← Eesti

2-06-39945/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Arne Kolnes

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-39945 EN hagi PB vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EN Hageja esindaja jurist VK Kostja PB Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  4. Välja mõista PB põhivõlgnevus 250 000 krooni ja viivis 32 000 krooni, kokku summas 282 000 (kakssada kaheksakümmend kaks tuhat) krooni EN kasuks.
  5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
  6. Jätta hagimenetluse kulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) täies ulatuses kostja PB kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6, jõust. 01.01.
  7. a]. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitatakse otsuse teinud kohtule ja see peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele. Kajaga koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
  8. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamatajätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu laenusummas 250 000 krooni tagastamise tähtajaga . Kostja on jätnud lepingust tuleneva kohustuse täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Pooled leppisid laenulepingu punktis 2.1 kokku viivises määraga 0,025% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 250 000 krooni ja viivised 32 000 krooni, kokku summas 282 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, 173 lg-st 1 ja 3 tuleb hagimenetluse kulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) jätta täielikult kostja kanda. TsMS §-st 174 tulenevalt on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Arne Kolnes Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.