3-06-2409/4

KOHTUMÄÄRUS Tallinna Halduskohus Lea Kuuse 23.veebruaril

1. a Tallinnas 3-06-2409 A.U.i kaebus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks nende Kaebuse esitaja A.U., Vastustaja Rahandusministeerium Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja RESOLUTSIOON
2. HkMS § 12 lg 3 alusel lõpetada A.U.i kaebuse menetlus.
3. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu
4. A.U. esitas 13.12.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille sisuna on toodud menetlustähtaja ennistamise taotlus ning kaebuse eesmärgina on A.U. märkinud, et kohtusse esitatud kaebusega soovib ta saavutada alusetult vabaduse võtmisega põhjustatud kahju hüvitamise õiguse ennistamist, et ta saaks hüvitist taotleda Rahandusministeeriumilt. 2.Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt oli A.U. võetud kuriteos kahtlustatavana vahi alla 06.12.2001 – 15.12.2002.a. A.U.i vahi all pidamise tähtaega pikendati 12.12.2002 kuni 05.02.2002.a. Tallinna Politseiprefektuuri 17.01.2002.a. määrusega lõpetati A.U.i suhtes menetlus kriminaalasjas nr 01231506020 ning tühistati tema suhtes tõkendina kohaldatud vahi alla võtmine. 03.11.2006 pöördus A.U. Rahandusministeeriumi poole ja palus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Rahandusministeeriumi 27.11.2006.a. vastuskirjas teatati A.U.ile, et Rahandusministeeriumil puudub alus hüvitise maksmiseks kohtuvälises korras, kuna avaldus hüvitise saamiseks on esitatud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse ( AVVKHS) § 4 lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Samuti leidis Rahandusministeerium, et tal puudub seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks, kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 3 kohaselt ei ennista haldusorgan tähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta. 1
5. Kohus leidis 07.02.2007.a. kohtumääruses, et kohtul on võimalik kaebuse asjaoludest ja kaebuse eesmärgist lähtuvalt - kaebaja soovib saada alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitist- kaebust tõlgendada ning puudub vajadus selles osas kaebuse täpsustamiseks kaebaja poolt. Eespooltoodust tulenevalt tõlgendas kohus kaebust alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks esitatud kaebusena. Kaebuse esitaja selles osas kohtule vastuväiteid esitanud ei ole.
6. Ülalviidatud kohtumääruses kohus leidis: “Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 4 lg 2 järgi tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ning kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel ( § 4 lg 6 ). AVVKHS § 4 lg 6 nimetatud kaebust hüvitise väljamõistmiseks kohtule seaduses sätestatud tingimustel tuleb mõista kui sellise kaebuse esitamise õigust kohtule 30 päeva jooksul siis, kui taotlus Rahandusministeeriumile on jäetud täielikult või osaliselt rahuldamata või kui Rahandusministeerium ei ole tähtaegselt lahendanud hüvitamise taotlust. Käesoleval juhul on Rahandusministeerium keeldunud taotluse menetlemisest põhjusel, et taotlus on esitatud tähtaja rikkumisega. Sellisest avalduse läbivaatamata jätmisest hüvitise väljamõistmise kaebuse esitamise tähtaeg kulgema ei hakka.”.
7. Samuti asus kohus 07.02.2007.a. kohtumääruses seisukohale, et halduskohtule on kaebus esitatud AVVKHS § 4 lg 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega rikkudes. Kohus leidis:” Halduskohus kontrollib AVVKHS § 4 lg 6 alusel esitatud kaebuse puhul nii Rahandusministeeriumi toimingute õiguspärasust kui ka isiku õigust hüvitisele. Kui kohus leiab, et avaldus on põhjendamatult rahuldamata või läbi vaatamata jäetud ning tulenevalt asjaoludest on isikul õigus hüvitist saada, mõistab kohus ise hüvitise välja ega kohusta Rahandusministeeriumi taotluse uuesti läbi vaatamiseks.Seega Rahandusministeeriumi poolt taotluse läbivaatamatult tagastamine ei välista halduskohtule kahju väljamõistmise nõude esitamist. Samas tuleneb aga eespooltoodust, et hüvitise väljamõistmise nõude esitamiseks kohtule peab kaebuse esitaja olema järginud nii AVVKHS § 4 lg 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega Rahandusministeeriumi poole pöördumiseks kui ka AVVKHS § 4 lg-st 6 ja Riigivastutuse seaduse (RVS) § 18 lg-st 2 tulenevat 30-päevast tähtaega. Ükskõik kumma tähtaja möödalaskmist tuleb halduskohtusse pöördumisel käsitleda kaebetähtaja rikkumisena. Käesoleval juhul on A.U. pöördunud kohtusse küll 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi poolt avalduse läbi vaatamata jätmist, ent ei ole tähtaegselt , s.o.kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast, milleks oli 17.01.2002 pöördunud Rahandusministeeriumi poole. Arvestades, et halduskohtu poole hüvitise väljamõistmiseks pöördumine on Rahandusministeeriumile avalduse esitamisega alustatud menetluse jätk, on halduskohtule kaebus esitatud AVVKHS § 4 lg 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega rikkudes.”. 6.Kohtule esitatud kaebuses taotleb A.U. alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotlemise tähtaja ennistamist, mida tuleb kohtu eespooltoodud seisukohtadest tulenevalt mõista kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena. Tähtaja ennistamise taotlust põhjendab A.U. sellega, et Tallinna Politseiprefektuuri uurija V.Subbotina ei teavitanud kaebuse esitajat sellest, et tema suhtes on kriminaalasja menetlus lõpetatud ja sellest, et kaebuse esitajal on sellega seoses õigus taotleda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist.Samuti märgib kaebuse esitaja, et oma õigusest saada hüvitist sai ta teada Ämari Vanglas 2006.a. oktoobris, misjärel kogus ta vajalikud tõendid ja saatis need Rahandusministeeriumisse. 2 7.Kohus pidas vajalikuks enne kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta Rahandusministeeriumilt seisukoha küsimist välja selgitada, kas kaebaja viidatud kriminaalasja nr 01231506020 materjalidest nähtub Tallinna Politseiprefektuuri 17.01.2002 määruse teatavakstegemine A.U.ile või temale selle määruse tutvustamine, samuti hüvitise taotlemise korra selgitamine ning millal see aset leidis. Põhja Politseiprefektuur teatas vastuseks kohtunõudele ,et kõnealune kriminaalasi on R.L.i suhtes Tallinna Prokuratuuri kaudu saadetud Tallinna Linnakohtule. Samas märkis Põhja Politseiprefektuur, et dokumendihaldusprogrammist ei nähtu kirjavahetust A.U.iga nimetatud kriminaalasja raames . Vastuseks kohtunõudele esitas Harju Maakohus kriminaalasja nr 01231506020 toimiku, et halduskohus saaks välja selgitada ülalnimetatud asjaolud. Viidatud kriminaalasja toimikust ei nähtu, et A.U.ile oleks saadetud või temale tutvustatud Tallinna Politseiprefektuuri 17.01.2002 määrust või selgitatud hüvitise taotlemise korda või õigust hüvitisele. 8.Rahandusministeerium on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Rahandusministeerium seletab muu hulgas, et kui kaebaja esitas 03.11.2006.a. Rahandusministeeriumile taotluse hüvitise saamiseks, ei lisanud ta taotlusele hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakirja, samuti ei märkinud kaebaja, et talle ei selgitatud uurija poolt hüvitise taotlemise korda ega esitanud taotlust tähtaja ennistamiseks. Rahandusministeerium sai kaebajalt kriminaalasja lõpetamise määruse 20.11.2006.a., ent ei pidanud vajalikuks täiendavalt tähtaja ennistamiseks taotlust küsida, sest HMS § 34 lg 3 kohaselt ei oleks Rahandusministeerium tähtaega ennistada nagunii saanud. Samuti leiab Rahandusministeerium, et kriminaalasja lõpetamise määruses märke puudumine selle kohta, et kaebajale oleks selgitatud hüvitise taotlemise korda, ei välista, et seda on tehtud suuliselt. AVVHKS § 2 lg 3 ei tulene, et seaduses sätestatud hüvitise taotlemise korra selgitamine peab toimuma kirjalikult. Kuna kriminaalasja lõpetamise määruse p 2 kohaselt tühistati kaebaja suhtes tõkendina kohaldatud vahi all pidamine, on vähetõenäoline, et kaebajale ei tutvustatud kriminaalasja lõpetamise määrust, mis oli tema vahi alt vabastamise aluseks.Rahandusministeerium märgib, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise menetlus on üles ehitatud selliselt, et isiku õiguse üle taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist otsustab kriminaalmenetluses sisuliselt kohus, prokurör või uurija ning Rahandusministeeriumi ülesandeks on taotluse vormiline kontroll, taotluse esitamisele eelnenud kriminaalmenetluse üle kontrolli teostamise õigus Rahandusministeeriumil puudub. Vastustaja on seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus puudub. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendatud ja mõjuvaid põhjendusi, mis takistanuks kaebajal 4 aasta jooksul kohtu poole pöördumast. Kaebuse esitaja on teovõimeline isik, kes peab orienteeruma õiguses kasvõi niivõrd, et olema võimeline õigusteadmistega isikult abi küsima.. Vastustaja meelest ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike endast olenevat, et saada selgust kahjunõude esitamise viisi ja tähtaja osas. Isiku subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika tähtaja jooksul. Kohtu põhjendused 3 9.HKMS § 12 lg 3 kohaselt ennistab kohus kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse saamisel, mis tuleb lugeda esitatuks tähtaja rikkumisega seoses Rahandusministeeriumile avalduse hilinemisega esitamisega, tuleb kohtul järelikult kaaluda, kas antud juhul esinesid mõjuvad põhjused, mis takistasid kaebuse esitajal Rahandusministeeriumi poole õigeaegset pöördumist.Mõjuval põhjusel saab tähtaja möödalastuks lugeda üldiselt juhul, kui kaebuse esitamiseks või käesoleval juhul kaebuse esitamise eelduseks oleva avalduse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse või Rahandusministeeriumile avalduse esitamist mõistlikult eeldada. 10.Kaebuse väitel sai A.U. õigusest saada hüvitist teada alles 2006.a. oktoobris Ämari Vanglas. Lisaks on kaebaja väitnud, et Tallinna Politseiprefektuuri uurija ei teavitanud teda sellest, et tema suhtes on kriminaalasja menetlus lõpetatud ja et tal on õigus taotleda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul ei saa kahju hüvitamiseks avalduse esitamist mõistlikult eeldada isikult, kes ei tea ja ei pidanudki teadma, et tal selline õigus tekkinud on. Ainuüksi faktiliste asjaolude pinnalt : et halduskohtu poolt väljanõutud kriminaalasja nr 01231506020 toimikust ei nähtu selgelt, et A.U.ile oleks saadetud või temale allkirja vastu tutvustatud Tallinna Politseiprefektuuri 17.01.2002 määrust või selgitatud hüvitise taotlemise korda või õigust hüvitisele, sellist järeldust aga teha ei saa. Oluline on käesoleval juhul see, et kaebuse esitaja oli teadlik või pidi teadlik olema kriminaalasja lõpetamise määrusest. Nimelt tühistati kriminaalasja lõpetamise määrusega kaebuse esitaja suhtes tõkendina kohaldatud vahi all pidamine. Kohus nõustub Rahandusministeeriumi seisukohaga, et on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuse esitaja ei olnud teadlik vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise õiguse tekkimise aluseks oleva uurja määruse olemasolust, mis oli aluseks tema suhtes kriminaalasja lõpetamisele ja tema vahi alt vabastamisele. Lisaks märgib kohus, et täiendavalt kaebusest ja sellele lisatud kriminaalasja lõpetamise määrusest nähtuvatele andmetele, millised kohus on ära märkinud eespool, nähtub kriminaalasja nr 01231506020 toimikust, et 11.12.2001.a. Tallinna Politseiprefektuuri uurja V.Subbotina määrusega tunnistati A.U. süüdistatavaks ja esitati temale süüdistus. Sama kriminaalasja toimikust nähtub ka, et A.U., kes oli koos R.L.ga kinni peetud kahtlustatavana ja hiljem tunnistati süüdistatavaks, oli pärast tema ( s.o.A.U.i) suhtes kriminaalasja lõpetamist ja vahi alt vabastamist kutsutud tunnistajana R. L.i kriminaalasjas 14.03.2002.a. kohtuistungile .A.U. on 13.03.2002 Tallinna Linnakohtule esitanud avalduse, milles põhjendab tunnistajana kohtuistungile ilmumata jätmist. Veel tuleb silmas pidada, et kriminaalmenetluse koodeksi §-st 168 tulenevalt kuulus kriminaalasja lõpetamise määruse ärakiri saatmisele süüdistatavana vastutusele võetud isikule, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuli määrusele lisada teatis eeluurimise ja süüdistatavana vahi all pidamise kestuse kohta. Neil asjaoludel pidi olema kaebuse esitajale teada tema suhtes kriminaalasja lõpetamise määruse olemasolu 17.01.2002 või hiljemalt sama aasta märtsikuus.
8. AVVHKS § 2 lg 3 kohaselt selgitab kohtunik, prokurör, uurija või muu ametiisik, kes on teinud käesoleva seaduse paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse, isikule, kellelt vabadus oli alusetult võetud, käesolevas seaduses sätestatud hüvitise taotlemise korda. Vastav õiguste kaitse korra selgitamiskohustus oli sätestatud ka kõnealusel ajal kehtinud KrMK § 45.
9. Seadustest ei tulene sellise selgituse kirjalikult andmise kohustust ning iseenesest asjaolu, et viidatud kriminaaltoimikus ei ole fikseeritud seletuse andmist, ei tähenda, et kaebuse esitajale selgitust ei antud. Isegi juhul, kui kaebuse esitajale sellist selgitust ei antud, mis kohtu hinnangul on äärmiselt vähetõenäoline, puuduvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohus on 4 oma 19.06.2001.a määruses nr 3-3-1-38-01, millele viitab ka vastustaja, asunud seisukohale, et isiku subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. 01.10.2002.a määruses nr 3-3-1-57-02 on Riigikohus leidnud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Kolleegium leidis samas, et haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Käesolevas asjas ei nähtu aga, et kaebuse esitaja oleks enda poolt kõik ebaselguse kõrvaldamiseks teinud. Muuhulgas tuleb märkida, et kriminaalmenetluses osales kaitsja, seega ka juhul, kui kaebuse esitaja näol on tegemist õiguslikult täiesti kogenematu isikuga, ei olnud talle piisava kogemusega isiku abi olnud kättesaamatu. Isegi kui kaebuse esitaja varem ei olnud kindel kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja pikkuses, leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa see olla tähtaja ennistamise põhjuseks, sest kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Taotluses ei ole toodud ühtegi põhjust, mis takistas kaebajal neid asjaolusid välja selgitada ja kaebust õigeaegselt esitada. Kaebuse esitaja on lubamatult viivitanud oma õiguste kaitsmisele asumisega ja ei ole oma passiivsuse õigustamiseks toonud välja ühtegi põhjust, mida oleks võimalik käsitleda objektiivse takistusena ja seega mõjuva põhjusena. Õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöördumiseks on sätestatud tähtajad ning ka väheste õigusteadmistega isik pidi mõistma, et ta ei saa seda teha määramatult.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.U. ei ole kaebuse esitamise tähtaega mööda lasknud mõjuval põhjusel ning tähtaja ennistamiseks puudub alus. HkMS § 12 lõike 3 kohaselt lõpetab halduskohus, juhul, kui ta jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, määrusega asja menetluse. Lea Kuuse kohtunik 5