Obsah (5)

§ 3§ 15§ 19§ 29§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsembril 2006. a Tallinnas Haldusasja number 3-06-2223 Haldusasi V.S.a kaebus Põhja-Tal

) § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Selleks sätestab seadus riiklike peretoetuste liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra.

§-st 3 nähtuvalt on peretoetusi nii igakuiselt makstavaid, ühekordseid kui ka kord kvartalis ja kord aastas makstavaid.Üheks igakuiselt makstavaks peretoetuseks on lapsetoetus (

§ 3

lg 1 p 1, § 5), kord kvartalis makstav peretoetus on kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus (

§ 3

lg 3 , § 13), kord aastas makstavaks peretoetuseks on koolitoetus (

§ 3lg 4, § 14).

Kaebuse esitaja ei ole nõus sellega, et vaidlustatud korraldusega otsustati maksta D. L. ettenähtud riiklikke peretoetusi lapse isale A.L.ile. 11.

§ 15

kohaselt on peretoetuse taotlejaks lapse ema, isa, eestkostja, hooldaja või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutav isik või last kasvatav võõrasvanem või kasuvanem valla- või linnavalitsuse korralduse alusel või viidatud paragrahvis toodud juhtudel vanemliku hoolitsuseta isik ise.

§ 19

lg 1 kohaselt võetakse peretoetuse suuruse kindlakstegemisel arvesse kõik peres kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed, sealjuures arvatakse sama paragrahvi lg 2 kohaselt peretoetuse suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu laps, kes viibib perest ajutiselt eemal puudest tingitud erivajaduse või õppimise tõttu. Viidatud paragrahvi lg 3 loetleb juhud, millal last ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu : kes elab lahus elava vanema, võõrasvanema või kasuvanema juures; kes on teises perekonnas eestkostel või hooldamisel, kes on lapsendatud teise peresse või kes elab pidavalt hoolekandeasutuses. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et D. L. ei ela alates 2004.a. suvest V.S.a juures, vaid elab koos oma isa A.L.iga. Seega saab D. L. lapsetoetuse taotlejaks ja toetuse saajaks olla eespooltoodud seadusesätete alusel vanem, kelle peres D. L. elab , käesoleval juhul seega lapse isa A.L..

§ 29

lg 1 kohaselt asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuse saamist või toetuse suurust, on toetuste saaja kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama 10 tööpäeva jooksul, arvates nende asjaolude tekkimise päevast. Seadusest ei tulene võimalust maksta lahus elavate vanemate kokkuleppe alusel lapsetoetust ja koolitoetust vanemale, kelle peres laps tegelikult ei ela. Seega õigusliku hinnangu andmisel lapsetoetuse maksmise jätkamise kohta A.L.ile ja selle toetuse maksmise lõpetamisel V.S.ale ei oma seadusest tulenevalt õiguslikku tähendust D. L. vanemate vahel varasemalt kokkuleppe sõlmimine ja selle kokkuleppe täitmine või täitmata jätmine. V.S.al kui lapsest lahus elaval vanemal ei ole õigust nõuda viitega kokkuleppele D. L. ettenähtud riiklike peretoetuste temale( s.o.V.S.ale) maksmist . 12.

§ 13

lg 1 kohaselt on kolme-ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetust õigus saada ühel vanematest, kes kasvatab kolme või enamat lapsetoetust saavat last või lapsetoetust saavaid kolmikuid. Seega ei ole nimetatud kord kvartalis makstav peretoetus mitte soodustus emale kolme või enama lapse sünnitamise ( ja /või teatud vanuseni kasvatamise) eest, vaid täiendav rahaline toetus perele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks. Seadusega on selline toetus nähtud ette peredele, kus on kolm või enam last või kolmikud. Kohus on eespool viidanud

§ 19

lg 3 punktile 1, mille kohaselt lahus elava vanema juures elavat last ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu. Seega V.S.a pere koosseisu ei saa peretoetuste suuruse 3 kindlakstegemisel arvata D. L., kellel on küll õigus lapsetoetusele, ent kes ei kasva V.S.a peres . Kuna V.S.a juures elab kaks last ning

-ga ei ole kahelapselisele perele täiendavat peretoetust (analoogiliselt kolmelapseliste peredega) ette nähtud , ei riku Põhja-Tallinna vanema 31.10.2006.a. korraldus nr 2-1/658 kaebuse esitaja õigusi. V.S. ei vasta kolme- ja enamalapselise pere või kolmikuid kasvatava pere toetuse saamiseks seaduses sätestatud tingimustele. Nagu kohus märkis lapsetoetuse puhul, rõhutab kohus ka käsitletava toetuseliigi puhul, et seadus ei näe ette lahus elavate vanemate vahel kokkuleppe sõlmimist toetust taotleva vanema peres mitte elava lapse toetuste maksmiseks sellele vanemale, mis oleks vastuolus

§ 19sätete mõttega .

Kui praktikas on vastupidiselt seaduse regulatsioonile aktsepteeritud selliste kokkulepete sõlmimist ning selle tulemusena on makstud igakvartaalset toetust , puudub kaebuse esitajal siiski õigus nõuda taolise praktika jätkumist, seda enam, et kaebuse esitajast lahus elav A.L. taotles tema juures elava lapse D. L. toetuste maksmist temale. 13.Põhjendamatu on kaebuse esitajal tugineda sellele, et kaotades õiguse kolme ja enamalapselise pere toetusele, mida kaebuse esitajale on makstud ajal, kui tema peres tegelikult kolme last ei kasvanud, sattuvad V.S.a juures elavad lapsed varasemaga võrreldes halvemasse olukorda. Kohus peab siinkohal vajalikuks veelkord rõhutada, et kaebuse esitaja peres elab kaks last ja riik on pidanud võimalikuks ja vajalikuks igakvartaalse toetusega hüvitada osa kulutusi laste ülalpidamisel peredes, kus on kolm või enam last. Asjaolu, et kaebuse esitajal võib olla materiaalseid raskusi tema juures elavate laste ülalpidamisel, võib olla aluseks kaebuse esitajale sotsiaalhoolekande korras osutatava abi andmiseks, ent ei anna õigust nõuda riikliku peretoetuse maksmist, mille saamise tingimustele kaebuse esitaja ei vasta.

1. Kuna V.S. ei vasta kolme- ja enamalapselise pere toetuse saamise tingimustele ning D. L. ei ela kaebuse esitaja peres, ei riku vaidlustatud korraldus kaebuse esitaja õigusi. Kohtusse pöördumise õigus on HKMS § 7 lg 1 kohaselt isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi. Seega on kohtusse pöördumise aluseks ennekõike kaebuse esitaja õiguste rikkumine, mitte haldusakti õigusvastasus iseenesest. Kuna vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja õigusi ei riku, puudub käesoleval juhul kohtul alus vaidlustatud korraldusele õigusliku hinnangu andmiseks. Siiski kohus märgib täiendavalt, et Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei saa haldusakti tühistamist nõuda menetlus- ja vormivigade korral, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus ei ole asja arutamisel tuvastanud, et D. L. puhul oleks tegemist vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsega, seda ei kinnita kohtule esitatud korralduse väljaandmise aluseks olnud dokumendid, samuti vastustaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletus. Kuna sisuliselt on Põhja-Tallinna vanema 31.10.2006.a. korraldus nr 2-1/658 selle kohta, et D. L.le ettenähtud riiklike toetuste maksmist tuleb jätkata A.L.i esitatud avalduse alusel A.L.ile ja lõpetada nende maksmine V.S.ale õige, ei tingi korralduse vormivead selle tühistamist.
2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmas isik kohtukulude nõuet esitanud ei ole, seega jäävad menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda. Lea Kuuse 4 kohtunik 5