← Eesti

3-07-474/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-474 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus M.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Martin Sepp ja Aleksei Kuznetsov; Väljasaadetav – M.M., sünd. xx xx xxxx, esindaja advokaat Janek Väli Kohtuistungi toimumise aeg
  3. märts
  4. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba M.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks tähtajaga kuni
  5. mai
  6. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud halduskohtu kaudu hiljemalt
  7. märtsil
  8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Isik, kes nimetab ennast M.M.´iks ja on väidetavalt pärit Sierra Leonest, saabus Eestisse Vene Föderatsioonist ebaseaduslikult piiri ületades.
  10. juulil
  11. a esitas ta varjupaigataotluse, mis jäeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA)
  12. novembri
  13. a otsusega rahuldamata. Ühtlasi tehti isikule ettekirjutus Eestist viivitamatult lahkumiseks. Ettekirjutus on täitmata.
  14. Tartu Halduskohtu
  15. juuli
  16. a otsusega anti luba M.M.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Tallinna Halduskohtu määrustega on pikendatud kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra.
  17. KMA esitas
  18. märtsil
  19. a Tallinna Halduskohtule taotluse M.M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt pöördus KMA
  20. juulil
  21. a Välisministeeriumi poole palvega võtta ühendust Sierra Leone võimudega M.M.ile tagasipöördumistunnistuse saamiseks. KMA edastas
  22. septembril
  23. a Välisministeeriumile täiendavat infot, mis peaks aitama isikut ja tema päritolu tuvastada. Käesoleva ajani pole vastust saadud.
  24. novembril
  25. a võttis väljasaatmiskeskuse töötaja ühendust Moskvas asuva Sierra Leone Suursaatkonnaga. M.M. rääkis telefoni teel saatkonna konsuliga. Kõne lõppedes ütles konsul väljasaatmiskeskuse töötajale, et ta on veendunud, et tegemist ei ole Sierra Leone kodanikuga. KMA märgib, et samas oli Sierra Leone konsul pahane M.M.i kõnetoonist ja käitumisest vestluse ajal, mistõttu on KMA ametnikel põhjust arvata, et M.M. ei käitunud telefonivestluse ajal heauskselt ega aidanud kaasa oma isiku tuvastamisele. KMA valmistab ette keeleanalüüsi läbiviimist Stockholmis asuvas keeleanalüüsi keskuses, et tuvastada M.M.i võimalik rahvuslik kuuluvus. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid ja isiku Eesti Vabariigist väljasaatmiseks puudub teda vastuvõttev riik, ei saa teda praegu riigist välja saata.
  26. M.M. palub jätta KMA taotluse rahuldamata, sest soovib jääda Eestisse. Sierra Leonesse ei soovi isik minna, kuna seal ähvardab teda tagakiusamine. KOHTU PÕHJENDUSED
  27. Kohus leiab, et KMA taotlus M.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  28. M.M.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. M.M.il puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. KMA on teinud kohaseid toiminguid väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. Kui isik soovib Eestisse elama tulla, siis peab ta seaduses ettenähtud alustel ja korras taotlema endale elamisluba vm viibimisalust. Põhjendamatu on viide võimalikule tagakiusamisele Sierra Leones, kuna sel alusel esitatud varjupaigataotlus on jäetud KMA
  29. novembri
  30. a jõustunud otsusega rahuldamata.
  31. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. KMA ei ole minetanud võimalust teha kindlaks M.M.i päritoluriik. Selleks on KMA pidanud ettevalmistusi ekspertiisi läbiviimiseks, kuid vaja on lahendada veel tehnilised küsimused. Samuti on võimalik, et kinnipidamine kallutab M.M.i andma tõeseid ütlusi oma päritoluriigi kohta ning täitma VSS § 264 sätestatud kaasaaitamiskohustust. Arvestades Sierra Leone Suursaatkonnast saadud teavet, on tõsine kahtlus, et M.M. on oma päritoluriigi kohta esitanud ebaõigeid andmeid. M.M. on väljasaatmiskeskuses viibimise ajal pannud toime vägivallateo, mille eest teda karistati kriminaalkorras. Seega esineb M.M.i kinnipidamiseks kaalukas avalik huvi, sest vabaduses viibides olukorras, kus tal puuduvad sissetulekuallikad, elukoht ja lähedased, võib tekkida stressisituatsioone, mida M.M. ei pruugi olla võimeline adekvaatselt lahendama ning temast lähtuv kuriteooht on tõsine. Seega on M.M.i jätkuv kinnipidamine väljasaatmiskeskuses põhjendatud ja proportsionaalne abinõu selleks, et viia lõpule tema väljasaatmine riigist.
  32. Kohus pikendab M.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra, kuni
  33. maini
  34. a. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral vabastatakse isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest. Villem Lapimaa 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.