3-06-1708/14

3-06-1708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-1708 Haldusasi N.L. kaebus Narva Linnavalitsuse 25.07.2006 korralduse nr 978-k tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.11.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Korteriühistu X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2007 Menetlusosalised Apellant (kolmas isik) – Korteriühistu X, seaduslik esindaja J. M. Vastustajad (haldusorgan) – Narva Linnavalitsus, esindaja Aili Kala; N.L. (kaebuse esitaja), esindaja V.L. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. novembri 2006 otsus muutmata. Mõista Korteriühistult X (reg.koodXXXXX) N.L. (isikukoodXXXXXXX) kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kuluna 381 (kolmsada kaheksakümmend üks) krooni. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta apellandi enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 06.03.
4. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED N.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 25.07.2006 korralduse nr 978k tühistamiseks. Kaebuse kohaselt võttis Narva Linnavalitsus 25.07.2006 vastu korralduse nr 978-k, millega otsustati anda välja X katlamaja kasutusluba. Osale korteriomanikest saadeti 20.12.2005 tähitud kirjad, kuid neid polnud võimalik üle anda. Kaebuse esitaja leidis, et müratase tema korteris on ületatud ning seal ei ole võimalik puhata ega magada. Narva Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on gaasikatlamaja töö kohta kaebuse esitanud ainult V.L. , kes pole korteri omanik. Katlamaja ja sellesse monteeritud gaasiseadmed ei kujuta ohtu inimeste elule, tervisele ja keskkonnale. Kolmas isik Korteriühistu X vaidles samuti kaebusele vastu ning leidis, et katlamajas müra ületamist ei ole kindlaks tehtud, kuid paigaldatud on mürasummutid. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
5. novembri 2006 otsusega kaebuse ning tühistas Narva Linnavalitsuse 25.07.2006 korralduse nr 978-k. Otsuse põhjenduste kohaselt peab ehitusseaduse (EhS) §-st 33 lg 8 tulenevalt kasutusloa taotluse esitama ehitise omanik ning mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Vaidlusaluse korralduse kohaselt on X elamu jaotatud korteriomanditeks, seega on korteriomanikud selle elamu kaasomanikeks ning elamusse rajatud katlamajale on neil võimalik kasutusluba saada vaid juhul, kui nad kõik seda ühiselt taotlevad. Korraldusest nähtub, et osa korteriomanikke pole kasutusloa taotlust esitanud. Seega ei vastanud esitatud taotlus nõuetele ning Narva Linnavalitsus pidanuks EhS § 34 lg 2 kohaselt võimaldama kasutusloa taotlejal puudused viie tööpäeva jooksul kõrvaldada. Samast korraldusest nähtub, et linnavalitsus pöördus ise kasutusloa taotluse mitteesitanud korteriomanike poole, saatis neile tähtkirjad, andis vastamiseks 15 päeva, kuid kirjad jäid üle andmata ja tagastati saatjale. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 lg 3 ja § 30 kohaselt tuleb sellisel viisil saadetud dokument menetlusosalisele postiasutuse poolt allkirja vastu üle anda. Üle andmata dokument loetakse kättetoimetatuks vaid juhul, kui menetlusosaline keeldub seda vastu võtmast ja keeldumine on ettenähtud korra kohaselt vormistatud. X asuva korteri nr X omanik N.L. pole andnud allkirja kasutusloa taotlusele. EhS § 34 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kasutusloa väljastamisest keelduda, kui kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele. Taotlus, mille esitamisega pole vähemalt üks korteriomanikest nõus olnud, ei vasta kehtestatud nõuetele ega saa olla kasutusloa väljastamise aluseks. Nii kaebuse esitaja kui ka temaga samas korteris elav V.L. on korduvalt väitnud, et katlamaja töö põhjustab nende korteris müra. Müra olemasolu on mitmel korral ka mõõdetud ning Virumaa Tervisekaitsetalitus on leidnud, et müra on olemas, selle tase ületab lubatud normatiive ja on teinud selle kohta korteriühistu esimehele ettekirjutuse. HMS §-s 56 lg 1-3 sätestatu nõuab, et kaalutlusõiguse alusel antud kirjalik haldusakt oleks põhjendatud ning sisaldaks nii selle andmise faktilise ja õigusliku aluse kui ka kõik 2 kaalutlused, millest haldusorgan lähtus. Narva Linnavalitsuse korraldus nr 978-k ei sisalda faktilisi andmeid ning põhjendusi ja kaalutlusi selle kohta, miks pole arvestatud Tallinna mnt korteri nr X omaniku N.L. väiteid korteris oleva müra kohta, mis on takistuseks katlamajale kasutusloa andmisel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Korteriühistu X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
6. novembri 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta Narva Linnavalitsuse 25.07.2006 korraldus nr 978-k jõusse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Narva Linnavalitsus
7. aasta juulis saatnud korduvalt tähitud kirju korteriomanikele, kes ei ole gaasikatlamaja kasutusloa andmiseks taotlust esitanud, kuid kaebuse esitaja N.L. ei ole tähitud kirja kätte saanud. Analoogse taotluse on aga KÜ X juhatuse esimees J. M. isiklikult andnud kätte V.L. ile. Järelikult on kaebuse esitaja gaasikatlamaja ekspluatatsiooni andmise taotluse näidise kätte saanud. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole kätte saanud Narva Linnavalitsuse poolt korduvalt saadetud tähitud kirja, ei saa olla 25.07.2006 korralduse nr 978-k tühistamise aluseks, kuna kaebuse esitaja on
8. aasta novembris esialgse kirja kätte saanud. Apellatsioonkaebuses on samuti märgitud, et kohus rikkus menetlusnorme, kuna ei teinud KÜ X esindajale piisavalt selgeks, et oma õiguste kaitseks on võimalik kaasata menetlusse esindaja, kes omab juriidilisi teadmisi või taotleda võimalust kinnitada oma tunnistusi vandega, mida sel juhul oleks saanud arvestada tõendina. N.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et 06.09.2006 puudusid mitmete korteriomanike taotlused katlamajale kasutusloa andmiseks. Narva Linnavalitsus leidis kirjalikus vastuses, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, kuid 14.02.2007 toimunud kohtuistungil selgitas Linnavalitsuse esindaja, et nende seisukoht on muutunud ja nad on nõus halduskohtu vaidlustatud otsusega, kuna Narva Linnavalitsus andis 25.07.2006 korralduse nr 978-k välja siis, kui Tervisekaitsetalitus oli leidnud, et müratase korteris 166 ületab lubatud normatiive. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väited, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme sellega, et ei ole KÜ X esindajale piisavalt selgitanud, et KÜ õiguste kaitseks tuleks menetlusse kaasata juriidilisi teadmisi omav isik ning ei ole KÜ esindajale selgitanud, et viimane oleks võinud oma väidete tõendamiseks taotleda enda ülekuulamist vande all ja on otsuse tegemisel arvesse võtnud ka kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud selgitusi, mis ei saa olla tõendiks. Iseenesest õige on apellandi viide sellele, et HKMS § 16 lg 1 ja TsMS § 229 lg 2 järgi ei ole poole ega tema esindaja suuline seletus kohtuistungil tõend, millega menetlusosaline saab tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kuid vaidlustatud kohtuotsuse 3 põhjendustest nähtuvalt ei ole halduskohus otsust teinud üksnes menetlusosaliste seletustest lähtudes, vaid on viidanud ka kirjalikele (dokumentaalsetele) tõenditele, mille alusel kohus otsuses märgitud ning igati õige ja põhjendatud lõppjärelduseni jõudis. Arvestades seda, et vaidlustatud kohtuotsus põhineb asjas tõendiks oleval teabel ning otsuse põhjendavas osas viidatud menetlusosaliste poolt kohtuistungil antud suulised seletused ja kinnitused sisuliselt üksnes kinnitavad kirjalike tõendite alusel tehtavaid järeldusi, siis ei ole kohtuotsuses ka suulistele seletustele viitamine selline menetlusnormi rikkumine, mis tooks kaasa halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise. Mis puudutab KÜ X esindajale juriidilisi teadmisi omava esindaja kaasamise ja KÜ seadusliku esindaja vande all ülekuulamise võimaluse väidetavat mitteselgitamist kohtu poolt, siis ei anna ka apellandi sellesisulised etteheited alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks. TsMS § 217 lg 8 järgi juhul, kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi. Kolmandaks isikuks on käesoleval juhul olnud KÜ X kui juriidiline isik, keda halduskohtu istungil esindas juriidilise isiku seaduslik esindaja juhatuse liige (juhatuse esimees) J. M., kellel äriregistri kaardi kande kohaselt oli õigus KÜ-d üksinda esindada. Asja materjalidest nähtuvalt on J. M. esitanud kaebusele omapoolsed kirjalikud vastuväited ja selgitanud oma seisukohta ka 23.11.2006 toimunud kohtuistungil ning ei ole ise kohtule esitanud ühtegi taotlust seoses sellega, et tema ei ole võimeline ise korteriühingut esindama. Toimiku materjalidest ja esimese astme kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole halduskohus asunud seisukohale, et seaduslik esindaja ei ole ilmselt võimeline kolmanda isiku huve halduskohtus esindama. Kuna esimese astme kohtuistungi protokollist ja apellatsioonkaebuse sisust nähtuvalt on kolmanda isiku seisukohalt apellatsioonimenetluses vaidlusaluseks küsimuseks see, kas ja millise kirja või taotluse blanketi N.L.
9. a kätte sai, kuid asja materjalidest nähtuvalt (25.07.2006 korralduse nr 978-k sisu) ei saa tegelikult enam olla vaidlust selles, et N.L. ei ole kätte saanud Narva Linnavalitsuse poolt 20.12.2005 talle saadetud tähitud kirja ega ka selles, et N.L. sai
10. a novembris kätte KÜ poolt talle allkirjastamiseks saadetud katlamaja kasutusloa taotluse (tuleneb esitatud kaebuse sisust ja kaebusele lisatud kasutusloa taotluse blanketist), kuid keeldus sellele alla kirjutamast, siis ei ole vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise või muutmise aluseks apellandi väide, et talle ei võimaldatud N.L. poolt kasutusloa taotluse blanketi või linnavalitsuse kirja kättesaamist muude tõendite puudumisel tõendada KÜ seadusliku esindaja vande all üle kuulamisega. Nagu juba eelpool märgitud, et ole asjas tegelikult vaidlust selle üle, millise kirja või taotluse ja millal N.L. kätte sai või ei saanud ning seega puudus ja puudub ka apellatsioonimenetluses vajadus sellekohast asjaolu tõendada kolmanda KÜ seadusliku esindaja vande all üle kuulamise abil. Mis puudutab kohtuotsuse sisu ja lõppjärelduse õigsust, siis leiab ringkonnakohus, et halduskohus on asja materjalide alusel õigesti kindlaks teinud, et Narva Linnavalitsus on 25.07.2006 korralduse väljaandmisel rikkunud EhS § 33 lg 8, kuna katlamaja kasutusloa taotlust ei olnud korralduse andmise ajaks esitanud kõik KÜ X korteriomanikud, s. h N.L. . Apellandi väide selle kohta, et N.L. sai
11. a novembris kätte KÜ poolt talle saadetud kasutusloa taotluse blanketi on küll õige, kuid üksnes selle blanketi kättesaamine ei muuda linnavalitsuse korraldust seaduspäraseks, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole N.L. taotluse blanketile alla kirjutanud ega ka muul viisil linnavalitsusele katlamaja kasutusloa taotlust esitanud, nagu veel nii mitmedki KÜ X korteriomanikud. Nagu juba varem märgitud, nõuab EhS § 33 lg 8, et mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama kõik ehitise omanikud ühiselt. Asjakohane ei ole apellandi väide, et kuna N.L. sai
12. a novembris kätte kasutusloa taotluse blanketi ja sellega seoses mingisugust 4 vastust ei andnud, siis tuli korteriomaniku vaikimist käsitleda nõusolekuna katlamajale kasutusloa andmiseks. Halduskohus on põhjendatult viidanud sellele, et katlamajale kasutusloa andmisel pidi linnavalitsus kontrollima ka seda, kas selle ehitise puhul on järgitud kõiki nõudeid, s. h selliseid nõudeid, mis puudutavad inimeste tervise kaitset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et linnavalitsuse vaidlustatud korraldus on motiveerimata, kuna selles ei ole põhjendatud, miks ei peetud kasutusloa andmise menetluses vajalikuks kontrollida ja arvestada korteri nr X omaniku väiteid selle kohta, et katlamaja ekspluatatsiooni käigus tekkiv müra ületab lubatud normatiive ja ei võimalda korteri elanikel oma korteris normaalselt elada, välja puhata jne, kuigi linnavalitsus oli probleemist teadlik ning olemas on ka Virumaa Tervisekaitsetalituse materjalid, millest nähtuvalt on enne linnavalitsuse korralduse andmist müra tase korteris 166 ületanud lubatud normatiive. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata täiendavalt sellele, et EhS § 34 lg 1 p 1 järgi on muuhulgas kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks ka see, kui ehitis ei vasta ehitisele kehtestatud nõuetele ning EhS §-le 3 (ehitisele esitatavad nõuded), mille kohaselt ehitis (hoone, rajatis) peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ning ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist, vara või keskkonda. Nimetatud paragrahvis on samuti märgitud, et tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja, et ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja N.L. esindaja on taotlenud apellandilt apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludena 381 krooni väljamõistmist, milline summa tuleb apellandilt N.L. kasuks ka välja mõista tulenevalt sellest, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk