KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- septembril 2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-17887 (vana nr 2/31-24548/05) Kohtuasi OÜ hagi AS vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja - OÜ Hageja lepinguline esindaja AK Kostja - AS , kostja esindajad: VV ja SF Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon.
- Jätta rahuldamata OÜ väljamõistmiseks. hagi AS vastu kindlustushüvitise 156.593,64 krooni Menetluskulude jaotamine.
- Jätta OÜ menetluskulud tema enda kanda.
- Välja mõista OÜ riigituludesse. menetluskulu 101,20 (ükssada üks krooni ja 20 senti) krooni Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
- Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
- Hagiavalduse kohaselt sõlmiti OÜ ja AS vahel Ehituse koguriskikindlustuse leping (CAR) ning lepiti kokku lepingu tingimused, selle lisaklauslid ja kindlustusriskid.
- sõlmiti lepingu lisa nr 1, mille kohaselt leppisid AS ja OÜ isikuks kindlustuslepingu järgi on OÜ . kokku selles, et soodustatud
- Hageja esitas . kostjale kahjuavalduse kahjujuhtumi kohta elamus . Kostja koostas sündmuskoha ülevaatuse ja koostas selle kohta akti . Kostja valikul kaasati kahjujuhtumi ehituseksperdiks OÜ ehitusinsener AT.
- teatas kostja hagejale, et ehitise konstruktsioone avamata ei ole võimalik tuvastada kas tegu on kindlustusjuhtumiga või mitte. koostas A.T ilma ehituse konstruktsioone avamata arvamuse, et remonttööde maksumus on 317.783.- krooni.
- esitas hageja kostjale taotluse 317.783.- krooni kindlustushüvitise saamiseks. Kostja tegi otsuse, mille kohaselt kuulub hüvitamisele 50.000.- krooni, millest arvatakse maha omavastutus 20.000.- krooni. Nimetatud summa on kostja hagejale ka tasunud. Oma seisukohta põhjendas kostja sellega, et A.T poolt koostatud ehitusremonttööde maksumuses sisaldub ka töid, mida sündmuskoha ülevaatuse aktis ei kajastatud, mistõttu on siiski vajalik elamu ehituskonstruktsioonide avamine.
- Elamu ehituskonstruktsioonide avamise akti koostas A.T . ning akti kohaselt on kahju suuruseks, mis koosneb remontöödest, lammutustöödest ja koristustöödest kokku 200.047.krooni.
- Seepeale esitas hageja kostjale täpsustatud avalduse kindlustushüvitise väljamaksmiseks summas 156.593,64 krooni ( kindlustushüvitis 206.593,64 – omavastutus 20.000.- krooni – kostja poolt tasutud 30.000.- krooni). Kostja keeldus kindlustushüvitist hagejale välja maksmast ning asus seisukohale, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga.
- Hageja sellega ei nõustu ja palub esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista kindlustushüvitis 156.593,64 krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena kindlustuspoliisi koos lisadega, AS ehituse konstruktsioonikindlustuse tingimused, kindlustuslepingu muutmise kokkuleppe, esialgse kahjuavalduse, AS poolt koostatud sündmuskoha ülevaatuse akti koos selle lisaga, AS kirja hagejale, kostja poolt esitatud ekspertarvamuse tellimuse AT, ehitusinsener AT poolt koostatud ekspertarvamuse kahju suuruse kohta, täpsustatud hageja avalduse kostjale kahju hüvitamiseks koos kuludokumentidega seoses ehituskonstruktsioonide avamisega, lammutamisega ning koristustöödega ning AS otsustega hüvitada kahjust esialgselt 30.000.krooni ning hilisema teatega täpsustatud kindlustushüvitise väljamaksmise taotluse rahuldamata jätmisest. Kostja vastuväited ja põhjendused. 2
- Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjendustel: - hageja poolt esitatud hagi kostja vastu on VÕS § 475 lg 3 kohaselt aegunud, kuna kindlustusvõtja ei esitanud hagi kohtusse kindlustushüvitise väljamõistmiseks 1 aasta jooksul kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisest. AS teatas hagejale kirjalikult et jätab taotluse kindlustushüvitise väljamaksmiseks rahuldamata ning selgitas ka, et hagi aegumise tähtaegu. Hageja on esitanud hagi kohtusse rohkem kui 4 kuud pärast aasta möödumist sellest kui ta sai teada, et kostja jätab kindlustushüvitise väljamaksmise taotluse rahuldamata; - tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga Ehituse koguriskikindlustuse tingimuste punkti 17.1 ja 17.2 kohaselt, kuna kindlustusobjektile tekkinud kahjud ei olnud ettenägematud ja ootamatud. Kostja leiab, et a.) tegemist ei ole ei varakahjuga, vaid ebakvaliteetse ehitustöö ning ehitusmaterjali parandamisest, asendamisest, kõrvaldamisest või ümbertegemisest tekkinud kahjuga, mis lepingu p 17.2.2.2 kohaselt ei ole varakahju, ning b) tegemist ei ole ka vastutuskahjuga, sest tingimuste p 17.2.3.1 kohaselt loetakse vastutuskahjuks kolmandate isikute poolt kindlustusvõtja vastu esitatud nõuet kahju hüvitamiseks, kusjuures kolmandateks isikuteks ei loeta kindlustatud ehitus- või renoveeritava objekti tellijat, kelleks OÜ on OÜ-ga sõlmitud tööettevõtulepingu kohaselt. Samuti ei ole antud juhtumi puhul tegemist vastutuskahjuga ka seetõttu et vastutuskahjuks ei loeta Tingimuste p 17.2.4.7 kohaselt garantiiperioodil toimunud sündmustest tingitud nõudeid kui kindlustuslepingus pole kokku lepitud teisiti. Antud juhul teisiti kokku lepitud ei olnud; - hageja nõue kostja vastu on põhjendamatult suur. Ehitise koguriskikindlustuse p 12 ja 23.3 kohaselt tuleb kindlustushüvitisest maha arvestada kindlustusvõtja omavastutus. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiaktiga on tuvastatud seitse erinevat vigastust, millel on erinevad tekkepõhjused. Kui lugeda nimetatud 7 juhtumit kindlustusjuhtumiteks, on tegemist 7 erineva kindlustusjuhtumiga, millest igaühest tuleb maha arvestada 20.000.- krooni, s.t. kokku oleks hageja omavastutuse suuruseks 140.000.- krooni ( 7x 20.000);
- Lisaks kõigele eelpooltoodule palub kostja tunnistada kohtul poolte vahel sõlmitud ehituse koguriskikindlustusse leping heade kommetega vastuolus olevaks.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja hageja pöördumise kostja poole .; kostja vastuse hagejale . , milles kinnitati kostja seisukohta, et kindlustushüvitist hagejale välja ei maksta; tööettevõtulepingu, milline on sõlmkitud OÜ ja OÜ vahel kolme paarismaja ehitamise kindlustamiseks ja kostja poolt saadetud ehituskindlustuse pakkumise OÜ-le vaidlusaluste paariselamute ehitustööde kindlustamiseks. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
- Hageja ei nõustu kostja seisukohaga sellest nagu oleks hagi aegunud. VÕS § 475 lg 3 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui ta teatab oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumisest. Kostja sellest hagejat oma kirjas ei teavitanud, vaid teatas nimetatud kuupäeval hoopis, et enne hoone konstruktsioonide avamist ei saa ta kõigi puuduste osas seisukohta võtta. Poolte kokkuleppel avati konstruktsioonid kostja valitud eksperdi ja ekspertiisibüroo poolt alles ja lõpliku otsuse kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise kohta tegi kostja .
- Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ka selles nagu poleks tekkinud kahju olnud hagejale ootamatu ja ettenägematu. Ebakvaliteetse töö tegemist ja ehitustehnoloogia teadlikku rikkumist hageja poolt tuvastatud ei ole.
- Hageja on seisukohal, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingus tüüptingimuste kasutaja, mistõttu VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb Tingimuste p 17.2.2.2 üle vaidluse korral tõlgendada seda kostja kahjuks Kostja järeldus nagu puuduks hagejal nimetatud punktis tõlgendusest tulenevalt motivatsioon kvaliteetse töö tegemiseks, on ekslik. Kostja väite suhtes nagu poleks tegemist 3 vastutuskahjuga kuna hageja oli töö tellija, väidab hageja, et tema oli kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isikuks, mitte kolmandaks isikuks.
- Hageja on seisukohal, et kostja väide nagu oleks hagihind üle paisutatud, ei ole õige. Kahju suuruse on kindlaks teinud kostja enda poolt valitud ekspert. Kostja väide nagu tuleks kohaldada käesoleval juhul 7-kordset omavastutusmäära ei ole õige. Kindlustuslepinguga on kindlustatud kolme paarismaja ehitus. Käesoleva nõude aluseks on üks kindlustusjuhtum, millest on kindlustusandjat ka ühe teatisega teavitatud. Ka kostja on ise samal seisukohal olnud kui hüvitas erinevate praaktööde eest esialgse summa arvestades sellest maha ühekordse omavastutuse summas 20.000.- krooni.
- Kostja väidet lepingu headele kommetele mittevastavusest peab hageja selgusetuks Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel kuulub materiaalõigusliku alusena kohaldamisele VÕS § 423 lg 1, mis sätestab kindlustusjuhtumi mõiste. Nimetatud seadusesätte kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse maksta kindlustushüvitist kindlustusvõtjale.
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - OÜ ja AS vahel sõlmiti . Ehituse koguriskikindlustuse leping (CAR); - sõlmiti lepingu lisa , mille kohaselt leppisid AS ja OÜ kokku selles, et soodustatud isikuks kindlustuslepingu järgi on OÜ ; - hageja esitas kostjale kahjuavalduse kahjujuhtumi kohta elamus ning kostja koostas sündmuskohal ülevaatuse akti, milles fikseeris nimetatud maja ehitusel ehitusdefektid - kostja valikul kaasati kahjujuhtumi ehituseksperdiks Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinsener AT, kes vaatas üle vaidlusaluse kindlustusobjekti ning jõudis järeldusele, et ilma konstruktsioone avamata ei ole võimalik teha järeldusi võimaliku kahjujuhtumi kohta, koostas ehitusinsener arvamuse remonttööde maksumuse ja lammutus- ning koristustööde kohta kokku summas 317.783, millest tulenevalt esitas hageja . esitas hageja kostjale taotluse nimetatud suuruses kindlustushüvitise saamiseks; - kostja tegi otsuse, mille kohaselt otsustas hüvitada kahjust 30.000.- krooni olles kindlustushüvitisest maha arvestanud omavastutuse 20.000.- krooni; .- hageja nimetatuga ei nõustunud ning koostas täpsustatud kindlustushüvitise taotluse paludes täiendavalt hüvitada 156.593,64 krooni, - kostja otsusega otsustati jätta hageja taotlus kindlustushüvitise saamiseks rahuldamata.
- Pooled vaidlevad selle üle kas hagi on aegunud või mitte, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, s.t. kas tegemist on varakahjuga ja/või vastutuskahjuga, kas hagejal kui töö tellijal on õigus nõuda ehituse koguriskikindlustuse lepingust tuleneva kahju hüvitamist kindlustusandjalt ning kui on, siis kui palju peab kostja hagejale kindlustushüvitist välja maksma. Lisaks nimetatule on kostja püstitanud kostja vastuses ka väite nagu oleks tegemist heade kommetega vastuolus oleva tehinguga.
- Kohus ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks hageja hagi kostja vastu aegunud. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtajad sätestab VÕS § 475, mille kolmanda lõike kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmise kohustustest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohtusse kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest, kusjuures kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses 4 kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest. AS teatas OÜ-le oma otsusest välja maksta kindlustushüvitis 30.000.- krooni, kusjuures kahjuhüvitisest oli maha arvatud omavastutus 20.000.- krooni. Kostja ei teavitanud selles vastuses hagejat üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest. Oma lõplikust otsusest mitte hüvitada hageja poolt täpsustatud kindlustushüvitist teavitas kostja hagejat oma kirjaga ning selles kirjas viitas hageja VÕS § 475 lg 3 sätestatule. Kuna aga hageja esitas kohtusse hagi ei ole hagi kostja vastu aegunud nagu leiab kostja.
- Kohus nõustub aga kostja seisukohaga selles, et hageja poolt hagiavalduses esiletoodud ning kindlustuskohas kindlustusperioodi jooksul kindlustusriski saabumisel kindlustusobjektiga tekkinud sündmus ei ole kindlustusjuhtum, mistõttu hageja nõue kostja vastu kindlustushüvitise saamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kostja on põhjendanud kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumist sellega, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga kuna tegemist ei ole ei varakahjuga, vaid ebakvaliteetse ehitustöö ning ehitusmaterjali parandamisest, asendamisest, kõrvaldamisest või ümbertegemisest tekkinud kahjuga, mis lepingu p 17.2.2.2 kohaselt ei ole varakahju. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole ka vastutuskahjuga, sest, tingimuste p 17.2.3.1 kohaselt loetakse vastutuskahjuks kolmandate isikute poolt kindlustusvõtja vastu esitatud nõuet kahju hüvitamiseks, kusjuures kolmandateks isikuteks ei loeta kindlustatud ehitus- või renoveeritava objekti tellijat, kelleks aga OÜ OÜ-ga sõlmitud tööettevõtulepingu kohaselt just ongi. Veel leiab kostja, et tegemist ei ole vastutuskahjuga ka seetõttu, et vastutuskahjuks ei loeta Tingimuste p 17.2.4.7 kohaselt garantiiperioodil toimunud sündmustest tingitud nõudeid kui kindlustuslepingus pole kokku lepitud teisiti. Antud juhul teisiti kokku lepitud ei olnud.
- Kohus on seisukohal, et kindlustusjuhtumi mõiste on sätestatud OÜ ja AS vahel sõlmitud ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lahutamatuks lisaks olevate kindlustustingimuste p.-s
- Nimetatud punkti alapunktis 2 on märgitud, et kindlustusjuhtumiks on kindlustusvõtjal ehitustööde teostamisel kindlustusobjektidele põhjustatud ettenägematud ja ootamatud varakahjud ning vastutuskahjud, kusjuures selle alapunkti alapunktides loetletakse kahjud mis on varakahjud (loetelu ei ole ammendav) ja p.-s 17.2.
- loetletakse kahjud mis varakahjuks ei ole. Kindlustustingimuste p.-s 17.2.
- loetletakse omakorda vastutuskahjudeks olevad juhtumid ja 17.2.4 nimetatakse mida vastutuskahjuks ei loeta. Kohus, olles uurinud poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et nii AS poolt koostatud sündmuskoha ülevaatuse akt koos selle lisaga, kui ka OÜ ekspert A T esialgne ülevaatus , samuti ka tema poolt antud arvamus remontööde, lammutustööde ja koristustööde maksumuse kohta kinnitavad, et nii ülevaatuse kui ka ekspertiisi käigus tuvastatud vigastused ja kahjustused, mille eest hageja kindlustushüvitist kostjalt nõuab, s.o. laminaadist parkettpõrandate kerkimine ja vajumine, trepiäärse seina vajumine, seinte pragunemine, akende klaaside jne vigastused kinnitavad, et tegemist on ebakvaliteetse ehitustöö ning ehitusmaterjali parandamisest, asendamisest, kõrvaldamisest või ümbertegemisest tekkinud kahjuga, mis lepingu p 17.2.2.2 kohaselt ei ole varakahju ja seetõttu ka kindlustusjuhtum mis kindlustuslepingu järgi selles kokku lepitud soodustatud isikule väljamaksmisele kuuluks.
- Kohus on seisukohal, et kindlustushüvitise väljamõistmise aluseks ei ole ka kindlustusjuhtumiks olev vastutuskahju, sest vastutuskahjuks on kindlustustingimuste p 17.2.3.1 kohaselt kolmandate isikute poolt kindlustusvõtja vastu esitatud nõue isiku– või varakahju hüvitamiseks, mis on tekkinud kindlustusvõtja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel ning vastab tingimustele, mis on märgitud kindlustustingimuste p-s 17.2.3.
- Käesoleval juhul ei ole kolmandad isikud esitanud ei isiku- ega ka varakahju nõuet kindlustusvõtja vastu.
- Tulenevalt sellest, et kohus nõustub kostja väitega, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hagi aluseks olev sündmus ei olnud kindlustusjuhtum, millest tuleneks kostjale kui kindlustusandjale kindlustushüvitise väljamaksmise kohustus, ei pea kohus vajalikuks 5 analüüsida kohtuotsuses poolte teisi väiteid ja vastuväiteid hagile ega ka nende tõendamiseks või ümberlükkamiseks esitatud tõendeid.
- Samas märgib aga kohus, et kostja väide nagu oleks vaidlusalune ehituse koguriskikindlustuse leping vastuolus heade kommetega ei ole asjakohane. Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Selliseid asjaolusid pooled käesolevas tsiviilvaidluses esile toonud ei ole. Kohtukulud.
- Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata tuleb hageja kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna ka asja läbivaatamiskulu –postikulu - 101,20 krooni.. Kohtunik: 6