) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
lg 2).
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja ei esitanud kohtule dokumentaalseid tõendeid lapse vajaduse suurendamise kohta. Hageja konstateeris oma hagiavalduses ja kohtuistungil, et kulutused on märgatavalt suurenenud seoses poja minekuga kooli ning loetles nii tehtud kulutusi, kui ka neid kulutusi, mis kannavad alalist 2 2-06-5184 iseloomu. Kohus on tuvastanud hageja esitatud maksudeklaratsioonide ja hageja palgatõendi alusel, et hageja saab tööandjalt miinimumpalka. Kostja saab igakuiselt 22021 krooni netopalka, seega kostja varaline seisund on hageja omast tunduvalt parem. Kostja poolt esitatud kuludokumendid lapsele asjade ostmiseks (t lk 25-31) on tõendiks sellele, et kostja on küll täitnud ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes – lisaks varem väljamõistetud elatise maksmist hagejale, ostis lapsele ka ise riideid, mänguasju, jne, kuid hageja arvates ebapiisaval määral. Elukindlustuse vormistamine kostja poolt, kus soodustatud isikuks on poolte laps S. Š. ei ole oma sisult ülalpidamiskohustustuse täitmiseks, kuna ülalpidamiskohustuse täitmine eeldab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist. Kostja esitas pangatõendid selle kohta, et tema praeguse pere laenukohustused moodustavad ligi 9000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et laenukohustuste täitmine ei saa olla prioriteediks alaealise lapse ülalpidamiskohustuse kõrval. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema palga juures, temalt hageja kasuks elatise väljamõistmise puhul poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, osutub tema teine laps A. Š. varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lapse vajadused seoses kooli minekuga on muutunud suuremaks ning arvestades mõlema vanema varalist seisundit mõistab kostjalt välja hageja kasuks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Pavel Gontšarov 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.