3-06-2059/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2059 Haldusasi M.L.a kaebus Murru Vangla direktori
3. septembri
4. a käskkirja nr 40-i tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – M.L.; Vastustaja – Murru Vangla, esindaja Sven Ranniste Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
5. veebruaril
6. a Tallinnas Resolutsioon Edasikaebamise kord
7. Rahuldada M.L.a kaebus.
8. Tühistada Murru Vangla direktori
9. septembri
10. a käskkiri nr 40-i.
11. Mõista Murru Vanglalt välja M.L.a kasuks 80 (kaheksakümmend) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
12. märtsil
13. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Murru Vangla direktori
15. septembri
16. a käskkirjaga nr 40-i paigutati kinnipeetav M.L. täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse kuueks kuuks. Käskkirja kohaselt on M.L. julgeolekuosakonna spetsialisti
17. septembri
18. a ettekande kohaselt eluosakonnas negatiivselt meelestatud kinnipeetavate liider. Eluosakonnas käitub üleolevalt ja väljakutsuvalt ning mõjutab oma negatiivse häälestatusega ka teisi kinnipeetavaid. Provotseeriva käitumisega on ta loonud eluosakonnas pingestatud ja konfliktse olukorra. M.L. omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Vältimaks tõsiste konfliktsituatsioonide tekkimist eluosakonnas on otstarbekas kohaldada M.L.a suhtes täiendavat julgeolekuabinõud ja paigutada ta eraldatud lukustatud kambrisse.
19. M.L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori
20. septembri
21. a käskkirja nr 40-i tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on Murru Vangla direktori käskkirjaga M.L.a alusetult tembeldatud negatiivselt meelestatud kinnipeetavate liidriks. See takistab kaebaja võimalusi tingimisi ennetähtaega vabanemiseks. Kaebaja on kandnud karistusest 8 aastat, tal on poeg, mistõttu on ta püüdnud teha kõik, et tingimisi enne tähtaega vabaneda. Karistuse kandmise ajal saadud 7-8 distsiplinaarkaristust on tingitud inimlikest eksitustest.
22. Murru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja väidetel on distsipliinirikkumised olnud inimlikud eksimused, kuid vangla arvates ei saa vanglatöötajatega ebaviisakat käitumist ja nende ähvardamist pidada inimlikeks eksimusteks. Kaebaja distsipliinirikkumised ja tema käitumine on näidanud, et tal puudub piisav motivatsioon õiguskuulekaks käitumiseks vanglas. Julgeolekuabinõu kohaldamisel tugineti julgeolekuosakonna informatsioonile, mille kohaselt on M.L. eluosakonnas negatiivselt häälestatud kinnipeetavate liider, kes loob psühholoogilise surve õhkkonna teistele kinnipeetavatele. Julgeolekuosakonna informatsioon tugineb M.L.a psühhologilise vägivalla all kannatanud kinnipeetavatelt saadud andmetele. Psühholoogiline surve teiste kinnipeetavate suhtes on käsitatav psühholoogilise vägivallana. KOHTU PÕHJENDUSED
23. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud VangS § 69 lõike 1 kohaselt võis täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kohaldada kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Kuna vangistusseaduses ei ole „vägivalla” legaaldefinitsiooni, tuleb lähtuda selle sõna üldlevinud tähendusest, milleks on tervisevastane rünne. Kohtu arvates peetakse VangS § 69 lõikes 1 silmas nii füüsilist kui psüühilist vägivalda. Vägivald võib seisneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises, tervisekahjustuse tekitamises. Ähvardust kasutada vägivalda loetakse psüühiliseks vägivallaks.
24. Kaevatavas käskkirjas ei ole esile toodud ühtegi M.L.a vägivalla toimepanemise akti. Ka kohtuistungil kinnitas vangla esindaja, et käskkirja põhjendamiseks ei ole välja tuua ühtegi konkreetset vägivalla või sellega ähvardamise episoodi. Nii Murru Vangla julgeolekuosakonna spetsialisti 22.septembri
25. a ettekandest, vangla direktori
26. septembri
27. a käskkirjast nr 40-i kui vastusest kaebusele nähtub, et M.L. on oma üldise väljakutsuva käitumise ja negatiivse meelestatusega mõjunud teistele kinnipeetavatele negatiivselt ja tekitanud eluosakonnas psühholoogilise surve ja konfliktse õhkkonna. Kohtu hinnangul on taoline käitumine vanglas kindlasti ohtlik ja lubamatu, kuid igasugune psühholoogiline surve ja negatiivse õhkkonn tekitamine pole siiski automaatselt käsitatav vägivallana teiste isikute suhtes, mis oleks VangS § 69 lõike 1 varasema redaktsiooni kohaselt andnud aluse täiendava julgeolekuabinõu kohaldamiseks. Kohus märgib, et käskkirjas viidatud M.L.a käitumine võib anda aluse täiendava julgeolekuabinõu kohaldamiseks vastavalt VangS § 69 lõike 1 alates
28. veebruarist
29. a kehtivale redaktsioonile, kuid see säte pole kohaldatav tagasiulatuvalt. Kuna M.L.a käitumises pole tuvastatud vägivalda teiste isikute suhtes, on käskkiri õigusvastane, rikub M.L.a õigusi ja kuulub tühistamisele.
30. M.L.a kaebus kuulub rahuldamisele. HKMS § 92 lg 1 alusel mõistetakse Murru Vanglalt M.L.a kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni (tlk 6). Villem Lapimaa 2