KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.oktoober 2006.a. kell 9.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-06-14262 Tsiviilasi H. V. ja K. P. V. hagi E. V. vastu elatise suurendamise ja elatise maksmise tähtaja muutmise nõudes Hagejad:1)H. V. , isikukood, elukoht 2)K. P. V. , isikukood, elukoht, , Esindaja menetluses – H. V. Kostja: E. V. , isikukood, elukoht 09.oktoober 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON 1.Suurendada E. V. Tallinna Linnakohtu otsusega 27.04.2004.a. H. V. kasuks alaealise poja P. S. V. (sündinud 21.03.1988) ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõista alates 06.juunist 2006 E. V. H. V. kasuks välja igakuuliselt elatusraha P. S. V. ülalpidamiseks 1000 (üks tuhat) krooni kuus kuni poeg P. S. täisealiseks saamiseni 21.03.2008.a. 2.Jätta rahuldamata H. V. nõue E. V. elatise väljamõistmiseks P. S. V. ülalpidamiseks kuni P-S.Vatteri keskkooli lõpetamiseni. 3.Mõista E. V. välja elatis K. P. V. (sündinud 21.03.1988) kasuks alates 21.märtsist 2006 igakuise elatusrahana 1000 (üks tuhat) krooni kuni poeg K. P. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks sissenõutava riigilõivu näol kostja kanda vastavalt hagide rahuldatud osale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 27.oktoobrist 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagejate nõuded ja nende põhjendused H. V. taotleb oma hagis E. V. 27.04.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega poolte 21.03.1990.a. sündinud poja P. S. ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha- 900 krooni suurendamist 1500 kroonini kuus ja elatise maksmise kohustuse pikendamist kuni P. S. keskkooli lõpetamiseni. Elatisraha suurendamist taotleb hageja alates elatishagi esitamisest 06.juunil 2006.a. K. P. V. taotleb elatise väljamõistmist E. V. enda ülalpidamiseks alates 21.märtsist 2006, s.o. päevast, kui hageja sai täisealiseks ja lõppes kostja kohustus maksta hageja ülalpidamiseks elatisraha 950 krooni kuus, mis oli välja mõistetud Tallinna Linnakohtu poolt 27.04.2004.a. Elatise väljamõistmist igakuiselt 1500 krooni taotleb K. P. V. kuni keskkooli lõpetamiseni. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagisid osaliselt. Vastuväidete kohaselt ei võimalda tema finantsseisund maksta kuus kokku 3000 krooni elatist.Seni on ta kohtu poolt välja mõistetud elatise maksmise kohustust täitnud, lisaks on maksnud otse lastele ning ostnud lastele vajalikku kirjandust Kostja on pensionär, pensioni suurus 2006.a. on 3179 krooni. Ta on suuteline maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 1000 krooni ning kui K. P. ülalpidamise kohustus tema keskkooli lõpetamise järgselt ära langeb, siis P. S. 1500 krooni kuus.Kostja arvestuste kohaselt on temapoolne toetus laste ülalpidamiseks 2005.a. olnud 28392 krooni, s.o. keskmiselt 2366 krooni kuus. Hageja H. V. tulud olid 2005.a. kostja tuludest tunduvalt suuremad , arvestades Tallinnas asunud korteri müügist saadud tulu. Pärast elatise maksmist peab ka kostja toimetulek olema tagatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vanema kohustus last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (PkS) § 60 mille 1.lõige sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem, tulenevalt PkS § 60 lg 2 kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel PkS § 61 lg 1 alusel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.Elatise PkS § 60 nimetatud täisealiseks saanud lapsele mõistab kohus vanemalt PkS § 63 lg 1 kohaselt välja selle isiku nõudel. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse kohtupraktikas ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. 2
(5)PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest,osundatud paragrahvi 3.lõike alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.Tulenevalt PkS § 61 lg 4 (14.05.2004 jõustunud redaktsioonis) ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla eelnevalt nimetatud alammäära või elatise maksmise lõpetada vastavalt PkS § 61 lg 6, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et P. S. V. elab oma ema H. V. juures , samal aadressil elab ka K. P. V. . Sünnitunnistusega (tl.4, 54) on tõendatud, et P. S. V. on sündinud 21.märtsil 1990.a. ja K. P. V. 21.märtsil 1988.a. ning nende vanemad on E. V. ja H. V. . P. S. V. ja K. P. V. õpivad Räpina Ühisgümnaasiumis (tl.3, 53). Hageja H. V. selgituste kohaselt on ta töötu, mida tõendab ka individuaalne tööotsimiskava (tl.5). Tema sissetulek seisneb kostjalt saadavas elatisrahas lastele, mis hagi esitamise ajal oli hageja pangakonto väljavõttest (tl.39-41) nähtuvalt 1850 krooni kuus ja riiklikus peretoetuses 600 krooni kuus. H. V. on 10.veebruaril 2005.a. müünud Tallinnas, Vikerlase 7-3 asuva korteriomandi müügihinnaga 560 000 krooni (tl.44-45) ja ja ostnud 15.02.2005 Räpinas, Aia tn.10-19 asuva korteriomandi 77 000 krooni eest (tl.46-47). Hageja on selgitanud, et lisaks korteri ostmisele Räpinas, tuli korteri müügist saadud rahast tasuda ka kommunaalteenuste võlg, mis oligi korteri müügi põhjuseks ning osta Räpina korterisse sisustus. Lisaks sellele toetab hageja täisealist tütart P. R. V. (s.1985), kes õpib Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis riigieelarvevälisel õppekohal (tl.38). H. V. pangakontol on 10.08.2006.a. seisuga olnud 1076,15 krooni (tl.39-41).K. P. V. konto jääk samal kuupäeval on 1.22 krooni (tl.43). Kostja E. V. on pensionär , milline asjaolu on tõendatud pensionitunnistusega (tl.15). 2005.a. on kostja saanud kokku pensioni 31470 krooni (tl.16), s.o.keskmiselt 2622,5 krooni kuus. 2006.a. on E. V. saanud pensioni vastavalt kontoväljavõttele (tl.64-66) 2808 krooni (3 kuud) , 3232 kroooni (2 kuud) ,juunikuus 3204 krooni ja alates juulikuust 3179 krooni, seega kostja keskmine pensioni suurus 2006.a. on 3049,25 krooni. Maksu ja tolliameti tõendi kohaselt (tl.17) on E. V. maksustatav tulu 2005.a. olnud 55252 krooni, ning maksustatav ettevõtlustulu 1344 krooni. E. V. poolt esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt (tl.71-75) on ta 2005.a. lisaks pensionile saanud tulu korteriühistult J.Kappeli 6 kokku 6000 krooni, OÜ-lt Saar Poll 8707 krooni, Tallinna Ülikoolilt 8375 krooni ning Äripäeva Kirjastuse AS-lt 700 krooni (brutotuluna).Saadud tulust on maha arvatud H. V. makstud elatis, summas 22200 krooni. E. V. tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ärinime all E-Info E. V. Infobüroo. 2005.a. oli tema ettevõtlustulu vastavalt maksuametile esitatud tuludeklaratsioonile (tl.76) 58595 krooni, millisest tulust 20000 krooni moodustab saadud toetus või stipendium ja 38 595 krooni tulu loomingulisest või teaduslikust tegevusest. Ettevõtlusega seotud kulud moodustasid 57251 krooni. Kostja selgituste kohaselt (tl.11) on 2006.a. tema ainsaks regulaarseks tuluks peale pensioni vaid KÜ J.Kappeli 6 poolt makstav hüvitus 500 krooni kuus. E. V. pangakontode jäägid 10.08.2006.a. seisuga on olnud Hansapangas 1578.69 krooni, Sampo pangas 2950,46 krooni ja SEB Eesti Ühispangas (E. V. Infobüroo konto) 2513,82 krooni. 3
(5)Lisaks H. V. ülekantud igakuisele elatusrahale – 1850 krooni (tl.58-60; 39-41)), on E. V. 2005.a. kandnud vahetult laste – P. R. , K. P. ja P. S. kontodele üle 6192 krooni ja 2006.a. esimesel poolel 6450 krooni (tl.10, 18). Nimetatud rahaülekannete kohta on kostja esitanud maksekorralduste koopiad ja elektronkirjavahetuse lastega (tl.19-28), samuti nähtuvad need ülekanded P. S. V. (tl.42), K. P. V. (tl.43) ja EnnVatteri (tl.64-66) kontoväljavõtetelt. Hagejate poolt koostatud kulutuste kokkuvõtte kohaselt (tl.49) on K. P. V. igakuised püsikulud 3840 krooni ja P. S. V. püsikulud 3880 krooni. Kostja on näidisena esitanud oma tulude ja kulude kokkuvõtte 2006.a. augustikuus (tl.11). E. V. kulu eluasemele ja elektrile oli 750 krooni, muud olulised kulud 150 krooni, augustikuus kulus kostjal erakorraliselt seoses kohtuistungile sõiduga 200 krooni. Pärast elatise maksmist lastele, summas 1850 krooni, jäi kostjale kasutamiseks 730 krooni.Kostja on lisanud kulusid tõendavad dokumendid (tl.12-14) Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kostja E. V. on täitnud oma alaealise lapse P. S. V. ja 21.03.2006.a. täisealiseks saanud, kuid gümnaasiumis õppimist jätkava lapse K. P. V. ülalpidamiskohustust varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha ulatuses ning jätkanud K. P. V. elatise maksmist igakuuliselt ka pärast viimase täisealiseks saamist. Seega ei esine PkS § 61 lõikes 1 sätestatud alust elatise väljamõistmiseks – vanema poolt ülalpidamiskohustuse mittetäitmist. Järgnevalt tuleb hinnata, kas elatise maksmine väiksemana PkS § 61 lõikes 4 sätestatust, ehk alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast,on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas esineb PkS § 61 lg 6 p 1 sätestatud asjaolu – vanema, kellelt elatist nõutakse – töövõimetus, mis võimaldab elatise maksmist alla PkS § 61 4.lõikes nimetatud suuruse. Kostja E. V. on 68-aastane vanaduspensionär. Kohtupraktikas on seisukoht, et pensionäri võib lugeda töövõimetuks juba oma ealistest iseärasustest tulenevalt. Kuigi kostja tegeleb ka ettevõtlusega ning on sellest tegevusest saanud 2005.a. ka tulu, ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt ettevõtlusest saadav tulu on märkimisväärselt parandanud tema varalist seisundit. Kostja ettevõtlusega seotud pangakonto väljavõtte kohaselt (tl.68-70) on 2006.a. 10.augustini kontole laekunud 17970 krooni, s.o.ca 2250 krooni kuus. Samas on kontolt tehtud väljamakseid 17211,05 krooni. 2005.a. on osa ettevõtlustulust – 20 000 krooni - moodustanud ettevõtlusega seoses saadud toetus (tl.76), 2006.a. on E. V. infobüroo taotlus toetuse saamiseks koolidele juhend- ja metoodikamaterjali trükkimiseks jäetud rahuldamata (tl.48). Tulenevalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, sealhulgas ülalpidamiskohustus. Seega ka hageja peaks laste ülalpidamisest osa võtma vähemalt samal määral kui kostja. Kohus on seisukohal, et ka hageja töövõimelises eas oleva isikuna peab andma omapoolse rahalise panuse laste ülapidamisse, mis kõrvuti kostja poolt antava elatusrahaga võimaldab laste vajaduste rahuldamise. Silmas tuleb pidada sedagi, et laste vajadused ei saa olla suuremad, kui nende vanemate võimalused neid vajadusi rahuldada. Hageja on koostanud kokkuvõtte laste kulude kohta (tl.49), mille kohaselt on kulutused (kokku 7720 krooni kuus) suuremad, kui vanemate regulaarne sissetulek kokku (hageja sissetulek - kostjalt saadav elatis 1850 krooni + peretoetus 300 krooni = 2150 krooni; kostja sissetulek – pension 3179 krooni+ KÜ hüvitis 500 krooni= 3679 krooni – makstud elatis 1850 krooni = 1829 krooni; kokku vanemate igakuine sissetulek 3979 krooni). Kohus peab võimalikuks elatise väljamõistmise ulatuses, milles kostja on hagi õigeks võtnud,s.o.H. V. kasuks väljamõistetud elatise suurendamise 1000 kroonini P. S. V. 4
(5)ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni ja 1000 krooni elatise väljamõistmise K. P. V. kasuks alates tema täisealiseks saamisest gümnaasiumis õppimise ajaks. H. V. nõude elatise väljamõistmiseks P. S. V. ülalpidamiseks kuni gümnaasiumi lõpetamiseni jätab kohus rahuldamata, sest tulenevalt PkS § 63 saab vanema nõudel elatise välja mõista kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui esinevad alused täisealisele isikule elatise väljamõistmiseks vanemalt, saab seda teha selle isiku (täisealiseks saanud lapse) nõudel. Arvestades asjaolu, et kostja on kohtule esitatud tõendite kohaselt maksnud igakuuliselt H. V. kontole 1850 krooni, millest 900 krooni moodustas elatisraha P. S. V. ülalpidamiseks ja 950 krooni K. P. V. ülalpidamiseks, on kostjal elatise võlgnevus hagejatele vastavalt H. V. alates elatishagi esitamisest 06.juunist 2006 kuni kohtuotsuse tegemise ajani 500 krooni ja K. P. V. alates tema täisealiseks saamisest 21.märtsil 2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni 350 krooni. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda tulenevalt TsMS § 174 lg 1 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas olid hagejad RLS § 16 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kostja poolt tasumisele kuuluva riiglõivu määrab kohus kindlaks vastavalt hagi rahuldatud osale kohtuotsuse jõutsumisel. Epp Tombak Kohtunik 5
(5)