3-07-111 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Lea Kuuse 19.veebruar 2007. a Tallinn 3-07-111 Haldusasi OÜ Estover kaebus A

§ 50

.2 lg 1 ja 6 alusel koostas linnatranspordi teenindaja viivistasu summas 480 krooni määramise otsuse. II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE 2.Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb OÜ Estover viivistasu otsuse nr VTO 165023 tühistamist.

1. Kaebuse kohaselt parkis äriühingu juhatuse liige A. E. sõiduki kell 12.
2. V.Reimani 1/3 hoone juurde ning kirjutas käsikirjas paberile “parkimise aeg 12.0012.15”. Viie minuti pärast auto juurde naastes leidis A.E., et on koostatud viivistasu 1 otsus. Kaebaja esindaja osundab, et kui koostati viivistasu otsus, oli objektiivne ja tõenäoline võimalus, et auto armatuurlaual olevat sedelit kas ei pandud tähele või toimus mingi muu eksitus.
3. Kaebuse kohaselt on otsustamisel rikutud poolte võrdsuse põhimõtet. Tõendid, mis räägiksid väärteo toimepanemise poolt, puuduvad.Kaebuse esitaja ei nõustu sellega, et ta rikkus parkimistasu maksmise nõudeid, sest leiab, et viivistasu otsus on koostatud pahatahtlikult ja õigusliku aluseta . III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5.AS Falck Eesti peab kaebust põhjendamatuks ja on seisukohal, et vaidlustatud viivistasu otsus on kooskõlas LS § 50.2 . 6.

§ 50

.1 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Parkimistasu maksmise kohustus tekib 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest või kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud pikemast tähtajast ,kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Mootorsõiduk Mercedes Benz riikliku registreerimismärgiga 667 ARR parkis 13.12.2006.a. kell 12.01 kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal V.Reimani 1/3 ilma, et oleks parkimise algusaeg tehtud teatavaks kirjalikult või parkimiskella abil või parkimise eest tasutud. IV KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 50

.1 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu teistsugust tähtaega kehtestanud ei ole, seega tekkis kaebuse esitajal õigus parkida tasulisel parkimisalal esimesed 15 minutit tasuta , kuid seda tingimusel, et ta on parkimisaja algusest kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Käesolevas haldusasjas ongi kohtu hinnangul vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja on parkimisaja algusest nõuetekohaselt kirjalikult teada andnud. 8.Kaebuse esitaja on kohtuistungil selgitanud, et parkimise algusest andis ta teada väikese sedeli ( umbes tikutoosi mõõtudega), millele märkis parkimise algusajaks 12.00, asetamisega sõiduki esiklaasi taha armatuurlauale. Kaebuses on kaebaja avaldanud arvamust, et tema sedelit ei pandud ilmselt tähele, kohtuistungil on kaebaja möönnud, et sedel võis olla autost lahkumisel sellelt kohalt , kuhu ta asetati, veidi liikunud, ent kaebaja väitel oli siiski nähtav. 9.Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 lisa p 4.

1. teine lause näeb ette ( ja nägi samamoodi ette ka vaidlusaluse viivistasuotsuse koostamise ajal), et parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Järelikult LS § 50.1 lg 4 teise lause mõttes nõuetekohaseks saab lugeda kirjalikku teadet parkimisaja alguse kohta siis, kui see lisaks arusaadavale vormistamisele on asetatud nähtavasse kohta nii, et väljaspoolt sõidukit oleks võimalik üheselt tuvastada parkimise algusaeg.
2. Parkimise viivistasu otsuse tegemise eripära seisneb selles, et mootorsõiduki omanikul või vastutaval kasutajal ehk haldusakti adressaadil ei ole enne 2 viivistasuotsuse koostamist võimalik anda selgitusi ja esitada tõendeid . Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on mõistlik ja proportsionaalne. Toodust tulenevalt on haldusorganil tavapärasest suurem kohustus koguda tõendeid asjaolude kohta, mis olid haldusakti andmise aluseks, tagamaks haldusakti hilisem kontrollitavus. Käesolevas haldusasjas on AS Falck Eesti esitanud kohtule koos kirjaliku seletusega tõenditena 4 kohapeal sõidukist tehtud fotot ( tl 2124), mida kaebuse esitaja kahtluse alla seadnud ei ole. Kohtu hinnangul kinnitavad märgitud dokumentaalsed tõendid veenvalt parkimisaja alguse kohta nõuetekohase kirjaliku teate puudumist kaebuse esitajale kuuluval sõiduautol. 11.Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 lisa p 4.
3. kohaselt kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kuna asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega on ümber lükatud kaebuse väide parkimise algusaja nõuetekohasest teada andmisest, ei tekkinud kaebuse esitajal 15 minuti pikkust parkimise soodustust. Tulenevalt eespooltoodust ja arvestades, et kaebuse esitaja ei olnud maksnud ka parkimistasu, parkimise õigust tal ei tekkinud . 12.Mootorsõidukijuht peab oma sõiduki tasulise parkimise alale parkimisel olema piisavalt hoolas ja täitma kehtestatud nõudeid.Parkimistasu maksmist või maksusoodustust või –vabastust peab isik tõendama. Antud juhul ei olnud täidetud LS § 50.1 lg 4 teisest lausest tulenev parkimisaja alguse teada andmise kohustus viisil, et parkimisjärelevalvet teostaval isikul oleks olnud võimalik veenduda isiku õiguses parkida sõidukit tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata.Isik, kes pargib sõidukit tasulisel parkimisalal, peab täitma oma hoolsus- ja tõendamiskohustust vahetult peale parkimise alustamist. Seega kui kaebuse esitaja asetas tema enda selgituse kohaselt tikutoosisuuruse sedeli armatuurlauale võimalikult esiklaasi taha, oli tal soodustuse kasutamiseks kohustus enne sõiduki juurest lahkumist veenduda selles, et see väike paberitükk jäi oma kohale ja oleks nähtav ning loetav väljaspoolt ka pärast autoukse avamist ja sulgemist. Juhtimisõiguse andmise eelduseks on teatud tingimustele vastamine, mis muu hulgas hõlmab ka

tundmist. Liiklusseadus sätestab üheselt kehtestatud nõuete rikkumise tagajärjed. Parkimiskorra nõuete täitmata jätmise korral koostatav viivistasuotsus on karistusliku iseloomuga haldussunnivahend . Seetõttu on ekslikud kaebuse seisukohad väärteo toimepanemisest ja kohtuvälisest menetlejast. 13.LS § 502 lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral, tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohasel täitmisel või juhul, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule ( p 4), teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Kuna kaebaja ei olnud parkimisaja algusest kirjaliku teatega nõuetekohaselt teada andnud ega tasunud ka parkimistasu, ei olnud tal parkimise õigust tekkinud ning parkimisjärelevalve ametiisikul oli õigus teha viivistasu määramise otsus. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. V MENETLUSKULUD 3 14. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole. Seega jäävad kummagi menetlusosalise kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse kohtunik 4