Obsah (6)

§ 436§ 156§ 391§ 429§ 168§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2007.a, Tallinn Tsi

§ 436lõike 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Seega, kuivõrd kohus lahendas asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et korteri müügilepingu kohaselt L OÜ müüs OÜ-le * vara, sh korteri asukohaga Tallinn, x, lepingu punktist 1.7.

1. tulenevalt oli ostja teadlik, et osundatud korter on põlenud ja elamiskõlbmatu.
2. aprilli 2005.a ehitusregistri andmestiku kohaselt on Tallinna Linnakohtu kohtumääruse alusel registrisse kantud vara x (omanik OÜ *) käsutamise keelumärge (tsiviilasi nr 2/28-1376/05). Osundatud tsiviilasjas V.K poolt esitatud hagi kohaselt on hagi esitatud E ja L OÜ vastu ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamise nõudes. Seega ei ole nimetatud tsiviilasjas nõuet OÜ * vastu esitatutud, seega OÜ * ei ole kostja. Tol ajal kehtinud

§ 156

lõike 1 kohaselt sai hagi tagamise abinõusid kohaldada üksnes kostja suhtes, järelikult, kuna osundatud tsiviilasjas ei olnud kostjaks OÜ *, puudus alus tema vara suhtes hagi tagamise abinõu rakendamise taotlemiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju hüvitamise eest vastavalt seadusele.

§ 391

lõike 1 punkt 2 sätestab, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Hageja väidetav kahju seisneb üüritulus summas 40.000 krooni, mida ta oleks saanud perioodil juuli 2005.a kuni veebruar 2006.a, kui kõnealuse eluruumi x suhtes poleks olnud kohaldatud käsutamiskeeldu. Kuivõrd vara käsutamine seisneb asja juriidilise staatuse määramises, sh võlaõigusliku lepingu (üürilepingu) alusel teise isiku kasutusse andmises, siis vara käsutamise keeld ei olnud takistuseks eluruumi remontimisel. Kõnesolev eluruum on teadaolevalt remontimata, olenemata sellest, et

1. märtsil 2005.a on sõlmitud S OÜ-ga töövõtuleping nr 6101 vastavate remonttööde teostamiseks. Elamiseks kõlbmatut eluruumi ei ole võimalik üürile anda ega seeläbi üüritulu saada.
2. septembri 2005.a kirjaga teatas * OÜ kostjale üürilepingu tühistamisest juhindudes TsÜS § 90 lõikest 1, § 98 lõigetest 1 ja
3. Kostja nimetatud üürilepingu tühistamist ei tunnista. Asjaolu, kas üürileping kostjaga kehtib või mitte, antud asjas olulist tähtsust ei oma ja selles osas esiletoodu tuleb jätta tähelepanuta, sest eluruum on kasutamiskõlbmatu ja seda ei saa faktiliselt elamiseks kasutada ei kostja ega ka keegi kolmas isik. Järelikult ei saanud hageja saada ka väidetavat üüritulu summas 40.000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada ning mõista vastustajalt välja kohtukulud. Maakohus leidis, et käsutamise keelumärge ei takistanud ehitustööde teostamist. Vara arestimine on aga selle vara käsutamise piiramine, muuhulgas ka asja üürileandmine. Käsutamise keelumärge võib takistada ka ehitustöid ja käsutamise keelumärke tagajärjel 4 tekkinud kahju hüvitamist on võimalik hageda. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas oleks võimalik teostada kapitaalremonttöid ilma vara käsutamata. Üüritulu saamine on võimalik ka kapitaalremonti vajava korteri üürimisel. Näiteks juhul, kui lepitakse kokku, et ehitustöid kohustub tegema üürnik. Samas oli korteri üürimine varale seatud keelumärke tõttu võimatu. Maakohus on jätnud tähelepanuta apellandi poolt saadetud avalduse hagist osaliseks loobumiseks, kus apellant palus tema kasuks välja mõista ka kohtukulud. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda. Kuna remont oli korteris tegemata ja korter jätkuvalt elamiskõlbmatu, siis ei olnud seda võimalik ka välja üürida hinnaga, mille hüvitamist apellant taotleb. Kuna korteri üürnikuks oli vastustaja, puudus apellandil õigus korterit välja üürida kolmandatele isikutele. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et kohtuotsus on lõppjärelduses hagi rahuldamata jätmise osas õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Väär on apellandi väide, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud

§ 429

lõikes 1 ja § 438 lõikes 1 sätestatut, jättes tähelepanuta apellandi avalduse haginõudest osaliseks loobumiseks, tegemata sellekohast määrust ega otsust. Maakohus on 29.septembri 2006.a määrusega (tl 155) avalduse haginõudest osaliseks loobumiseks (tl 157) vastu võtnud ja lõpetanud asjas menetluse seoses hagist loobumisega vara arestist vabastamise nõudes ja jätkanud menetlust kahju hüvitamise nõudes.

§ 168

lõikest 5 tulenevalt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt hageja menetluskulud välja mõista, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja ei ole menetluse lõpetamise määrust vaidlustanud. Kahju hüvitamise nõude jättis maakohus otsusega rahuldamata ning seetõttu jäid ka hageja kohtukulud tema enda kanda. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vara käsutamine seisneb asja juriidilise staatuse määramises, sh võlaõigusliku lepingu (üürilepingu) alusel teise isiku kasutusse andmises. Kolleegium ei nõustu apellandiga selles, et vara käsutamise keelumärge sai olla takistuseks vaidlusaluses eluruumis remonttööde teostamisel. Maakohus on õigesti, vastupidiselt apellandi seisukohale leidnud, et vara käsutamise keelumärge ei saanud olla takistuseks vaidlusaluses eluruumis remonttööde teostamisel. Kolleegium sellega nõustub. Kuna eluruum x, Tallinnas oli 1993.a asetleidnud põlengu tagajärjel remontimata ja muutunud elamiseks kasutamiskõlbmatuks, siis ei saanud seda faktiliselt kasutada ei kostja ega ka kolmas isik ja tuleb eeldada, et hageja ei saa väidetavat üüritulu nõuda. Olenemata asjaolust, kas poolte vahel oli kehtiv üürileping või mitte, on kolleegium seisukohal, et hagejal puudus võimalus väidetavat üüritulu teenida, kuna omandatud korter ei olnud üürimiseks kõlbulikus seisus ja hageja seda remontima ei asunud. Seetõttu puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal saamata jäänud üüritulu vahel, kostja ei saanudki millegagi hagejal üüritulu saamist takistada. Kostja ei ole hagejale süüliselt ega õigusvastaselt kahju tekitanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Apellant palus välja mõista vastustajalt kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006.a kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. 5

§ 162lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et otsus tehti hageja kahjuks, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista kostjale antud riigi õigusabikulud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 26 lõikest 2 tulenevalt isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtaja jooksul. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Kostjale oli võimaldatud õigusabi riigi arvel ning määratud esindajaks advokaat I. N. Tulenevalt RÕS § 22 lõikest 4 taotles esindaja õigusabi tasu hüvitamist apellatsioonimenetluses osalemise eest kokku 3445.60 (2920.00+käibemaks 18%) krooni. Kolleegium, tutvunud taotlusega riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse osaliseks kindlaksmääramiseks, leiab, et see kuulub rahuldamisele. Taotluses esitatud tasumäärad on kooskõlas Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ muudatustega 12.01.2007.a (RTL 2007, 2, 14). Õigusabi tasu 3445.60 tuleb üle kanda MALSCO Advokaadibüroo OÜ arvele. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 järgi kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. U.Reinola G.Kivinurm M.Merimaa