise elaniku elamisloa andmisest

§ 14

.6 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt pikaajalise elaniku elamisluba ei anta välismaalasele, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele. KMA leidis, et kaebuse esitaja ei vasta

§ 14.4 lg 1 p 1 tingimusele.

14. KMA on A.M.e taotluse läbivaatamisel tuvastanud, et A.M.el oli alates 07.detsembrist 1998 Eestis tähtajaline elamisluba ning alates 12.aprillist 2002 alaline elamisluba, mis 13.septembril 2004 tunnistati selle vormistamise kuupäevast s.o.tagasiulatuvalt kehtetuks seoses elamisloa eksliku vormistamisega KMA poolt. A.M.ele on 15.03.2005.a. antud tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 14.03.2010.a., seega täitub A.M.el Eestis viis aastat elamisloa alusel elamist 14.märtsil 2010.a. Nende asjaolude pinnalt asus KMA seisukohale, et kuna A.M. ei ole elanud elamisloa alusel Eestis vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotlemist ja ei vasta seega pikaajalise elaniku elamisloa andmiseks

§ 14

.4 lg 1 p 1 tingimustele, tuleb temale pikaajalise elaniku elamisloa andmisest

§ 14.6 lg 1 p 4 kohaselt keelduda.

Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, et KMA otsus on põhjendamata ning seega vastuolus HMS §-ga 54. KMA otsuses on esitatud põhjendused, millistel haldusorgan leidis, et A.M. ei vasta pikaajalise elaniku elamisloa andmiseks ettenähtud tingimusele ,samuti on otsuses viidatud asjakohastele

sätetele. Eeltoodust tulenevalt on otsus põhjendatud, sellest on võimalik üheselt aru saada, miks ja millistele faktilistele asjaoludele ja õiguslikele alustele tuginedes on haldusorgan sellise otsuse teinud. Kaebuse esitaja pikaajalise elaniku elamisloa saamise tingimustele mittevastavaks tunnistamise otsuse seaduslikkust ei mõjuta asjaolu, et vaidlustatud otsuses ei ole KMA esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei arvesta elamisloa alusel elatud ajavahemikuna aega, millal A.M. elas Eestis alalise elamisloa alusel, mis hiljem kehtetuks tunnistati.

1. KMA-l lasus taotluse läbivaatamisel kohustus välja selgitada kõik asjas tähendust omavad asjaolud ning hinnata neid asjaolusid kogumis. Ühe sellise asjaoluna, mida tuli arvestada, oli taotleja suhtes tehtud ja taotluse läbivaatamise ajaks jõustunud KMA 13.09.2004.a. otsus nr 2000170769 ( tl 32), millega tunnistati alates 12.04.2002.a. kehtetuks KMA 12.04.2002 otsus nr 2000170769/EL, millega A.M.ele oli antud alaline elamisluba. Kaebuse kohaselt ei ole KMA pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamisel arvestanud asjaoluga, et A.M.e elamisloata Eestis viibimine leidis aset KMA poolt 12.04.2002.a. väljastatud alalise elamisloa 2004.aastal tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise tõttu, milles puudub kaebuse esitaja süü. A.M.e pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamisel ei pidanud KMA võtma uuesti 3 seisukohta A.M.e Eestis viibimise aja kohta ajavahemikul 12.04.2002-13.09.2004.a., sest küsimus, kas ja millises ulatuses lugeda A.M.e kõnealusel ajal Eestis viibimise aeg seaduslikul alusel või seadusliku aluseta viibitud ajaks, oli lahendatud KMA 13.09.2004.a. otsusega. Kõnealune otsus oli pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamise ajaks jõustunud ning omandanud seadusjõu. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud KMA otsus, millega keelduti pikaajalise elaniku elamisloa andmisest ning kohtuvaidluse esemeks olevale otsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel ei saa lahendada küsimust sellest, kas A.M.ele väljastatud alalise elamisloa tühistamine 2004.aastal tagasiulatuvalt oli õiguspärane . Kaebuse esitaja ei vaidlustanud KMA otsust ning ei pidanud seega elamisloa tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist oma õigusi rikkuvaks.
2. 27.12.2004.a. kirjutas A.M. seletuskirja Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibimise kohta ( tl 29) ning samal kuupäeval vormistati tema kohta Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase arvestuskaart ( tl 26-28). Kaebaja poolt asja arutamisel esitatud väide, mille kohaselt KMA 13.09.2004.a. otsuses ei ole märgitud, millise tähtaja jooksul tuleb tal esitada tähtajalise elamisloa taotlus, on küll põhjendatud, ent ei tingi käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Lisaks eespooltoodule ( p.15) ei tulene otsusest, et kaebuse esitajale oleks keeldutud pikaajalise elaniku elamisloa andmisest ainuüksi põhjusel, et ta on tähtajalist elamisluba taotlenud viivitusega. Seonduvalt tähtajalise elamisloa taotlemisega peab kohus vajalikuks ka märkida, et nagu ilmnes kohtuistungil antud seletustest, ei tinginud viivitust elamisloa taotlemisel mitte teadmatus , vaid kaebaja seaduslik esindaja õigustas viivitust muude asjaoludega ( tööga hõivatus, rahaliste vahendite puudumine) . Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta , et käsitletava küsimuse puhul on sisuliselt tegemist 13.09.2004.a. otsusest tuleneva õigusliku tagajärjega. Asjaolu, et KMA on 26.09.2006.a. kirjas eksinud elamisloa alusel Eestis elatud perioodi arvutamisega, ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Otsuses on KMA selgelt ja üheselt mõistetavalt märkinud alalise elamisloa alusel elamise 5 –aastase perioodi täitumise aja. V MENETLUSKULUD
3. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust antud juhul ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 4