lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu ja kui ehitusprojekt on nõutav,nagu käesoleval juhul, ehitusprojekti kohase ehitamise.Ehitis jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja varjab vaadet Tallinna vanalinnale. Olulise vastuolu tõttu muinsuskaitseliste nõuetega ei ole tagantjärele varikatuse seadustamine võimalik.
lg 1 p 5 ja § 40 lg 2 alusel kohustati AS-i BLRT Grupp lammutama ilma ehitusloata rajatud varikatus 01.09.2005.aastaks. 5.AS BLRT Grupp esitas 17.10.2005.a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.08.2005.a. ettekirjutus-hoiatusele nr 303 kaebuse halduskohtule. 02.11.2005.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse puudused kõrvaldas AS BLRT Grupp 22.11.2005.a. ning 30.11.2005.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras asja läbivaatamise ajaks 19.01.2006.a. 18.01.2006.a. taotles kaebuse esitaja asja arutamise edasilükkamist seoses AS-i BLRT Grupp ja Tallinna Linnavalitsuse vahel toimuvate läbirääkimistega vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, millist taotlust kinnitas ja toetas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindaja R.Keba. Poolte taotluse alusel lükkas kohus asja arutamise edasi 6 kuuks ja määras asja läbivaatamise ajaks 13.06.2006.a. Pooled taotlesid ka edaspidi asja arutamise edasilükkamist ning kohus rahuldas esitatud taotlusi kuni 25.09.2006.a. määrusega määras asja läbivaatamise uue aja, sest leidis, et läbirääkimiste põhjendusel asja arutamise edasilükkamine rohkem võimalik ei ole, kuna menetlusosalistel on olnud piisavalt aega läbirääkimisi pidada ning selle aja jooksul pidanuks mõistlikult käituvate ja heas usus läbirääkimisi pidavate poolte vahel olema kompromiss kas juba sõlmitud või peaks olema selge, et kompromissiga vaidlust lahendada ei õnnestu. Läbirääkimiste jätkuval toimumisel ei ole need olnud ilmselt piisavalt intensiivsed. II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED 6.Kaebuse väitel on ebaselge selle ettekirjutus-hoiatuse koostamise vajadus, sest kaebuse esitaja on täitnud 16.05.2005.a. ettekirjutus-hoiatuse nr 299, 20.06.2005.a. koostatud ettekirjutus-hoiatusele esitatud vaide Tallinna Linnaplanerrimise Amet rahuldas, leides, et ettekirjutus on ebaseaduslik, sest selle koostaja on kohustanud kaebuse esitajat tegudeks, mida seadus ette ei näe. 11.08.2005.a. ettekirjutus on sisult identne eelmisega, asja tehiolud ettekirjutuse tegemise ajaks muutunud ei olnud. 2 7.Ettekirjutuse tegemise õiguslike alustena on viidatud
lg 1 p 5 ja § 40 lg 2 .Kaebuse kohaselt ei anna
lg 2 õigust ehitusjärelevalvet teostavale isikule teha ettekirjutust ehitise lammutamiseks . Ametiisik on tuvastanud, et ehitustegevus on toimunud ehitusloata.
tuleneb, et ennekõike peab ehitusjärelvalvet teostava isiku tegevus olema suunatud rikkuja poolt toimingute teostamisele, mis lubavad viia ehitise nõuetele vastavaks või teha ehitise kasutamise seaduspäraseks. Ehitise lammutamine on äärmuslikuks abinõuks ja selleks ettekirjutuse tegemise õigust seadus ametiisikule ei anna.
lg 1 loetleb juhud, mille esinemisel on ehitusjärelevalvet teostaval isikul õigus teha omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutus. Loetletud asjaoludest ei esinenud 11.08.2005.a. ühtegi, ettekirjutuse tegemise ajal ehitustegevust ei toimunud, seega on viide nimetatud paragrahvi punktile 5 ebaõige. Lisaks ebaseaduslikkusele on ettekirjutus-hoiatus ka ebaproportsionaalne. 8.Võrreldes varasema ettekirujtusega on ettekirjutus-hoiatust täiendatud põhjenduste osas ning on täiendavalt tehtud viide Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusele. Kaebuse kohaselt on viide ebaõige ning ka osundatud põhimäärus ei anna õigust nõuda ehitise lammutamist. 9.Ettekirjutuse tegemisel peab ametiisik juhinduma
lg 4 p 1-3 sätestatust,nimetatud punktides sisalduv annab ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule ammendava tegevusjuhise ettekirjutuse nõude formuleerimiseks.Nimetatud punktidest ei tulene ametiisikule õigust teha ettekirjutus , mis kohustaks lammutama ehitusloata rajatud varikatust. Tallinna Linnavalitsuse seisukoht
lg 2, § 61 lg 1 p 5 ja § 61 lg 4 koosmõjus käsitlemisest ja sellest koosmõjust tulenevalt ehitusjärelevalve ametiisiku õigusest õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamisest on ekslik. Ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus teha ettekirjutusi, mille sisuks saab olla vaid
10.Samuti leiab kaebuse esitaja, et HMS § 43 lg 1 tulenevalt oleks pidanud kaebuse esitajale andma mõistliku aja ehitise nõuetele vastavaks viimiseks. Korduvate kuuajaliste vahedega ettekirjutuste tegemine kinnitab, et kaebuse esitajale ei antud
11. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.08.2005 ettekirjutushoiatuse nr 303 täies ulatuses tühistamist ja kantud kohtukulude Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt väljamõistmist kaebuse esitaja kasuks. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 12.Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta see rahuldamata. 20.06.2005.a. koostatud ettekirjutus-hoiatusele esitatud vaide rahuldas Linnaplaneerimise Amet põhjusel, et ettekirjutus oli vormivigadega ja puudus konkreetne viide seaduse sättele, millele alusel oli tehtud ettekirjutus ehitusloata püstitatud ellingute lammutamiseks. 16.05.2005.a. ettekirjutuses nõuti omavolilise ehitustegevuse peatamist, kuni on saadud ehitusluba. Kaebuse esitaja väitel on ehitustegevus peatatud ja toimub menetlus ehitusloa saamiseks. Kuna haldusaktist tuleneva kohustuse täitmisega haldusakti kehtivus lõppeb, ei oma ettekirjutus tähtsust käesoleva kaebuse läbivaatamisel. 13.Ettekirjutuses on märgitud haldusakti andmise õiguslik alus, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse teha ettekirjutus lammutamiseks ning selline õigus tuleneb
lg-st 2.
lg 1 p 5 kohaselt teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, kui 3 ehitatakse ehitusloata. Nende sätete koosmõjust tuleneb õigus ehitusloata püstitatud ehitise lammutamiseks ettekirjutuse tegemiseks. 14.Ettekirjutuse tegemisel on ametiisik lähtunud
lg 4 punktides 1-3 sätestatust.
lg 4 p 3 sätestab, et ettekirjutuses ehitusjärelevalvet teostav ametiisik kohustab tegema edasise ehitamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Ehitamiseks on
kohaselt ka lammutamine. Antud lõiget 3 tuleb tõlgendada koosmõjus
lg-ga 6.
lg 4 p 3 tuleb seega lugeda selliselt, et ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on õigustatud tegema ettekirjutusega isikule ehitise lammutamise kohustuse. Seega võimaldab
lg 4 teha ettekirjutust edasise ehitamise jätkamiseks ehk lammutamiseks vajalikke toiminguid. 15.
lg 2 ei ole haldusorganile jäigalt kohustav norm, haldusorgan peab välja selgitama, kui suures ulatuses on ehitusnorme rikutud ja kas on võimalik omavolilise ehitise seadustamine. Käesoleval juhul kaasnes omavolilise ehitamisega vastuolu Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega. Kõnealune omavoliline ehitis jääb muinsuskaitseala kaitsevööndi piiridesse. Kuna omavoliline ehitis on vastuolus muinsuskaitseliste nõuetega ja see vastuolu on oluline, ei ole ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine tagantjärele varikatuse seadustamiseks lubatud ega võimalik. IV KOHTU PÕHJENDUSED 16. Ehitusseaduse (
) § 29 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud enne ehitamise alustamist tagama ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. Sama paragrahvi lõike p 3 sätestab, et ehitise omanik on kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval juhul oli ehitustööde teostamiseks, kus ellingutele rajati suuremahuline teraskonstruktsioonis varikatus, vajalik ehitusloa ja ehitusprojekti olemasolu. Seega ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et varikatuse ehitamine oli omavoliline. 17.
lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimääruse p.3.1.8 sätestab ameti õiguse teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi ja rakendada sanktsioone. Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses vastavalt
lg 1 p-le 7 on ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele.
lg 1 loetleb juhud, millal linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus teha ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutus. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena on muu hulgas viidatud
lg 1 punktile 5, mis näeb ettekirjutuse tegemise alusena ette olukorra, kus ehitatakse ehitusloata. Seega oli ehitusjärelevalve ametnik õigustatud tegema ettekirjutust.
lg 2, mis sätestab, et õigusliku alusta ehitatud ehitise omanik peab selle ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, sisaldab ennekõike õigusliku aluseta ehitise omaniku kohustust sättes nimetatud toiminguks, teisalt tuleneb viidatud sättest kohaliku omavalitsuse õigus nõuda omavolilise ehitise ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel lammutamist. Tehtava ettekirjutuse sisu kohta on regulatsioon toodud
lg 4 punktides 1-3 ning viidatud sätetest tulenevalt ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuses:1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ning 2) esitab nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustab tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, 4 omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Kohus nõustub vastustajaga selles, et viidatud lõike punktist 3 tulenevalt on ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus ettekirjutuses kohustada selle adressaati tegema toiminguid, mis on vajalikud kas siis edasise ehitamise nõuetele vastavaks viimiseks, ehitise nõuetele vastavaks viimiseks või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks.
Seega võimaldab
Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalvet teostav ametiisik oli õigustatud ettekirjutusega esitama nõuet omavolilise ehitise lammutamiseks. 18.Kaebuse kohaselt ettekirjutuse tegemise ajal ehitamist ei toimunud. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt oli ehitusjärelevalve raames varem tuvastatud ellingute ehitusloata rekonstrueerimine ning kaebuse esitajat 16.05.2005.a.tehtud ettekirjutusega kohustatud ehitustegevust peatama kuni on saadud ehitusluba. Ehitustegevuse peatamisel ei muutunud ehitusloata tehtud tööd õiguspärasteks ning olukorrale hinnangu andmisel oli ikkagi tegemist ehitusloata aset leidnud ehitamisega. Seega oli põhjendatud ettekirjutuses viitamine
Seonduvalt kaebuse väidetega 20.06.2005.a.tehtud ettekirjutus –hoiatuse nr 303 täies ulatuses kehtetuks tunnistamise kohta märgib kohus, et selle haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjused on selgelt tooduds vaideotsuses ning viimasest nähtuvalt tingis ettekirjutus-hoiatuse kehtetuks tunnistamise selles õigusliku aluse puudumine, mistõttu ei hinnatud vaide teisi väiteid. Ka märkis Linnaplaneerimise Amet vaide läbivaatamise otsuses, et vaide rahuldamine ja ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine ei võta haldusorganilt õigust teha samas asjas uut faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ettekirjutust, kui seda vajalikuks peetakse. Ehitusjärelevalveametniku varasemast seisukohast erineb käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutus sellega, et kui 2005.a.maikuus on järelevalvet teostav ametnik pidanud vajalikuks ellingu rekonstrueerimistööde peatamist ehitusloa saamiseni, siis augustikuus on ehitusjärelevalve ametnik leidnud, et ehitusloata teostatud ehitamist seadustada võimalik ei ole ning seetõttu tuleb varikatus lammutada. Asja arutamisel on selgunud ning seda on kinnitanud ka vastustaja esindaja, et tulenevalt 16.05.2005.a. ettekirjutusest peatati ehitustegevus ja kaebuse esitaja asus tegema toiminguid ehitusloa saamiseks, vastav menetlus toimub ka käesoleval ajal ning käesolevaks ajaks ei ole otsustatud ehitusloa andmist või selle andmisest keeldumist. Eespooltoodust tulenevalt on ekslik vastustaja seisukoht, et 16.05.2005.a. ettekirjutus käesoleva kaebuse läbivaatamisel tähtsust ei oma. 19. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole tegemist Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis asuva ehitisega ning ei selgu korraldusest, milliste tõendite alusel on linnavalitsus asunud seisukohale, et ehitis on kaitsevööndi piirides. Vabariigi Valitsuse 20.05.2003.a. määrusega nr 155 kehtestatud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 4 kehtestab muinsuskaitseala kaitsevööndi piirid ning näeb ette, et muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, vaatesektoritest ja tänavate ehitusjoontega määratud vaatekoridoridest, sealjuures muinsuskaitsealaga külgnev kaitsevöönd piirneb Tallinna lahega, Ranna teega Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga lõikumiseni Tööstuse tänavaga, Tööstuse tänavaga kuni 5 Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni. Seega jääb kõnealune ehitis kaitsevööndi piiridesse. Viidatud põhimääruse § 8 sätestab muinsuskaitseala kaitsevööndis kehtivad kitsendused ning näeb ette, et muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt ( lg 1).Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et muinsuskaitseameti loata on muinsuskaitseala kaitsevööndis keelatud: 1) ehitiste, mis välismõõtmete tõttu häirivad muinsuskaitseala siluetti või varjavad kaugvaateid muinsuskaitsealale, püstitamine kaitsevööndi vaatesektoritesse või vaatekoridoridesse; 2) muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivate ehitiste püstitamine. Vaidlustatud ettekirjutuses on lammutamise nõude esitamist põhjendatud sellega, et vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis asuv omavoliline ehitis varjab vaadet Tallinna vanalinnale ning on viidatud vastuolule Vabariigi Valitsuse 20.05.2003.a. määrusega nr 155 kehtestatud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 8 lg-ga 1 . 20.
lg 4 p 3 ega
lg 2 ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust nõuda igal juhul omavolilise ehitise lammutamist. Menetlusosalised on ühte meelt selles, et ennekõike peab ametiisiku tegevus olema suunatud toimingute teostamisele, mis lubaks viia ehitise nõuetele vastavaks või selle kasutamise seaduspäraseks. Millist lahendust igal konkreetsel juhul rakendada,s.o.kas nõuda ehitise seadustamist või selle lammutamist, sõltub sellest, kui suures ulatuses on ehitusnorme rikutud ja kas omavolilise ehitise seadustamine on võimalik. Seega on tegemist kaalutlusotsustusega, kus asja õigeks otsustamiseks tuli ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul välja selgitada ja arvestada kõiki asjakohaseid aspekte ning kaaluda erinevaid huve. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. 21.Käesoleval juhul on vaidlustatud ettekirjutuses leitud, et asetleidnud rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada muude leebemate meetmetega ning ainsaks lahenduseks on omavolilise ehitise-varikatuse- lammutamine. Kohus on eespool märkinud, et see seisukoht erineb ettekirjutus-hoiatuses nr 299 toodust. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu, millistel kaalutlustel pidas Linnaplaneerimise Amet põhjendatuks muuta oma maikuu ettekirjutuses toodud seisukohta ehitustegevuse peatamisest ehitusloa saamiseni, milline menetlus kestab käesoleva ajani ning 11.08.2005.a. ettekirjutus-hoiatuse tegemise ajaks ei olnud teada, kas selline luba antakse või keeldutakse selle andmisest. Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis 11.08.2005.a., et omavoliline ehitis on vastuolus muinsuskaitseliste nõuetega, mis on oluliseks vastuoluks ning mille tõttu ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa tagantjärele taotlemine varikatuse seadustamiseks lubatud ega võimalik ei ole. Eespool toodud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi põhimääruse §-st 8 ei saa järeldada, et ainuüksi vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis asumine välistab seal ehitamise, viidatud sättest tulenevalt on see teatud tingimuste täitmisel võimalik. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu, 6 millistel kaalutlustel Linnaplaneerimise Amet leidis, et käesoleval juhul vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis asumine on iseenesest selline asjaolu, mis saab kaasa tuua vaid ehitise lammutamise nõude. Kuna haludskatis kaalutlused puuduvad, ei ole kohtul võimalik neid ka hinnata. 22.Vaidlustatud ettekirjutuses on lammutamise nõude esitamist põhjendatud sellega, et vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis asuv omavoliline ehitis varjab vaadet Tallinna vanalinnale . Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 8 lg 1 kohaselt, millele ettekirjutuses on viidatud, tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Asjas esitatud fotomaterjal kinnitab, et rekonstrueeritava ellingu puhul on tegemist vahetult Tallinna lahe ääres asuva ehitisega, mistõttu vanalinna silueti vaadeldavust olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt ehitis varjata ei saa. Ettekirjutusest ei nähtu, et oleks silmas peetud vanalinna silueti vaadeldavust Tallinna lahelt ning et ka Tallinna lahel asuvad vaatesektorid või vaatekoridorid .Siinkohal märgib kohus, et esitatud fotomaterjal ei kinnita ka viimatinimetatud suunast vanalinna silueti varjamist. Kuigi vanalinna silueti vaadeldavuse varjamine omavolilise ehitisega võib olla asjaoluks, mille puhul on õigustatud ja proportsionaalne sellise ehitise lammutamise nõudmine, ei ole ettekirjutuses lammutamise nõude esitamine lähtuvalt ettekirjutuse motiividest põhjendatud. Eespooltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud ka kaalutlusotsuse ratsionaalsuses. 23.Põhjendatud on kaebuse esitaja poolt asja arutamisel esile toodud väited, mille kohaselt jääb ettekirjutusest, arvestades sama ehitise kohta varem tehtud ettekirjutustega, ebaselgeks, mille lammutamist kaebuse esitajalt nõutakse. Ehkki 11.08.2005.a. ettekirjutuses on sõnaselgelt nõutud varikatuse lammutamist, on varasemalt nõutud ellingute kinniehituse lammutamist ning maikuus on ettekirjutusega hõlmatud kõik ellingu rekonstrueerimistööd. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on merepoolsesse ellingu ossa rajatud välispiire ( sein). 24.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui olemasolev informatsioon ei ole piisav õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks, peab haldusorgan koguma otsustamiseks täielikumat teavet. Kohtule esitatud dokumendid, mis kajastavad pärast ettekirjutuse tegemist ( ehitusloa menetluses) aset leidnut, kinnitavad kohtu eespool toodud järeldust ,et ettekirjutuse tegemisel ei olnud selge ka see, kas vastuolu muinsuskaitseliste nõuetega on niivõrd oluline, et teistsugused lahendused on välistatud. Nii nähtub Muinsuskaitse Nõukogu alalise arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu 26.09.2006.a. koosoleku protokolli nr 64 ( tl 71-74) päevakorrapunktist 4 , et ekspertnõukogu pidas võimalikuks ehitis oma plaanilistes gabariitides säilitada, kusjuures tuleb vähendada tema kõrgust ja kujundada selle fassaadid arhitektuurselt võimalikult silmapaistmatuks. Muinsuskaitseamet on 05.10.2006.a. kirjas ( tl 68) ekspertnõukogu otsusele tuginevalt seisukohal, et olemasolev hoone tuleb kas lammutada või oluliselt ümber ehitada. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljendab oma 08.11.2006.a. kirjas nr 3-4/3554 Muinsuskatiseametile ( tl 66) neile seisukohtadele viidates ebaselgust küsimuses, kas ja millisel kujul on ehitis sellesse asukohta sobiv või tuleb ta lammutada. Samuti palub Linnaplaneerimise Amet esitada kaalutlused, millest nendes dokumentides toodud seisukohtade kujundamisel lähtuti. Muinsuskaitseameti 20.11.2006.a. kirja nr 1.17/1115( tl 67) kohaselt ei ole olemasoleval kujul hoone sellesse asukohta sobiv ning sobivuse saavutamiseks on võimalus hoone lammutada või ehitada olemasolev hoone oluliselt ümber. Viidatud kirjavahetus kinnitab, et enne ettekirjutuse tegemist ei olnud välja selgitatud kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas seda, kas muinsuskaitselisest aspektist, millele ettekirjutuses 7 viidatakse, on lammutamine vältimatu. Muinsuskaitse Nõukogu ekspertkomisjoni ja Muinsuskaitseameti seisukohtadest selline järeldus ei tulene. Arvestades eespooltoodut, samuti asjaolu, et vaatamata ettekirjutuses toodud kategoorilisele seisukohale peale lammutamise teiste lahenduste välistamisest on siiski kaebuse esitajaga peetud pikema aja jooksul läbirääkimisi ja toimub ehitusloa menetlus , on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole enne lammutamisnõude esitamist välja selgitatud kõiki olulisi asjaolusid ning seega ei ole nendega ka ettekirjutuse tegemisel arvestatud. Vaidlustatud ettekirjutus ei vasta kaalutlusotsusele esitatud motiveerituse, kaalutletuse ja ratsionaalsuse nõuetele. Seetõttu kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud ettekirjutuse. Vaidlustatud haldusakti tühistamist ei tule mõista nii, et seeläbi on kaebuse esitaja saanud õiguse omavoliliselt püstitatud ehitise säilitamiseks, vaid Tallinna Linnaplaneerimise Ametil tuleb kaalutlusõiguse alusel antavate haldusaktide puhul täita neile kehtestatud nõudeid. 25. HkMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab menetluskulud.HKMS§ 93 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuivõrd kaebuse esitaja esitas küll kaebuses kohtukulude väljamõistmise nõude, ent ei ole kohtukulude nimekirja ega kuludokumente kohtule esitanud, siis kohtukulude väljamõistmise nõue rahuldamisele ei kuulu. Lea Kuuse kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.