TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06- 423 Otsuse avalikult kuulutamise 08.11.2006 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi AS XXXi kaebus Kallaste Linnavolikogu 03.02.2006 otsuse nr. 23 p. 2 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 24.10.2006 , avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: AS XXX, esindajad – F.P. ja lepinguline esindaja Sirje Tael. Vastustaja : Kallaste Linnavolikogu, istungist võttis osa volikogu esimees Jaak Üprus ja lepinguline esindaja v.adv. Leonid Tolstov. Resolutsioon Kohtuotsuse edasikaebe kord: Jätta AS XXX i kaebus rahuldamata Kallaste Linnavolikogu otsuse nr.
- 03.02.2006 peale p. 2 osas, millega otsustati algatada Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve, kinnistu Tööstuse 10 ja kinnistu Tööstuse 8 vahelise maa-ala detailplaneering. Välja mõista AS XXX ilt kohtukulud kr. 5750,55 (viis tuhat seitsesada viiskümmend krooni ja 55 senti) Kallaste Linnavolikogu kasuks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 08.11.
- Tartu Halduskohus on menetlenud AS XXX kaebust Kallaste Linnavolikogu otsusele 03.02.2006 nr. 23 „Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelise maa-ala detailplaneeringu algatamine“, mille p. 1 kohaselt on otsustatud mitte nõustuda AS XXX taotlusega Võidu 127 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks ja maa ostueesõigusega erastamiseks ning p. 2 kohaselt on otsustatud algatada Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve, kinnistu Tööstuse 10 ja kinnistu Tööstuse 8 vahelise maa-ala detailplaneering. Kaebaja on taotlenud tühistada Kallaste Linnavolikogu 03.02.2006 otsus nr. 23 p. 1 täielikult ja p. 2 osaliselt: jättes välja Kallaste, Võidu 127 asuva krundi. Samas on taotlenud kaebaja teha Kallaste Linnavalitsusele ettekirjutus Kallaste linnas asuva Võidu 127 maa erastamise eeltoimingute lõplikuks tegemiseks. 14.06.2006 kohtuistungil leidsid menetlusosalised, et osaliselt võib menetluse lõpetada HKMS § 24 lg 1 p. 3 alusel, mis puudutab kaebuse taotlust otsuse nr. 23 p.
- tühistamises ja p. 2 osas, kuid kaebaja taotles Kallaste Võidu 127 asuva krundi osas menetluse jätkamist ning taotleti kohtult nimetatud osas anda võimalus läbirääkimiste teel asi lahendada. Kohus lõpetas menetluse kohtumäärusega 22.06.2006 nimetatud osas ning määras menetlust jätkata kaebuse nõude osas, mis puudutab Kallaste Linnavolikogu otsust nr. 23 03.02.2006 p. 2, mille kohaselt on otsustatud algatada Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve, kinnistu Tööstuse 10 ja kinnistu Tööstuse 8 vahelise maa-ala detailplaneering. Kaebaja on taotlenud kaebuse nõudes otsuses nr. 23 p. 2 „Jätta välja Kallaste, Võidu 127 asuv krunt“ . Kaebuse täienduses jääb kaebaja selle juurde, et vaidlustatud haldusakti p. 2 on ebaselge, kuna algatatud on maa-ala detailplaneering ja ei nähtu algatamise põhjendatus ega eesmärgipärasus. Kaebaja jaoks on oluline, et Kallaste Võidu 127 krundil on kaebajal laohoone ning kaebaja on esitanud maa erastamise taotluse. Detailplaneeringu puhul peab olema täpselt määratletud asukoht ja detailplaneeringuala suurus, mida vaidlustatud volikogu otsusest ei nähtu. Kaebaja pool on seisukohal, et planeeringu algatamise otsus teeb edaspidi planeeringu tegevuse ebaseaduslikuks, sest antud juhtumil ei saa detailplaneeringuga lahendada linna arengule olulise objekti asukohta, sest olulise objekti asukoha valik on üldplaneeringu menetlemise alas. Planeeringus puudub täpsustus, millist ala see konkreetselt puudutab ja kui suures ulatuses planeering läbi viiakse. Kaebaja arvates ei saa põhilise tehnorajatise asukohta detailplaneeringuga kindlaks määrata, vaid see määratakse kindlaks üldplaneeringuga., kaebaja oletab, et Võidu 127 planeeringus on kavandatud ka tehnorajatiste ehitamine. Vastustaja on seisukohal, et planeeringu algatamise otsus ei riku kaebaja õigusi. PlanS ei sea planeerimise algatamisele mingeid nõudeid , mistõttu ei otsustata ka detailplaneeringu algatamisega ühtegi sisulist küsimust. Samuti ei pea algatatud planeeringus olema sätestatud täpne ala ruutmeetrilise täpsusega. Vastustaja viitab PlanS § 8 ja PlanS § 9, mille kohaselt võib tehnovõrkude ja –rajatiste asukohta määrata nii üld- kui ka detailplaneeringu alusel. Planeerimisseadus ei keela detailplaneeringu menetlemist ega kehtestamist, kui üldplaneering sama maa-ala kohta puudub. Vastustaja leiab, et kaebaja soov erastada kaebaja laohoone juurde kuuluv krunt ei ole seotud detailplaneeringu algatamisega. Vastustaja esindaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning esitab kohtukulude nimekirja kogu asja kohta tervikuna summas kr. 17.251.60 . Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas kohtuvaidluses on kohus läbi vaadanud Kallaste Linnavolikogu otsuse 23 03.02.2005 p. 2, millega on algatatud detailplaneering Kallaste linnas Võidu tänaval. Kaebaja on taotlenud planeeringust välja jätta p.2 osas - Kallaste Võidu 127 krunt. Seega taotleb kaebaja tühistada kaevatava linnavolikogu otsuse p.
- osaliselt. Planeerimismenetlus koosneb järgmistest etappidest: planeeringu koostamise algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ning planeeringu kehtestamine. Planeerimisalane tegevus on avalik ning selle käigus tagatakse huvitatud isikute õigeaegne informeeritus ja võimalus kaitsta oma huve. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Tulenevalt PlanS § 10 lg 5 algatab detailplaneeringu koostamise ja korraldab koostamist kohalik omavalitsus. PlanS § 10 lg 7 kohaselt tähendab sama paragrahvi lõigetes 2-5 nimetatud planeeringu algatamine Vabariigi Valitsuse, maavanema ja kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Planeerimisseadus ei näe otsesõnu ette vaidlustamise võimalust planeerimismenetluse varasemates etappides ega sätesta erinevate etappide käigus sooritatavate toimingute ja antavate aktide halduskohtus vaidlustamise võimalust. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul üldjuhul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. PlanS § 26 lg 1 kohaselt on ettenähtud planeeringute kehtestamise vaidlustamise kord, mis otsesõnu suunab vaidlustamisele juhu, kui planeeringu kehtestamisega on rikutud kellegi õigusi , mitte selle algatamisega. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja esindaja kontrollida toimingud planeeringu lähteülesande koostamisel. Kohus on seisukohal, et Planeerimisseaduse algatamise sätted ei sätesta lähteülesande koostamist ega kinnitamist ega näe ette selle käigus avalikustamise või isikute kaasamise kohustust. Esitatud kaebuses väidab kaebaja, et arusaamatu on planeeringu maal-ala suurus. Kohus on seisukohal, et algatatud planeeringu otsuses nähtub, et planeering hõlmab ligikaudu 4 ha maad, kusjuures nimetatud maal asub AS XXX omandis olev laohoone aadressil Võidu 127, mistõttu ei saa kaebajale olla ebaselge planeeringuala suurus, samas seadus ei sätesta planeeringu algatamisel väga täpseid andmeid planeeringu ala piiride kohta, kuna see selgub alles planeeringu menetlemisel. Kaebaja peab õigusvastaseks, et põhilised tehnovõrgud määratakse kindlaks ainult üldplaneeringuga, kuid antud juhul on seda tehtud detailplaneeringu algatamise käigus ning kaebaja toob välja kahte liiki tehnorajatisi : põhiline ja tavaline. Kohus on seisukohal, et PlanS § 9 lg 2 p. 7 sätestab detailplaneeringu koostamisel detailplaneeringu eesmärgiks ka tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramise ning ei nähtu nimetatud sättes erisusi põhiliste ja tavaliste tehnovõrkude vahel. Kohus ei pea õigeks ka kaebaja väidet, et antud detailplaneering on algatatud ebaõigesti ilma üldplaneeringut kehtestamata, kuna PlanS § 8 lg 5 näeb ette juhu, millal on kohustuslik koostada üleplaneering. Antud juhul ei olnud üldplaneeringu koostamine kohustuslik. Planeerimisseaduse § 11 ja § 12 sätestab planeeringukavatsustest informeerimise ja algatatud planeeringust informeerimise kohustuse, mis antud juhul Kallaste Linnavalitsuse poolt täidetud on. Kallaste Linnavalitsus on avaldanud vastava teate ajalehes ja teavitanud maavanemat detailplaneeringu algatamisest. Planeerimisseadus ei sätesta muid planeeringu koostamise algatamisega seonduvaid õigusi ega kohustusi, samuti pole sätestatud algatamisele eelnevaid õigusi ega kohustusi, sealhulgas avalikkuse põhimõttega seonduvaid. Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeerimisseaduse kohaselt järgneb planeeringu algatamisele planeeringu koostamise etapp, mille lõppedes teeb kohalik omavalitsus otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta. Detailplaneeringu koostamise staadiumis toimub vastavalt koostöö planeeringuala kinnisasja omanike, elanike ja teiste huvitatud isikutega ning planeeringu kooskõlastamine. Kaebaja pool on taotlenud oma kaebuse täienduses (tl. 81) kogu ulatuses vaidlustatud otsuse p. 2 tühistamist, kuigi esialgselt on taotlenud p. 2 tühistamist osas, mis puudutab Kallaste linnas Võidu tn. 127 asuvat krunti. Kohus jätab kaebuse rahuldamata vaidlustatud otsuse p. 2 tühistamise osas, kuna pole tuvastatud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ega vastustaja poolt õigusvastast tegevust detailplaneeringu algatamisel. Kohtuistungil esitatud planeeringu eskiisi Võidu tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelise maa-ala detailplaneeringu kohta jätab kohus tähelepanuta, kuna see on koostatud OÜ Brom poolt 19.07.2006 ning nimetatu ei oma tähtsust detailplaneeringu algatamise vaidlustamisel. Eeltoodu alusel ja lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks kohtulahend tehti. Antud juhul on Kallaste Linnavolikogu esindaja esitanud menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja summas kr. 17.251,60, mis hõlmab kogu menetlust haldusasjas 3-06-
- Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja kahjuks on kohtuotsus tehtud, kannab kaebaja kohtukulud, kuid mitte täies ulatuses. Haldusasjas 3-06-423 on osaliselt (2/3 osas) menetlus lõpetatud 22.06.2006 kohtumäärusega ning läbi vaadatud on ka kohtukulude küsimus selles osas, kuid menetlust on jätkatud 1/3 osas (so. nõude osas, mis puudutab vaidlustatud otsust p. 2 ) , seega kuulub kaebajalt väljamõistmisele kohtukulu nimetatud summast 1/3 osas vastustaja kasuks , so kr. 5750,
- Kohtunik Mare Priks