3-07-79/2

3-07-79 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-79 Haldusasi E. V. riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON
2. Määrata E. V. (xxxxxxxxx; ) riigi õigusabi halduskohtus esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3. Määrus saata täitmiseks Eesti Advokatuurile. 3.Määruse ärakiri saata teadmiseks Rahandusministeeriumile ja E.V.le Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamise päevast arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.
4. E.V. esitas 10.01.2007.a. Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebus regionaalministri 21.12.2006.a. käskkirja nr 144 tühistamiseks, millega keelduti E.V.le uue perekonnanime andmisest. Taotluses on märgitud, et taotluse esitaja soovib kahte liiki riigi õigusabi: õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses.
5. 11.01.2007.a. määrusega andis kohus E.V.le tähtaja õigusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Samas määruses juhtis kohus kaebuse esitaja tähelepanu regionaalministri nimetatud käskkirja vaidlustamise tähtajale ja sellele, et kaebetähtaeg ennistatakse vaid mõjuvate põhjuste olemasolul. Vastuseks kohtumäärusele esitas E.V. 19.01.2007 täpsustavad andmed oma majandusliku seisundi ja maksevõime kohta, samuti esitas ta kaebuse regionaalministri 21.12.2006.a. käskkirjale nr 144 . Seega tuleb muutunud asjaolude pinnalt hinnata taotlust kohtumenetluses õigusabi osutamise taotlusena.
6. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei 1 võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sama seaduse §-s 7 loetletakse juhtumid, millal riigi õigusabi ei anta. Taotleja soovib õigusabi halduskohtumenetluses ja on kohtumääruse selgitustest tulenevalt esitanud kohtule ka kaebuse algse redaktsiooni. Kohus leiab, arvestades samas kohtule esitatud kaebusega, et antud juhul puudub põhjus eeldada, et õigusteadmisteta isik suudaks oma õigusi ilma professionaalse abita kaitsta, vaatamata halduskohtumenetluse uurimispintsiibile. Käesoleval juhul on piiratud isiku vabadust muuta oma nime, millist otsustust kaebuse esitaja peab vastuolus olevaks Põhiseadusega ja inimõigustega ning millega kaebuse kohaselt rikutakse kaebaja õigust eneseteostusele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 03.05.2001.a. kohtuotsuses nr 3-4-1-6-01 leidnud, et perekonnanimi kujutab endast tähtsat osa inimese identiteedist. Riigikohus asus viidatud kohtulahendis seisukohale, et põhiõiguste ja vabaduste ulatuslikum nimekiri Põhiseaduses võimaldab vabaduse muuta oma nime paigutada sõltuvalt asjaoludest § 26, mis näeb ette igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, § 19, mis sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele, või ka mõne muu põhiõiguse kaitsealasse. Vabadust muuta oma nime saab seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on järgitud Põhiseaduses nimetatud eesmärki, mille kohaselt piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebuse taotlus regionaalministri käskkirja tühistamiseks ei anna alust eeldada, et kaebuse esitajal ei saa olla sellist õigust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb, vaid eespooltoodust järelduvalt tuleb asuda seisukohale, et tegemist on põhiõiguse riivega. Ka muid RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine.
7. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Seejuures ei arvestata sama paragrahvi
8. lõike kohaselt taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kohus leiab, et õigusabi taotleja majanduslik olukord ei ole piisavalt hea, et keelduda temale õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 3 või 4 alusel. Esitatud andmetest nähtuvalt on taotleja mittetöötav töövõimetuspensioni saaja, kelle igakuine sissetulek koosneb üksnes pensionist 1965 kr kuus, millele lisanduvad sotsiaalabi korras saadavad toetussummad Taotleja on lisanud Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki, mille kohaselt kuulub taotlejale elamumaa XXXXXXX Tallinna linnas, millel asub ka ehitis.Maja korrashoiuks ja remontimiseks tuleb teha pidevalt kulutusi. Taotleja selgituse kohaselt on Sampo pangas oleval kontol hoiustatud rahasumma näol (11 000 kr) tegemist maja katuseremondiks vajalike summade kogumisega, Ühispanga arvel olev rahasumma ( 15 000 kr) on taotleja kinnitusel hoiustatud tähtajaliselt. Taotlusest ja majandusliku seisundi teatisest ei nähtu, et E.F.l oleks sellist suuremate raskusteta müüdavat vara, mille arvel saaks ta õigusteenusega kaasnevad kulud kanda. Kaebuse esitaja kahe kuu sissetulek jääb väiksemaks kui tavalise haldusasja menetlemisel keskmiselt tekkivad advokaadikulud. . Leidnud eelnevalt, et riigi õigusabi andmisest keeldumise alused puuduvad, peab halduskohus taotlust põhjendatuks ning rahuldab taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtus esindamiseks. Siinkohal kohus märgib, et kuna kohtule esitatud kaebus võib vajada täpsustamist ja/ või täiendamist, hõlmab halduskohtus esindamine ka õigusabi osutamist kaebuse korrigeerimisel.
9. RÕS § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le
10. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisundit, samuti probleemi olemust, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 2 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna E.V.l ei ole taotluse kohaselt ühegi advokaadi nõusolekut temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta, määrab kohus õigusabi osutajaks advokaadi, kelle nimetab advokatuur..
11. Kohus peab vajalikuks taotluse esitajale selgitada, et riigi õigusabi ei tähenda tasuta õigusabi. Õigusteenuse osutamise kulud kannab isiku eest riik. Asjaolu, et kohus määrab riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, ei välista siiski nende kulude hilisemat sissenõudmist, juhul kui halduskohtule esitatav kaebus jäetakse rahuldamata ning kui taotluse esitaja majanduslik olukord märkimisväärselt paraneb. Nimelt tuleneb RÕS § 28 lõikest 1, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest vabastatud ning tema kaebust kas täielikult või osaliselt ei rahuldata ning tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab kohus isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena.
12. Taotluse esitaja palus ennast vabastada riigilõivu tasumisest riigi õigusabi taotluse esitamisel. Vastavalt RÕS § 9 lg 2 riigi õigusabi taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi, kui riigi õigusabi taotletakse väljaspool kohtumenetlust ning isik ei taotle riigi õigusabi kriminaalmenetluses kahtlustatavana. E.V. on kohtule esitanud kaebuse regionaalministri käskkirjale, seega on tegemist taotlusega riigi õigusabi saamiseks kohtumenetluses, mistõttu riigi õigusabi taotluse esitamine on riigilõivu vaba. Lea Kuuse kohtunik 3