Obsah (10)

§ 416§ 142§ 307§ 444§ 138§ 143§ 144§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 27. veebruar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviil

) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud NK esitas hagi RK vastu elatise suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostjaga abielus. Poolte abielust on sündinud RV. Tallinna Linnakohtu otsusega poolte abielu lahutati ja kostjalt mõisteti välja elatis 1 000 krooni kuus hageja kasuks poja ülalpidamiseks alates kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt lähtus kohus kehtivast elatusmiinimumist ja asjaolust, et kostjal puudus võimalus teenida miinimumpalgast suuremat töötasu. Käesoleval ajal elab ja töötab kostja S ja saab Eesti keskmisest suuremat töötasu. Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu otsusega väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt elatis 2 000 krooni kuni RV täisealiseks saamiseni või üldhariduskooli lõpetamiseni. Kohus saatis Justiitsministeeriumi vahendusel kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning kohtukutse, mille kostja sai kätte. Kostja ei ilmunud toimunud kohtuistungile. Vastavalt

§ 307lg-le 1 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil hageja palus kostjalt välja mõista elatis 2 500 krooni kuus tagasiulatuvalt alates kuni lapse täisealiseks saamiseni ja asi lahendada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Nähtuvalt RV sünnitunnistusest on lapse isa RK (t lk 6). Tallinna Linnakohtu otsusega (t lk 7) on poolte abielu lahutatud ja kostjalt välja mõistetud elatis 1 000 krooni kuus hageja kasuks lapse Robert Valjuškise ülalpidamiseks alates kuni RV täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.

1. 2 PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus määrab elatise suuruseks 2 500 krooni kuus, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale. Vastavalt PKS § 70 lg-le 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
2. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja sõnul on kostja oma kohustusi täitnud osaliselt ja ebaregulaarselt ning alates elatist maksnud ei ole. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates kuni RV täisealiseks saamiseni .

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud. Vastavalt

§ 144p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 3