st tulenevale omandamiseesõigusele.
(MrS) § 9 lg. 8 järgi on õigusvastaselt võõrandatud maal asuva ehitise omanik kohustatud enne ehitise võõrandamist teatama kirjalikult võõrandamise kavatsusest ja tingimustest omandamiseesõigust omavale õigustatud subjektile. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamiseesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamise päevast, on ehitise omanikul õigus võõrandada ehitis vähemalt kirjalikus teates märgitud hinnaga ning tingimustel. Kui ehitise omanik võõrandab ehitise õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt pöörduda kahe kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Harju Maavalitsuse otsusega nr. ja maade jagamise kokkuleppega on tõendatud, et hagejale kuulus tehingu tegemise ajal ja kuulub ka käesoleval ajal
§-s 9 ettenähtud ostueesõigus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise põhjendusel. Hageja väidab, et on nõude esitanud seaduses ettenähtud ajal.
§-st 9 tuleneb ostueesõigust omava isiku õigus pöörduda ostja (omandaja) kõigi õiguste ja kohustuste ülekandmise hagiga kohtusse kahe kuu jooksul arvates õiguse rikkumisest teada saamisest. Hageja väidab, et sai müügilepingu sõlmimise kavatsusest teada notarilt teate saamisega. teates (müük hinnaga 110 000 krooni) märgitud tingimustel hageja omandamisõigust ei realiseerinud. Hageja väidab, et sai müügilepingu tingimustest teada . Hageja on esitanud kohtule hagi ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Kostja ei ole hageja sellekohaseid väiteid tõenditega kummutanud. Kostja väide selles, et hageja oli vaidlusalusel maatükil toimunust teadlik, on paljasõnaline ning tõenditega kinnitamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on saanud oma õiguste rikkumisest teada hagiavalduses märgitud ajal, s.o. . lepingu sai hageja kohtumenetluse kaudu kätte lepingus ei ole märgitud poolte või notari kohustust saata hagejale lepingu ärakiri. Andmed hagejale lepingu edastamise kohta puuduvad. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai kostja omandist teada hiljemalt notari teatega. Osundatud teatest selgub, et kostja soovib müüja vara 250 000 krooni eest. Hageja tegi ostueesõigust omava isikuna vajalikud toimingud. Müügileping jäi sõlmimata. Sellest ei saa aga järeldada, et hageja teadis või pidi teadma, millistel tingimustel OÜ vara omandas. Hagejal oli õiguspärane eeldus, et tehing oli sõlmitud võõrandamise kavatsuse teates märgitud tingimustel, mida aga ei tehtud. Hageja on ostja õiguste ja kohustuste ülekandmise hagi esitanud ; seega on hagi esitatud seaduses ettenähtud ajal ega ole aegunud. Nõuet ei muuda aegunuks ka asjaolu, et hageja on peale lepingu kättesaamist esitanud täiendavaid nõudeid. Esialgsest nõudest hageja loobunud ei ole. Nõuet ei muuda aegunuks ka asjaolu, et hageja esitas ostja õiguste ja kohustuste ülekandmise hagi enne, kui sai teadlikuks tehingu täpsest sisust. Hagejal puudus peale lepingu kätte saamist vajadus ja kohustus varem esitatud nõude kordamiseks. 4 MrS § 9 lg. 8 järgi loetakse omandamiseesõigust omava isiku õiguse rikkumiseks ehitise võõrandamine võõrandamise kavatsuse teates märgitust väiksema hinnaga. teates on asja (ehitiste) hinnaks pakutud 110 000 krooni. Vaidlust ei ole selles, et ehitised müüdi 10 000 krooni eest. Seega on ehitised müüdud võõrandamise kavatsuse teates märgitust väiksema hinnaga, s.o. hageja omandamiseesõigust rikkudes. Kohus leiab, et
s ettenähtud omandamiseesõiguse realiseerimisel tuleb lähtuda
s sätestatud korrast ja tähtaegadest ning õiguskaitse viisidest. Tegemist on erandliku, üksnes maareformi objektiks oleval maatükil asuvate hoonete võõrandmisel kohaldatava ostueesõigusega. Seega ei kuulu käesolevas vaidluses kohaldamisele ostueesõiguse teostamist reguleerivad muud sätted. MrS §-s 9 lg. 8 ettenähtud asjaoludel on kohaseks õiguskaitse viisiks omandaja kõigi õiguste ja kohustuste ülekandmiseks hagi esitamine, mida hageja on ka teinud. Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudeõigust ei mõjuta asjaolu, et müüja on lõppenud.
alusel tekib kolme osalisega (müüja, omandaja, omandamiseesõigusega isik) õigussuhe. Hageja on oma nõude õigesti suunanud vara omandaja vastu. Tehingust nähtub, et ostja (kostja) on ostuhinna müüjale tasunud. Hageja on raha deponeerinud kohtu tagatisrahade kontol. Ostuhind tuleb kostjale otsuse jõustumisel välja maksta. Kohus jätab hindamata poolte väited, mis on seotud varale kulutuste tegemisega. Pooled esitasid neid eesmärgiga sõlmida vaidluses kompromiss. Pooled kompromissi ei sõlminud; kostja kulude hüvitamiseks nõuet ei esitanud. Seega väljub kulude olemuse ja hüvitamise aluste hindamine käesoleva vaidluse raamidest. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded omandi tunnustamiseks ja hageja ainuomanikuna ehitusregistrisse kandmiseks.
8 järgi on omandamiseesõigust omaval isikul õigus nõude tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülekandmist. Omandi üleandmisega seonduv ja ainuomanikuna registrisse kandmine oleneb müügitehingu sisust ja selle täitmisest; samuti omandi lõppemise ja tekkimisega seonduvate asjaõiguslike eelduste olemasolust või puudumisest; samuti vara tagastamise menetluses vajalike toimingute tegemisest. Seega puudub õiguslik võimalus müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülekandmise hagiga samaaegselt lahendada omandi tekkimisega seonduvaid asjaõiguslikke küsimusi. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue lepingus ostja kõigi õiguste ja kohustuste ülekandmises tuleb rahuldada. Muus osas on hageja nõuded põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega nr. tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 60 krooni, mis tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel jätta kostja kanda. Õigusabi kulude jaotamisel lähtub kohus asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on tasunud AS arve 602005 alusel õigusabi eest 10 000 krooni, mis tuleb jätta hageja kanda. Kostja on tasunud A arve nr. alusel õigusabi eest 3068 krooni, mis tuleb jätta kostja 5 kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; TsMS TsMS §-st 436 ja 442; TsÜS I §-st 58 lg. 1 ja MrS §-st 9 lg. 8 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Kanda JM’ile üle ostu-müügilepingust (registreeritud notar SV notariaalregistris järjekohal) ostjale (OÜ) tekkinud kõik õigused ja kohustused. Jätta rahuldamata JM’i hagi ehitusregistrisse kandmises. omandi tunnustamises ja vara ainuomanikuna Välja mõista OÜ JM’i kasuks 60 (kuuskümmend) krooni kohtukulude katteks. Jätta õigusabi kulud poolte endi kanda. Maksta kohtuotsuse jõustumisel Eesti Vabariigi arvelt 221013921094) OÜ välja 10 000 (kümme tuhat) krooni. ( ülekanne kontole Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.