KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-7748 Tsiviilasi LV ja AP hagi KÜ vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja otsuste tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja LV nõustaja MS esindajad Hageja AP nõustaja MS Kostja KÜ seaduslik esindaja VD, lepinguline esindaja O S Kohtuistungi toimumise aeg 4.09.2006 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Tunnustada, et KÜ . üldkoosoleku otsus elanikud, on seadusega vastuolus olev. , millega arvati KÜ liikmetest välja korterite Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD 1.Hagejad on KÜ liikmed. toimunud ühistu üldkoosolekul valiti korteriühistu juhatus koosseisus LV, KV, MD, VM ja MG. esitasid ühistu liikmed juhatuse liige KV 55 ühistu liike allkirjaga avalduse, milles palusid kokku kutsuda üldkoosolek. KV keeldus avaldust vastu võtmast. pandi elamu trepikodadesse üles teated üldkoosoleku toimumise kohta. toimus KÜ üldkoosolek. 2.Üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: tunnistada tühiseks ja kehtetuks toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsused; lubada ühistu juhatuse liikmel VD mitte üle anda uuele juhatusele korteriühistu finantsmajanduslikku dokumentatsioon; personalil, kes oli koosseisus kuni jätkata kohustuste täitmist ühes töötasu väljamaksmise säilimisega, L. V ja teistele juhatuse liikmetele töötasu mitte maksta; teha L. V ettepanek viivitamatult võimaldada 2-06-7748 raamatupidaja S.M juurdepääs arvelduskontole, kõik arvete mitteõigeaegse tasumisega seotud kulud jätta L. V kanda, V.D vastu esitatud varalised pretensioonid summas 519 398 krooni on tunnistatud väljamõeldiseks ja alusetuks, pretensioonid sissenõudmisele ei kuulu; OÜ-le tehtud ettemaksu summas 150 600 peab koosolek põhjendatuks ja vastavalt lepingule väljamakstuks. Ehitustööd lõpetatakse hiljemalt lõpus; lahendamaks konfliktsituatsiooni pöörduda korteriühistu nimel õigusabi saamiseks OÜ poole; välja arvata korteriühistu liikmest korterite elanikud; kohustada korterite elanikke nende korteriomandite võõrandamisele; valiti korteriühistu uus juhatus koosseisus VD, AN, IE, AA, LP; revisjoni tegemiseks kutsuda sõltumatu audiitor. HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
- Hagejad esitasid Harju maakohtule hagi, milles palusid tuvastada korteriühistu toimunud üldkoosoleku tühisus ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ja täiendamise avalduses palusid hagejad tunnistada tühiseks üldkoosolekul vastu võetud otsused. Kohtuistungil täpsustasid hagejad oma nõuet ja palusid tuvastada üldkoosoleku tühisus, sest selle kokkukutsumisel ei ole järgitud seaduse ja põhikirjaga sätestatud korda ning koosolekul vastu võetud otsused on heade kommete vastased. Samuti palusid hagejad tühistada korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsused, sest need ei ole kooskõlas seadusega, korteriühistu ei ole pädev otsuseid vastu võtma.
- Hagejad leiavad, et koosoleku kutsusid kokku vaid 5 ühistu liiget. Ühele juhatuse liikmele esitati ühistu liikmete poolt avaldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kuid juhatusel ei võimaldatud põhikirja p 6.3 ettenähtud 15 päeva jooksul koosolekut kokku kutsuda vaid initsiatiivgrupp tegi seda ise. Initsiatiivgrupp oleks pidanud esitama avalduse kõikidele juhatuse liikmetele mitte ainult ühele. Hagejad leiavad, et initsiatiivgrupp oleks pidanud ootama kuni põhikirja p 6.3 sätestatud aja möödumiseni ning alles siis oleks initsiatiivgrupil tekkinud õigus kokku kutsuda üldkoosolek 1/10 ühistu liikmete initsiatiivil. Üldkoosoleku teadet juhatuse liikmetele ei edastatud vaid see pandi üles trepikotta. KOSTJA VASTUVÄITED
- Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt esitasid ühistu liikmed juhatusele avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Avaldusele olid alla kirjutanud 55 ühistu liiget. Ühistus on üldse 144 liiget, seega oli täidetud 1/10 nõue. Juhatuse liige keeldus avalduse vastuvõtmisest ning initsiatiivgrupp ei pidanud vajalikuks avaldust teistele juhatuse liikmetele esitada. Teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta pandi trepikodadesse üles . Kostja leiab, et üldkoosolek on kokku kutsutud seaduse ja põhikirja kohaselt. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hagejad ja kostja, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. KÜ erakorralise üldkoosoleku otsused on tühine, kuna korteriühistu seaduse § 5 ei näe ette korteriühistu liikmete väljaarvamist korteriühistust.
- Pooled vaidlevad üldkoosoleku kokkukutsumise seaduspärasuse üle. Üldkoosoleku kokkukutsumise seaduspärasuse üle otsustamisel, tuleb lahendada küsimused, kuidas oleks pidanud ühistu liikmed edastama juhatusele avalduse üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, millal tekib vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus üldkoosolek kokku kutsuda ning kas üldkoosoleku kokkukutsumise teade on nõuetekohaselt edastatud. Samuti vaidlevad pooled üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse üle seetõttu, et need on heade kommete vastased ning hagejad paluvad otsused tühistada, sest need on seadusega vastuolus olevad. Üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse väljaselgitamiseks on vaja välja selgitada, kas korteriühistu 2
(5)2-06-7748 üldkoosolek oli pädev otsuseid vastu võtma ning kas need otsused on avaliku huvi tõttu kehtestatud seadusega ja heade kommetega kooskõlas.
- MTÜS § 24 ´lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Esmalt võtab kohus seisukoha üldkoosoleku tühisuse osas tulenevalt selle kokkukutsumise korrast.
- Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nn initsiatiivgrupi poolt allkirjastatud avaldust üldkoosoleku kokkukutsumise kohta proovis üldkoosolek üle anda ühele ühistu juhatuse liikmele, kes selle vastuvõtmisest keeldus. Keeldumise kohta on kohtule esitatud akt. TsÜS § 34 lg 2 järgi saab juriidilist isikut esindada tehingu tegemisel iga juhatuse liige. Sama põhimõtte sätestab ka MTÜS õ 27 lg 1, mis sätestab, et juhatuse liige esindab mittetulundusühingut õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja põhikiri ei sätesta erisusi juhatuse liikme esindusõiguse osas. Järelikult oli üks juhatuse liige pädev otsustama kogu juhatuse eest ning nn initsiatiivgrupil puudus vajadus proovida avaldust üle anda veel teistele juhatuse liikmetele, sest juhatus oli juba õigustoimingu- avalduse vastuvõtmisest keeldumise- teinud.
- Põhikirja p 6.3 sätestab, et juhatusel on 15 päeva aega korraldamaks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, juhul, kui seda on taotlenud vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Kohus leiab, et põhikirjas nimetatud tähtaeg on sätestatud selleks, et tagada ühelt poolt ajalised piirangud selleks, et juhatus ei saaks koosoleku korraldamist määramata ajaks edasi lükata ja teisalt selleks, et tagada 7 päevane teatamise tähtaja järgmine. Põhikirja p 6.4 sätestab, et nn initsiatiivgrupil on õigus koosolek ise kokku kutsuda, kui juhatus seda ei tee. Järelikult võib sätet tõlgendada selliselt, et nn initsiatiivgrupp on õigustatud koosolek ise kokku kutsuma juhul, kui on selge, et juhatus seda ei tee. Kohus leiab, et olukorras, kus juhatus keeldus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise avaldust vastu võtmast on selge, et juhatus erakorralist üldkoosolekut kokku ei kutsu ning nn initsiatiivgrupil oli õigus koosolek ise kokku kutsuda. Hagejate tõlgendus, kus nn initsiatiivgrupp oleks pidanud ootama esmalt 15 päeva, ei ole kohtu arvates mõistlik.
- Kohtule esitatud korteriühistu liikmete avaldusest, milles paluti juhatusel kokku kutsuda üldkoosolek, nähtub, et sellele on alla kirjutanud 55 ühistu liiget. Ühistul on 144 liiget. Põhikirja p 6.3 ja 6.4 järgi on 1/10 ühistu liikmetel õigus nõuda koosoleku kokkukutsumist juhatuselt ning juhatuse keeldumisel üldkoosolekut kokku kutsumast, on samal hulgal isikutel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda sarnaselt juhatusega. Järelikult on täidetud põhikirja p 6.3 sätestatud kvoorumi nõue. Kohus leiab, et põhikirja p 6.4 tuleb tõlgendada selliselt, et 1/10 ühistu liikmetel on õigus kutsuda üldkoosolek kokku teatades sellest ette 7 päeva ning pannes teated välja trepikodadesse. Pooled ei ole vaidlustanud asjaolu, et pandi trepikodadesse üles teated üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Koosolek toimus , järelikult oli täidetud 7 päevane etteteatamise tähtaeg. Asjaolu, et teated pandi ka osadele ühistu liikmetele ka postkasti, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest põhikiri nõuab üksnes teadete ülespanekut trepikodadesse. Kohus asub seisukohale, et KÜ erakoraline üldkoosolek oli kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõuetega kooskõlas ega ole seetõttu tühine.
- Järgnevalt analüüsib kohus hageja väiteid selle kohta, et KÜ üldkoosoleku otsused on tühised, sest need on vastuolus avaliku huvi tõttu kehtestatud seadusega ja heade kommetega.
- Koosoleku otsus tunnistada toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsused tühiseks ja kehtetuks. TsÜS § 90 lg 1 näeb ette võimaluse tehingu tühistamiseks ning tühistamine toimub TsÜS § 98 lg 1 järgi avalduse tegemisega. Kohus leiab, et mittetulundusühing kui isikute 3
(5)2-06-7748 vabatahtlik ühendus on õigustatud ise määrama ära oma tegevuse sealhulgas on korteriühistu pädev ümber vaatama ka oma enda otsuseid. Vastasel juhul ei oleks võimalik ühistu ekslike või asjaolude muutmisel mittevajalike otsuste muutmine ja/või tühistamine. Selline käsitlus on kooskõlas ka privaatautonoomia põhimõttega. Seetõttu leiab kohus, et hageja väide selle kohta, et korteriühistu koosolekul vastu võetud otsuste tühistamine (kehtetuse otsustamine) korteriühistu enda poolt järgmisel koosolekul, oleks vastuolus heade kommetega.
- Koosoleku otsus lubada V.D mitte üle anda uuele juhatusele korteriühistu finantsmajandusdokumente. Ühistu põhikirja p 6.19 järgi korraldab juhatus ühistu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seaduse ja heale raamatupidamise tavale. Raamatupidamise korraldamiseks iseenesest on vajalik ka raamatpidamisdokumentatsiooni olemasolu vastavalt raamatpidamise seaduse §
- Sellest tulenevalt on juhatuse endisel liikmel kohustus uuele juhatusele üle anda ka kõik ühistu tegevust puudutavad dokumendid ning koosoleku otsus, mis lubab juhatuse liikmel oma kohustust mitte täita, ei ole seadusega kooskõlas. Kohus peab vajalikuks märkida, et ühistu üldkoosoleku tegevus, mis kannustab seaduse mittetäitmist, on vastuolus ka heade kommetega. Samas leiab kohus, et ühistu koosoleku otsus nr 2.
- ei ole tühine, kuna juhatuse liikmel V.D puudub kohustus, mille täitmata jätmist otsus lubab. V.D oli ühistu juhatuse liige kuni koosolekul otsustati ta juhatusest tagasi kutsuda ja valiti ühistule uus juhatus. koosolekul kutsuti sisuliselt tagasi valitud juhatus, sest koosoleku otsusega nr 2.1 tunnistati ühistu toimunud koosoleku otsused kehtetuks. V.D valiti uuesti ühistu juhatuse liikmeks üldkoosoleku otsusega. Seega peaks V.D dokumendid üle andma iseendale.
- Koosoleku otsus selle kohta, et personal, kes oli koosseisus kuni , jätkata kohustuste täitmist ühes töötasu väljamaksmisega. G.V ja teistele juhatuse liikmetele töötasu mitte maksta. Ühistu põhikiri ei sätesta juhatuse liikme õigust tasule. Põhikirja p 6.18 sätestab, et ühistu juhatuse liikmed võivad olla ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab andma volituse üldkoosolek. Seega on lepingute sõlmimine juhatuse liikmetega, seahulgas juhatuse liikmetele tasu maksmine, antud üldkoosoleku pädevusse. Seega on üldkoosoleku otsus selle kohta, et juhatuse liikmed tasu ei saa, õiguspärane.
- Koosoleku otsus selle kohta, et V.D vastu esitatud varalised pretensioonid summas 519 398 krooni on tunnistatud väljamõeldiseks ja alusetuks, pretensioonid sissenõudmisele ei kuulu. VÕS § 207 lg 2 järgi võib võlasuhe lõppeda seetõttu, et võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Seega on ühistul seadus alusel õigus oma nõudest loobuda. Tegutsemisvõimalus, mis on seadusega lubatud, ei saa olla heade kommete vastane.
- Koosoleku otsus nr 2.8, millega arvati korteriühistu liikmetest välja korterite elanikud. Mittetulundusühingute seadus sätestab võimaluse liikme väljaarvamiseks, kuid korteriühistu seadus seda ei tee. Liikmelisuse osas tuleb korteriühistu seadust käsitleda kui eriseadust mittetulundusühingute seaduse ees. Korteriühistu seaduse § 5 loetleb korteriühistu liikmeks oleku tingimused. Korteriühistu liikmeks olek on otseselt seotud korteriomandi omamisega. Korteriühistu liikmeks saab KÜS § 5 lg 1 järgi olla vaid korteriomandi omanik ning juhul, kui korteriomandil on mitu omanikku, siis vaid üks neist. KÜS ei näe ette ühistu liike väljaarvamist. Korteriühistu liikmelisus lõppeb vaid korteriomandi võõrandamisega või liikme surmaga. Kohus leiab, et nimetatud korteriühistu erakorralise üldkoosoleku otsus on tühine, kuna see on vastuolus seadusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et korteriühistu saab teha otsuseid vaid oma liikmete mitte kõiki korterite elanike suhtes.
- Koosoleku otsused nr 2.4, 2.6, 2.7, 3.1, 3.
- ja 4 on küll hagiavalduses märgitud, kuid sisulisi vastuväiteid heade kommete vastasusega ei ole toodud. Seega ei saa kohus analüüsida ka hageja väiteid otsuste heade kommete vastasuse kohta. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta poolte kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. 4
(5)2-06-7748 Kohtunik 5
(5)