Obsah (4)

§ 26§ 28§ 7§ 92

3-06-2171 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2007. a Tallinn Haldusasja number 3-06-2171 Haldusasi OÜ Kutisark kaeb

§ 26

lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 28; § 31 lg 4).

I ASJAOLUD

2. augustil
3. aastal pöördus OÜ Kutisark Eesti Advokatuuri aukohtu (edaspidi aukohus) poole, taotledes aukohtumenetluse algatamist vandeadvokaat Natalia Lausmaa suhtes, Natalia Lausmaa kutsetegevuse peatamist aukohtumenetluse ajaks ning distsiplinaarkaristusena Natalia Lausmaa advokatuurist väljaheitmist. Aukohtule esitatud taotluses heitis taotleja advokaat N. Lausmaale ette esiteks seda, et Tallinna Linnakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-271252/03 ei esitanud ta menetluskulude väljamõistmise taotlust; teiseks seda, et ta ei osalenud Tallinna Ringkonnakohtus 05.09.
4. a. toimunud istungil ega olnud eelnevalt istungi toimumisest OÜ-t Kutisark teavitanud ning kolmandaks seda, et ta ei selgitanud OÜ-le Kutisark tsiviilasjas nr 2-20-6307/03 tehtud Tallinna Linnakohtu otsuse tagajärgi, kusjuures kõige selle 1 tulemusena pidi taotluse esitaja kandma täiendavaid õigusabikulusid seoses eelnimetatud tsiviilasjades esindajate vahetamisega.
5. Saanud OÜ Kutisark taotluse, nõudis aukohus vandeadvokaat Natalia Lausmaalt seletuskirja, mille viimane esitas 08.09.
6. a. Seletuskirjas selgitab N. Lausmaa tema ja OÜ Kutisark vaheliste erimeelsuste tekkimist ning põhjendab, miks ta soovitas kliendil tsiviilasjas nr 2-206307/03 tehtud linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust mitte esitada ning miks ta ei ilmunud 05.09.
7. a. toimunud kohtuistungile.
8. Aukohus arutas OÜ Kutisark taotlust 21.09.2006.a. istungil ning määras mitte algatada vandeadvokaat Natalia Lausmaa suhtes aukohtumenetlust. Määruse tegemisel juhindus aukohus advokatuuriseaduse § 16 lõigetest 1 ja 3 ning Advokatuuri kodukorra § 47 lõigetest 1 ja 3 ning §-st
9. 04.10.
10. a. edastati OÜ Kutisark juhatuse liikmele E. K.le väljavõte aukohtu 21.09.2006.a. protokollist, kust nähtub eelkirjeldatud määruse sisu ja õiguslik alus, ent milles ei kajastata sealjuures määruse faktilisi põhjendusi ega kaalutlusi, millele määruse tegemisel tugineti. II KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
11. OÜ Kutisark pöördus 06.11.2006.a. Tallinna Halduskohtusse, nõudes esmalt aukohtu määruse kehtetuks tunnistamist, Natalia Lausmaa vastu aukohtumenetluse alustamist, tema kutsetegevuse peatamist aukohtumenetluse ajaks ning talle konkreetse distsiplinaarkaristuse määramist, milleks oli advokatuurist väljaheitmine. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele täpsustas kaebuse esitaja kaebuse nõudeid, taotledes, et kohus tuvastaks aukohtu poolse aukohtumenetluse algatamisest keeldumise õigusvastasuse. Kaebuse esitaja märgib, et sellest, et vandeadvokaat Natalia Lausmaa on toiminud vääralt ning tekitanud talle kahju, sai ta teada alles
12. aasta juulis ning seega ei olnud tal varem alust aukohtu poole pöörduda. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et ta pöördus aukohtu poole advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lõikes 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul. Kaebuse esitaja kordas halduskohtule esitatud kaebuses motiive, millistel ta leiab, et vandeadvokaat Natalia Lausmaa tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused. Kohtuistungil asus kaebuse esitaja seisukohale, et tal on subjektiivne õigus nõuda advokaadi distsiplinaarkorras karistamist, samuti märkis ta, et tema kaugem eesmärk on õigusabikulude tagasisaamine. Viimaks rõhutas kaebuse esitaja, et Natalia Lausmaa ei ole ebakorrektselt käitunud mitte üksnes temaga, vaid sarnaseid juhuseid on olnud veel. III VASTUSTAJA SEISUKOAHT
13. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, märkides esmalt, et AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik pöörduda aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu poole kuue kuu jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Vastustaja selgitas, et 21.09.2006.a. istungil hindas aukohus OÜ Kutisark kaebuse põhjendatust ning tuvastas sisuliselt, et vandeadvokaat Natalia Lausmaa tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Aukohus leidis, et N. Lausmaal ei olnud OÜ-ga Kutisark kokkulepet viimase esindamiseks ringkonnakohtus tsiviilasjas 2/27-1252/03 ning kliendileping oli sõlmitud esindamiseks üksnes esimese astme kohtus. Samuti tuvastas aukohus, et tsiviilasjas nr 2-27-1252/03 ei esitanud N.Lausmaa õigusabikulude väljamõistmise taotlust, ent lõppkokkuvõttes rahuldas kohus hagi üksnes osaliselt ning jättis kummagi poole kohtukulud (va. riigilõiv) poolte endi kanda. Ka hindas aukohus N. Lausmaa selgitusi seoses apellatsioonkaebuse esitamisega tsiviilasjas nr 2-20-6307/03, milles N. Lausmaa selgitas, miks ei pidanud ta apellatsioonkaebuse esitamist 2 mõistlikuks ega pea kasulikuks ka selles asjas lõpuks ringkonnakohtus sõlmitud kokkulepet. Lisaks oli aukohus seisukohal, et OÜ Kutisark sai aukohtule esitatud kaebuse aluseks olevatest asjaoludest teada märksa varem kui kuus kuud enne kaebuse esitamist, kuna tsiviilasjas nr 2-271252/03 õigusabikulude väljamõistmise taotluse esitama jätmisest pidi OÜ Kutisark igal juhul teada saama
14. aprilli
15. aasta otsusest; asjaolust, et advokaat N.Lausmaa ei osalenud
16. septembril
17. aastal toimunud ringkonnakohtu istungil, pidi OÜ Kutisark teada saama septembris või oktoobris, kuna
18. oktoobril esitas kaebuse esitaja teise esindaja kaudu kassatsioonkaebuse ning asjaolust, et Natalia Lausmaa ei soovitanud esitada apellatsioonkaebust tsiviilasjas nr 2-20-6307/03 sai kaebuse esitaja nähtavasti teada
19. aasta aprillis-mais, sest
20. mail on kaebuse esitaja jurist Jüri Asari soovitustest lähtuvalt esitanud selles asjas apellatsiooniteate. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
21. Kolmas isik vandeadvokaat Natalia Lausmaa leiab, et OÜ Kutisark kaebus ei ole põhjendatud. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses märgib kolmas isik, et toimis OÜ Kutisark esindamisel ja huvide kaitsel seadusega kooskõlas ning leiab samuti, et OÜ Kutisark on aukohtu poole pöördunud AdvS § 16 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes. V HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Halduskohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et OÜ Kutisark kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23. OÜ Kutisark kaebuse lahendamisel tuleb esmalt analüüsida kaebuses esitatud nõuet ning piiritleda kaebuse ese. Kohtule 27.11.
24. a. esitatud täpsustatud kaebuses on OÜ Kutisark esitanud nõude tunnistada õigusvastaseks aukohtu toiming, millega keelduti tema avalduse põhjal vandeadvokaat Natalia Lausmaa suhtes aukohtumenetluse algatamisest. Seega on kaebuse esemeks antud juhul aukohtu toimingu, mitte aga vandeadvokaat N.Lausmaa toimingute ja käitumise õiguspärasus. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 2 kohaselt kuulub advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamise otsustamine aukohtu pädevusse, tegemist on aukohtu kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll piirdub otsuse aluseks olnud kaalutluste ja otsuste põhjenduste asjakohasuse hindamisega. Teisisõnu tähendab see, et antud haldusasjas hindab kohus seda, kas aukohtu määruses on asjakohane tugineda AdvS § 16 lõikes 1 sätestatud tähtaja rikkumisele ning seda, kas aukohus on määruse tegemisel OÜ Kutisark avalduses esitatud väiteid piisava põhjalikkusega kaalunud. Käesoleva haldusasja lahendamisel ei võta ega saagi halduskohus võtta seisukohta küsimuses, kas N. Lausmaa tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning seega ei asu kohus analüüsima advokaadi ja tema kliendi vahelisi suhteid.
25. Täpsustatud kaebuses on OÜ Kutisark esitanud aukohtu toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude.

§ 7

lg 3 kohaselt on sellise tuvastusnõudega kohtu poole pöördumise õigus isikul, kellel on selleks põhjendatud huvi. Eelkõige tähendab põhjendatu huvi seda, et kohtult nõutav tuvastus peab andma isikule mingisuguse õigusliku kasu ehk teisisõnu peab kohtult taotletav õigusvastasuse tuvastamine aitama isikut edaspidi tema subjektiivsete õiguste teostamisel või kaitsel. Käesoleval juhul tõlgendas kohus 12.12.2006.a. määruses kaebuse esitaja taotlusi kui taotlusi aukohtumenetluse algatamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebuse esitaja poolt aukohtule esitatud kaebuse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kohustamisnõuet kinnitas kaebuse esitaja ka kohtuistungil. Sellise kohustamisnõude esitamises väljendub iseenesest ka kaebuse esitaja põhjendatud huvi aukohtu määruse õigusvastasuse 3 tuvastamiseks, ent kuivõrd kaebuse esitaja on nii kaebuses kui kohtuistungil välja toonud mitmeid eesmärke, millest ta käesoleva kaebuse esitamisel tegelikult lähtunud on, peab kohus vajalikuks ka neil küsimustel peatuda. Esiteks leidis kaebuse esitaja kohtuistungil, et tal on subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. AdvS § 16 lg 1 kohaselt on küll huvitatud isikul õigus pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks, ent sellest sättest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda advokaadile konkreetse distsiplinaarkaristuse määramist. AdvS § 16 lõikest 1 ja 2 tuleneb isikule üksnes õigus esitada aukohtule või advokatuuri juhatusele taotlus ning õigus sellele, et aukohus tema taotluse läbi vaataks, hindaks seda, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsustuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Tuleb rõhutada, et aukohtus toimuv distsiplinaarmenetlus ei ole isiku jaoks tema ja advokaadi vahel tekkinud vaidluse lahendamise mehhanismiks: aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi. Advokaadi ja tema kliendi vahel on eraõiguslik lepinguline suhe, millest tõusetunud vaidluste lahendamiseks ja sobivate õiguskaitsevahendite kohaldamiseks tuleb isikul pöörduda eraõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu ehk maakohtu poole. Ka käesolevas halduskohtumenetluses on kaebuse esitaja välja toonud, et tema kaugemaks eesmärgiks on talle advokaat Lausmaa tegevusega väidetavalt tekkinud kahju eest hüvitise nõudmine (õigusabikulude tagasisaamine). Kohus leiab, et ei aukohtu poole pöördumine ega ka aukohtu määruse vaidlustamine halduskohtus kaebuse esitajat selle eesmärgi saavutamisel ei aita. Selline kahjunõue tuleks kaebuse esitajal esitada tsiviilkohtumenetluse korras maakohtule, kes seejärel hindab kõigi kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude esinemist iseseisvalt ja sõltumatult näiteks aukohtu varasemast seisukohast advokaadi distsiplinaarvastutuse küsimuses. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et tema eesmärk on lisaks see, et talle väidetavalt kahju tekitanud advokaat ei saaks advokaadina tegutsemist jätkata, siis kuigi emotsionaalselt võib selline eesmärk olla arusaadav, ei saa see olla põhjendatud huviks aukohtu määruse õigusvastasuse tuvastamiseks. Sellist eesmärki välja tuues möönab kaebuse esitaja sisuliselt, et on esitanud kaebuse avalikes huvides, millist õigust kaebuse esitajale seadus aga ei anna. Eespoolöelduga soovib kohus veelkord rõhutada, et aukohtu määruse õiguspärasuse hindamisel ei anna kohus hinnangut advokaat Natalia Lausmaa tegevusele.

1. AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks kuue kuu jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Nimetatud kuuekuulise tähtaja jooksul on huvitatud isikul õigus nõuda, et aukohus tema taotluse sisuliselt läbi vaataks ning aukohtumenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta põhjendatud otsuse teeks. Juhul, kui isik esitab taotluse pärast selle tähtaja möödumist, võib aukohus, kui ta seda vajalikuks peab, taotlusest nähtuvate andmete pinnalt otsustada omal algatusel aukohtumenetluse algatamise, ent taotluse esitanud isikul taotluse sisulist läbivaatamist sel juhul õigust nõuda ei ole. Käesoleval juhul nõustub kohus vastustaja seisukohaga selles, et OÜ Kutisark esitas aukohtule taotluse advokaat N.Lausmaa suhtes aukohtumenetluse algatamiseks enam kui kuus kuud pärast taotluse aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist.
2. Esimeseks taotluse aluseks olevaks asjaoluks oli see, et advokaat N.Lausmaa ei esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust esimese astme kohtus tsiviilasjas 2/27-1252/
3. Nimetatud tsiviilasjas tegi Tallinna Linnakohus otsuse 05.04.
4. a. ning vaatamata sellele, et hagi osaliselt rahuldati, ei ole otsusega hageja kasuks menetluskulusid välja mõistetud. Saades nimetatud otsuse oli OÜ-l Kutisark võimalus oma esindaja käest nõuda menetluskulude jaotust puudutavates küsimustes selgitusi, samuti oleks olnud võimalik vajadusel tutvuda tsiviilasja toimikuga, et veenduda, kas esindaja menetluskulude väljamõistmist taotles või mitte. Seega pidi kaebuse esitaja nimetatud asjaolust teada saama vahetult pärast linnakohtu 05.aprilli
5. 4 aasta otsusega tutvumist. Kuivõrd aukohtule on OÜ Kutisark esitanud taotluse aga alles 24.08.2006, ehk enam kui aasta ja neli kuud pärast linnakohtu otsuse tegemist, siis ei oma põhimõtteliselt tähtsust, millal kaebuse esitaja täpselt linnakohtu otsuse kätte sai. Igal juhul pidi kaebuse esitaja nimetatud otsusest teadlik olema
6. oktoobril 2005, millal ta esitas teise esindaja kaudu samas asjas tehtud ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Seega on tsiviilasjas nr 2/27-1252/03 menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamata jätmisest teadasaamise ning aukohtumenetluse algatamise taotluse vahele jääv aeg igal juhul oluliselt pikem kui AdvS § 16 lõikes 1 sätestatud kuus kuud.
7. Teise asjaoluna tõi OÜ Kutisark aukohtule esitatud taotluses välja selle, et vandeadvokaat N.Lausmaa ei osalenud 05.09.2005.a. toimunud ringkonnakohtu istungil. Ka sellest asjaolust pidi kaebuse esitaja igal juhul teadlik olema hiljemalt
8. oktoobril 2005, millal ta esitas kõnealusel ringkonnakohtu istungil arutatud vaidluse osas tehtud ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. Seega ka nimetatud asjaolu ja aukohtule taotluse esitamise vahele jäänud aeg on oluliselt pikem kui kuus kuud. Ka aukohtule esitatud taotluses märgitu kohaselt nõudis OÜ Kutisark juhatuse liige E. K. advokaat N.Lausmaalt selgitusi ringkonnakohtu istungile mitteilmumise kohta „pärast ringkonnakohtu otsuse saamist”.
9. Kolmandaks heitis OÜ Kutisark aukohtule tehtud taotluses N. Lausmaale ette seda, et viimane ei selgitanud talle tsiviilasjas nr 2/20-6307/03 tehtud otsuse tagajärgi ning andis soovituse nimetatud otsuse peale apellatsioonkaebust mitte esitada. Arvestades, et kaebuse esitaja esitas nimetatud asjas apellatsiooniteate
10. mail 2005, olles väidetavalt eelnevalt konsulteerinud jurist Jüri Asariga, kes oli talle seda soovitanud ning kes kaebuse kohaselt oli OÜ-le Kutisark ka väljendanud oma imestust, et OÜ-d Kutisark varem esindanud advokaat vastavaid asjaolusid kliendile seletanud ei olnud, siis pidi OÜ Kutisark ka sellest, et Natalia Lausmaa oli jätnud talle midagi selgitamata, teada saama hiljemalt
11. mail 2005, mis on samuti enam kui kuus kuud enne aukohtu poole pöördumist.
12. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et AdvS § 16 lõikes 1 sätestatud kuuekuulist tähtaega tuleks arvestada alates
13. aasta juulikuust, kuivõrd kõigist toimingutest (st. tegematajätmistest), mille hindamist taotluse esitaja aukohtumenetluses soovis, oli ta teadlik märksa varem kui
14. aasta juulis. Asjaolu, et
15. aasta juulis tehti viimane kohtuotsus, mille järel oli kaebuse esitajal võimalik kokku arvutada N. Lausmaa tegevuse ja /või tegevusetusega tekitatud väidetava kahju kogusuurus, ei oma aukohtusse pöördumise tähtaja arvutamise seisukohast tähtsust. Isik pöördub aukohtu poole selleks, et aukohus hindaks advokaadi ühe või teise konkreetse toimingu vastavust advokaadi kutsetegevuse- ja kutseeetika nõuetele, mitte aga selleks, et hinnata advokaadi poolt väidetavalt tekkinud kahju suurust. Seega tuleb AdvS § 16 lõikes 1 sätestatud tähtaega hakata arvestama sellest ajast arvates, millal huvitatud isik sai teada advokaadile konkreetselt ette heidetava toimingu tegemisest või sündmuse toimumisest või pidi sellest teada saama.
16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et aukohus on õigesti tuginenud AdvS § 16 lõikele 1 ning leidnud, et OÜ Kutisark taotlus oli esitatud seal sätestatud 6-kuulise tähtaja rikkumisega ning juba ainuüksi sel põhjusel oleks olnud õigustatud taotluse sisulisest läbivaatamisest keeldumine.
17. Samas nähtub aukohtu 21.09.2006.a. protokollist, et vaatamata taotluse esitamise tähtaja rikkumisele on aukohus OÜ Kutisark avalduse ka sisuliselt läbi vaadanud ning teinud põhjendatud määruse aukohtumenetluse algatamisest keeldumise kohta, leides, et Natalia Lausmaa tegevuses ei esine distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Selleks on aukohus muuhulgas nõudnud vandeadvokaat Natalia Lausmaalt seletuskirja, mille viimane on ka 08.09.2006.a. 5 esitanud ning milles ta selgitab oma tegevust ning enda ja OÜ Kutisark suhteid, samuti on Natalia Lausmaa kutsutud välja aukohtu istungile, kus OÜ Kutisark kaebust arutati. Aukohtu protokollist nähtuvalt on aukohus tema käsutuses olevaid materjale ning vandeadvokaat N.Lausmaa ütlusi arvestades pidanud OÜ Kutisark kaebust põhjendamatuks.
18. Kohus leiab esiteks, et mõistlikuks ei saa pidada aukohtu praktikat, mille kohaselt edastatakse aukohtumenetluse algatamiseks taotluse esitanud isikule üksnes protokolli väljavõte ehk antud juhul aukohtu määruse resolutiivosa. Aukohtumenetluse algatamise otsustamine kujutab endast sisuliselt vastava taotluse esitanud huvitatud isiku taotlusel algatatud haldusmenetlust. Selline haldusmenetlus algab isiku poolt taotluse esitamisega ning lõpeb aukohtu määrusega distsiplinaarmenetluse algatamise või selle algatamisest keeldumise kohta. Määrus, millega aukohus advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamisest keeldub, tähendab sisuliselt huvitatud isiku taotluse rahuldamata jätmist. Selleks, et huvitatud isik saaks veenduda aukohtumenetluse algatamata jätmise põhjendatuses ning otsustada vajadusel aukohtumenetluse algatamata jätmise halduskohtus vaidlustamine, peab aukohus oma määrust põhjendama ning haldusmenetluse üldpõhimõtetest tulenevalt peab ka taotluse esitanud isik saama nende põhjendustega tutvuda. Seetõttu tuleks aukohtul esitada taotluse esitanud huvitatud isikule aukohtumenetluse algatamisest keeldumise määrus koos selle põhjendustega. Siinkohal juhib kohus vastustaja tähelepanu asjaolule, et käesolevas asjas asus ka kohus kaebuse ja sellele lisatud protokolli väljavõtte pinnalt esmalt ekslikult seisukohale, et aukohus taotlust sisuliselt üldse läbi ei vaadanud – protokolli väljavõttest oli raske teistsugust järeldust teha.
19. Vaadates OÜ Kutisark taotluses advokaat N. Lausmaa tegevuse suhtes tehtud etteheiteid, aukohtule esitatud N. Lausmaa seletuskirja ning aukohtu istungil käsitletud teemasid, nähtub, et kõiki OÜ Kutisark taotluses toodud etteheiteid on enne aukohtumenetluse algatamisest keeldumise otsustamist puudutatud, ent oma põhjendustes käsitleb aukohus neid puudulikult. Ainsana on aukohus sisuliselt põhjendanud, miks ei näe ta distsiplinaarsüüteo tunnuseid selles, et N. Lausmaa ei osalenud
20. septembri
21. aasta ringkonnakohtu istungil – selles osas on aukohus veenvalt leidnud, et N. Lausmaal kliendiga ringkonnakohtus esindamiseks kokkulepet ei olnud ning seda seisukohta toetab käesoleva haldusasja materjalide juurde võetud 14.11.2002.a. sõlmitud õigusteenuse leping nr 197, millest nähtub kokkulepe esindamise kohta esimese astme kohtus. Kuigi kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et tema sellist lepingut sõlminud ei ole, möönis ta siiski, et sellel on tema allkiri. Kohus ei sea siinkohal lepingu ehtsust siiski kahtluse alla.
22. Mis puudutab OÜ Kutisark taotluses esitatud etteheidet selle kohta, et N. Lausmaa tsiviilasjas nr 2/27-1252/03 menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, siis selles küsimuses on aukohtu põhjendus distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise kohta ilmselgelt ebapiisav. Aukohtu 21.09.2006.a. protokollist nähtub, et aukohus on arvesse võtnud seda, et lõppkokkuvõttes rahuldati hagi üksnes väikeses osas ning menetluskulud jäid poolte endi kanda. Sisuliselt on aukohus seega hinnanud advokaadile taotluses ette heidetud tegevusetuse tagajärgi, mitte aga seda, kas teos endas väljenduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Siinkohal ei välista halduskohus võimalust, et ka teatud objektiivselt negatiivse hinnangu osaliseks saada võivate advokaadi toimingute puhul saab distsiplinaarsüüteo tunnuseid näha üksnes kahjuliku tagajärje ilmnemise korral, ent seda, kas see ka antud juhul nii on, aukohtu määrusest selgelt ei nähtu. Sisuliselt ei selgu seega protokollist ,miks leiti, et menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamata jätmises distsiplinaarsüüteo tunnuseid ei ilmne.
23. Tuleb märkida, et kuigi aukohtu 21.09.2006.a. istungil käsitleti küsimust, mis puudutas N. Lausmaa tegevust tsiviilasjas nr 2/20-6307/03 tehtud otsuse kliendile selgitamisel ja edasiste soovituste andmisel, siis aukohtu protokollist ei nähtu, miks on aukohus leidnud, et see etteheide 6 on põhjendamatu ning advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid ei esine. Protokollist ei nähtu aukohtu hinnangut nimetatud toimingule, kuigi protokollist nähtuvalt on seda küsimust aukohtu istungil iseenesest käsitletud.
24. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et viimastel aastatel on Eesti Advokatuuri roll Eesti õiguskaitsesüsteemis märkimisväärselt suurenenud. Meenutades nii riigi õigusabi seaduse kui uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku ettevalmistamisel toimunud debatte, tuleb märkida, et üheks argumendiks advokaatidele professionaalse õigusteenuse osutamisel teatud eeliste andmist teiste juristi kvalifikatsiooniga isikute ees on suuresti põhjendatud Advokatuuri organisatsioonilise korraldatuse ning sisekontrollimehhanismiga, millest viimases on oluline koht ka aukohtumenetlusel. Seega peab aukohtu kontroll advokaatide tegevuse üle olema tõhus, mis eeldab muuhulgas tõsist suhtumist isikute poolt AdvS § 16 lg 1 alusel esitatud taotlustesse. Juhul kui aukohtumenetluse algatamisest otsustatakse keelduda, on ilmseimaks tõsise suhtumise väljenduseks sellise otsustuse asjakohane ja piisav põhjendamine. Seejuures ei eelda piisav põhjendamine loomulikult kõigi üksikasjade analüüsimist, ent põhjendus peab olema selline, et taotluse esitanud isikul oleks võimalik mõista, millistel kaalutlustel on leitud, et distsiplinaarsüüteo tunnuseid tema poolt advokaadile etteheidetud käitumises ei esine. Siinkohal tuleb silmas pidada, et otsustades aukohtumenetluse algatada, alles alustatakse asja sisulist läbivaatamist ning advokaadi käitumisele hinnangu andmist ja distsiplinaarsüü tuvastamist, mis tähendab, et aukohtumenetluse algatamisest keeldumine saab üldjuhul põhjendatud olla siis, kui ilma aukohtumenetlusetagi on ilmne, et distsiplinaarsüüteo tunnuseid advokaadi käitumises ei esine. Olukorras, kus aukohus jääb distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmse puudumise põhjendamisel hätta, on menetluse algatamisest keeldumine juba küsitav. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et aukohtu 21.09.2006.a. protokollis kajastatud põhjendused ei ole piisavalt veenvad selles, et N. Lausmaa käitumises distsiplinaarsüüteo tunnuseid ei esinenud.
25. Kuivõrd kohus tuvastas eespool, et OÜ Kutisark esitas aukohtule taotluse pärast AdvS § 16 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist, siis oli tema taotluse alusel aukohtumenetluse algatamata jätmine põhjendatud AdvS § 16 lg 1 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole isikul õigust nõuda taotluses esitatud asjaolude hindamist distsiplinaarsüüteo tunnuste seisukohast, kui isik on asjaoludest teada saanud või pidi olema teada saanud enam kui kuus kuud enne taotluse esitamist. Asjaolu, et aukohus taotluses esitatud väiteid ja etteheiteid siiski ka sisuliselt hindas, eelnevat ei muuda. Kuivõrd aukohtumenetluse algatamisest keeldumise määruses viidatakse ühe alusena ka AdvS § 16 lõikele 1, siis ei saa ka asuda seisukohale, et aukohus oleks nimetatud sättes toodud tähtaja ennistanud. Tähtaja ennistamist ei ole taotluse esitaja ka taotlenud. Eespooltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaatamata aukohtu esitatud sisuliste põhjenduste ebapiisavusele oli OÜ Kutisark algatusel vandeadvokaat N. Lausmaa suhtes aukohtumenetluse algatamisest keeldumine õiguspärane, kuna taotlus oli esitatud tähtaja rikkumisega.
26. Viimaks märgib kohus veelkord, et arvestades kaebuse esitaja poolt käesolevas kohtumenetluses välja toodud eesmärke, ei ole kaebuse esitaja valinud kohast teed oma õiguste kaitseks. Kui kaebuse esitaja leiab, et advokaat on oma õigusvastase tegevusega tekitanud talle kahju, tuleks esitada kahjunõue advokaadi vastu tsiviilkohtumenetluse korras. VI MENETLUSKULUD 24.

§ 92sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust antud juhul ei tõusetu. Lea Kuuse Kohtunik 7