3-07-186 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Lea Kuuse 02.veebruar 2007, Tallinn 3-07-186 E.L.a kaebus AS EMT tegevuse

§ 11lg 4 alusel tagastada vaatamatult.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. kaebus E.L.ale läbi-

1. 25.01.2007.a. saabus Tallinna Halduskohtu elektronposti aadressile E.L.a elektronkiri AS EMT tegevusele. Kirjast nähtuvalt on kaebuse esitajal tekkinud arusaamatused AS-ga EMT arveldamisel otsekorralduslepingu alusel, kus AS EMT on väidetavalt alusetult korduvalt kasseerinud kaebuse esitaja kontolt rahasummasid võlgnevuse katteks. E.L.a kirja kohaselt on ta nüüdseks AS EMT-le võlgu 63 217 kr ja 15 s. E.L. palub, et seda asja arutataks ja jõutaks selgusele, milles asi. Kohus käsitleb E.L.a pöördumist kaebusena Tallinna Halduskohtule, millega soovitakse oma probleemile lahendust leida.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus kaebuse saamisel, kas see kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus leiab, et E.L.a kaebus

§ 3kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu.

3.

§ 3

lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

§ 4

lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 tulenevalt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kuna halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja maa-või linnakohtu ( üldkohtu) pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti, on kohtute pädevuse piiritlemisel otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Kirja( kaebuse) kohaselt on probleem tõusetunud sellest, et AS EMT on väidetavalt alusetult kassseerinud E.L.a arvelduskontolt otsekorralduslepingu alusel raha. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõiguslik suhe on ka võlaõiguslik suhe. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõiguse normidega reguleeritakse isikuvaheliste varaliste ja mittevaraliste suhete tekkimist, lõppemist ja muutumist ning võlaõiguse üldpõhimõtteid ja –aluseid, millele on rajatud varaliste hüvede ümberjagamine ja vastavate nõuete tekkimine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Eeltoodu tähendab, et tsiviilõiguslikes suhetes tekkinud probleemid tuleb lahendada vastavalt tsiviilkorras, kas pooltevahelise kokkuleppega või tsiviilkohtu kaudu. Lähtudes eelnevast kohus leiab, et AS EMT on äriühing (eraõiguslik juriidiline isik), kes ei täida avalik-õiguslikke ülesandeid, vaid on oma klientidega, kellele ta osutab teenuseid, eraõiguslikus suhtes,mida reguleerivad eraõiguse normid ja millest tekkinud vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist toiminguga, mille peale võib esitada kaebuse halduskohtule.
2. Kuna kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus, ei pea kohus vajalikuks käsitleda esitatud kirja puuduste osas, milles ta ei vasta halduskohtule esitatava kaebuse nõuetele.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus selgitab E.L.ale, et AS-ga EMT tõusetunud konfliktid tuleb lahendada eraõigussuhtes omaste vahenditega, kas tsiviilkohtu ( Harju Maakohus) kaudu või pooltevahelise kokkuleppega. Lea Kuuse Kohtunik 2