3-06-2027/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2027 Haldusasi P.S.i kaebus Ämari Vangla direktori
3. septembri
4. a käskkirja nr 330 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – P.S.; Vastustaja – Ämari Vangla, esindaja Endel Pillau Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
5. veebruaril
6. a Tallinnas Resolutsioon Edasikaebamise kord
7. Rahuldada P.S.i kaebus.
8. Tühistada Ämari Vangla direktori
9. septembri
10. a käskkiri nr
12. Mõista Ämari Vanglalt välja riigituludesse riigilõiv summas 80 (kaheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
13. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078509 ja selgitus: „Ämari Vangla, 3-06-2027, riigilõiv”. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
14. märtsil
15. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
16. Ämari Vanglas karistust kandev kinnipeetav P.S. esitas
17. septembril
18. a vangla direktorile taotluse lühiajaliseks väljasõiduks ajavahemikus
19. oktoober
20. a –
21. oktoober
22. a. Taotluse eesmärgiks märgiti soov teha ettevalmistusi tingimisi enne tähtaega vabanemiseks; notari (juristi) juurde minekuks; elamuvalitsuse külastamiseks, et lahendada elamispinna probleem; saada Kodakondsus- ja Migratsiooniametist kätte dokumendid; külastada tööbürood ja kriminaalhooldusosakonda; ning kohtuda tulevase tööandjaga.
23. Ämari Vangla direktori
24. septembri
25. a käskkirjaga nr 330 jäeti P.S.i taotlus rahuldamata. Käskkirja kohaselt kannab P.S. karistust korduvate varguste eest, karistuse lõppaeg on
26. detsember
27. a. P.S.it on kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, ta ei õpi ega tööta, varem ei ole väljasõidul käinud. Vangla direktor leidis, et primaarne on karistuse kandmine ja väljasõidule lubatakse vaid siis, kui see on põhjendatult vajalik. Väljasõit P.S.i taotluses näidatud põhjustel ei ole eesmärgipärane – kriminaalhooldusosakonna külastamine on käesoleval ajal ennatlik; isikut tõendavat dokumenti, mis asub KMA-s ja väljastatakse P.S.ile tema avalduse alusel, pole karistuse kandmise ajal vaja; esialgse läbirääkimised elamispinna ja töö saamise küsimustes on võimalik ka vanglast lahkumata telefoni ja kirja teel; notari saab kutsuda vanglasse.
28. P.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Ämari Vangla direktori
29. septembri
30. a käskkirja nr 330 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on P.S.il tekkinud õigus taotleda tingimisi enne tähtaega vabanemist. Kaebajal ei ole režiimirikkumisi, ta pole toime pannud ühiskonnaohtlikke või isikuvastaseid kuritegusid. Kaebaja ei mõista, mida vangla direktor peab veel vajalikuks, et taotleda lühiajalist väljasõitu tingimisi enne tähtaega avalduse jaoks dokumentide kogumiseks. Garantiikirjad elu- ja töökoha olemasolu kohta omavad tähtsust tingimisi enne tähtaega vabanemise otsustamisel.
31. Ämari Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
32. Vangistusseaduse § 32 ning vangla sisekorraeeskirja § 82 sätetest tuleneb, et vanglast lühiajalise väljasõidu võimalus ei ole käsitatav kinnipeetava subjektiivse õigusena. Lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel on vangla direktoril ulatuslik kaalutlusõigus. Direktor peab otsuse tegemisel lähtuma vangistuse täideviimise eesmärkidest, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.
33. Kaebuse põhiväite kohaselt takistab lühiajalise väljasõidu loa mitteandmine P.S.i võimalusi koguda dokumente tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse läbivaatamiseks. Kaebaja väidab, et garantiikirjad elu- ja töökoha olemasolu kohta omavad tähtsust tingimisi enne tähtaega vabanemise otsustamisel. Kohus leiab, et kaebaja väited garantiikirjade olemasolu vajalikkuse kohta võivad iseenesest olla õiged, kuid ei oma käesolevas haldusasjas tähtsust, sest P.S. kinnitas ise kohtuistungil, et tal on olemas isa kinnitus selle kohta, et pojale on vabanemise korral tagatud elukoht; samuti on olemas isa tööandja kinnitus selle kohta, et vabanemise korral saab kaebaja remonditöökojas töökoha. Seega on vajalikud tõendid juba olemas ning P.S.il pole vaja nende hankimiseks vanglast väljuda.
34. Kohus nõustub Ämari Vangla seisukohaga, et kinnipeetavat saab lubada lühiajalisele väljasõidule eeskätt juhul, kui see on vajalik. Käesolevas asjas on aga tuvastatud (kohtuotsuse p 6), et P.S.il on vabanemise puhuks juba olemas kinnitused elu- ja töökoha olemasolu kohta ning väljumine vanglast nädalaks ajaks pole vältimatult vajalik: tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses teeb kriminaalhooldusosakond õigusaktides ettenähtud toimingud ise ning P.S.il ei ole tarvis ise kriminaalhooldusosakonda kohale minna; pärimisasjade ajamise võib P.S. edasi lükata kuni vanglast vabanemiseni või kutsuda notari vanglasse; Kohtla-Järvel munitsipaaleluruumi saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele avaldus ning puudub vajadus ilmuda isiklikult „elamuvalitsusse”; töökohavõimaluste väljaselgitamiseks saab P.S. teha vanglast järelepärimise Tööturuameti piirkondlikule osakonnale; 2 isikut tõendava dokumendi saab P.S. kätte kohe pärast vabanemist olenevalt asjaoludest vanglas või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroos.
35. Öeldu ei tähenda, et P.S.i avalduse rahuldamine oli keelatud. Kuna P.S.i esiletoodud soov väljaspool vanglat olmeasju ajada ning elu- ja töökoha leidmist kindlustada aitaks kahtlemata kaasa tema resotsialiseerimise eesmärkide saavutamisele, võis vangla direktor tema avalduse põhimõtteliselt ka rahuldada. Positiivse või negatiivse otsuse tegemine oli vangla direktori kaalutlusotsus. Halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.
36. Kohus leiab, et P.S.i avalduse läbivaatamisel on tehtud kaks olulist viga, mis võisid mõjutada asja lahendamist. Esiteks on ümber lükkamata P.S.i väide, et sotsiaaltöötaja ei abistanud teda avalduse koostamisel. Asjatundja abi oleks võimaldanud avaldust koostada põhjendatumalt. Seega on avalduse menetlemisel tehtud menetlusviga (vangla sisekorraeeskirja § 79 lg 2). Teiseks nähtub kaevatavast käskkirjast, et vangla direktor on otsuse tegemisel ühe kaalutlusena arvesse võtnud asjaolu, et P.S.it on kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistusseaduse § 65 lg 5 kohaselt olid need distsiplinaarkaristused
37. aasta septembrikuuks kustunud. Kehtivuse kaotanud distsiplinaarkaristusele tuginemine on õigusvastane. Lubamatu argumendi arvessevõtmine võis kallutada vangla direktori lõppotsust P.S.i kahjuks. Neil asjaoludel ei saa kohus olla veendunud vangla direktori kaalutlusotsuse õiguspärasuses, sest selle tegemisel on arvesse võetud ebaõige kaalutlus ja tehtud on oluline menetlusviga. Ämari Vangla direktori
38. septembri
39. a käskkiri nr 330 tuleb tühistada. Vangla direktoril tuleb P.S.i avaldus uuesti läbi vaadata, andes enne võimaluse avalduse puuduste kõrvaldamiseks.
40. Tallinna Halduskohtu
41. detsembri
42. a määrusega vabastati P.S. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. HKMS § 95 lg 1 alusel tuleb Ämari Vanglalt riigituludesse mõista 80 krooni riigilõivu. Villem Lapimaa 3