-s sätestatud kohtuvälise menetlemise korda (
1) ning esitas . kohtutäiturile VK kaebuse, mille kohtutäitur jättis läbi vaatamata põhjusega, et et viimasest täitetoimingust on möödas üle ühe aasta ja arestitud vara on müüdud. Kohtutäituri otsus oli väljastatud . VK argumendiks oli väide, et kohus võib tunnistada enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul arvates enampakkumise päevast ning seega ei ole kaebaja kinni pidanud seadusega kehtestatud protsessi tähtaegadest, mille tõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et kaebaja ei taotlenud 2 enampakkumise kehtetuks tunnistamist, vaid palus tunnistada endise kohtutäituri VK teostatud toimingud ebaseaduslikuks. Asjast huvitatud isikute kirjalikud seisukohad Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur VK palub oma . vastuväites jätta avaldus vastavalt TsMS § 149 lg 2 p 2 läbi vaatamata. Kohtutäituri kirjaliku vastuse kohaselt tegi ta viimase täitetoimingu avaldaja suhtes . Kõigist täitetoimingutest oli avaldajale DS’ile teada antud tähitud kirjaga või väljastusteatega. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamist täitemenetluse kõigi täitetoimingute teostamisel reguleerib täitemenetluse seadustik (
), mis on täituri tegevuse vaidlustamisel üldnormiks. Samuti ei ole erinevate menetluskordade kohaldamine täituri tegevuse vaidlustamisel põhjendatud ega otstarbekas (Riigikohtu erikogu seiskoht kohtuasjas nr. 3-3-4-3-02, ). Täituri tegevuse peale kaebamise korda reguleerib TsMS § 77. Avaldaja ei ole kaebuse esitamisel järginud
sätestatud 10-päevast kaebuse esitamise tähtaega ning
Antud juhul ei ole kaebuse esitaja kinni pidanud
–s sätestatud protsessi tähtaegadest ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. Eelmärgitud tähtaegadega on tagatud protsessiosaliste ning ka teiste isikute (sissenõudja jt.) õiguslikud ootused. AS palub jätta avaldaja kaebus rahuldamata. AS-le teadaolevalt on kaebuse esitajat kõigist täiteasja raames teostatud täitetoimingutest
kohaselt teavitatud ja vaatamata asjaolule, et kaebuse esitajal on olnud võimalus kaebuste ja vastuväidete esitamiseks vastustaja tegevuse suhtes, ei ole kaebuse esitaja seda tähtaegselt teinud. Seega vastavalt
1 puudub kaebuse esitajal alus kaebuse esitamiseks, kuna viimasest täiteasjas läbiviidud täitetoimingust kinnisasja kordusenampakkumise akt) on möödunud üle ühe aasta. Oma vastuses AS- hagile (tsiviilasi nr 2/285-8364/04) DS ja VB ise kinnitavad, et nad ei vaielnud kohese sundtäitmise vastu, seega poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja DS oli teadlik täitemenetluse algatamisest. Eeltoodust lähtudes AS leiab, et kaebuse esitaja kaebuse rahuldamiseks puudub alus ja palub jätta DS’i kaebus kohtutäitur VK tegevuse peale rahuldamata ja kohtukulud välja mõista DSilt. Kohtutäitur VK menetluses olnud täitetoimiku üle võtnud kohtutäitur KP lepingulise esindaja RV vastuväide Kaebuse esitamist kohtutäituri tegevuse peale reguleeris
2 sätestas, et kohtutäituri otsuse peale võib 10 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub.
3 reguleeris üheselt, et kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi kahe nädala jooksul, arvates kaebuse esitamisest. Vastava sisulist kaebust Tallinna Linnakohtule esitatud ei ole. DS ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust kohtutäiturile, mille kohta kohtutäitur oleks teinud otsuse, mida oleks saanud vaidlustada üldkohtus. Kaebus kuulub läbivaatamata jätmisele, kuna kaebaja ei ole järginud kohtuvälise menetlemise korda. Vastava sisulise taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks on esitanud ka VK Samuti ei kuulu kaebemenetluse korras (hagita menetlus) läbi viidud enampakkumise tunnistamine ebaseaduslikuks. Nimetatud vaidlus kuulub läbivaatamisele hagimenetluse korras. Jätta DS’i kaebus läbivaatamata. Kohtu põhjendused ja resolutsioon Täitemenetluse seadustiku (
) § 77 lg 1 kohaselt võib võlgnik või sissenõudja kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Tulenevalt
tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud 3 õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
lg 1 alusel kui kohtutäitur rikub vara arestimisel seadust, mis on aresti tühistamise aluseks sõltumatult sellest, kas vara kuulub võlgnikule või teistele isikutele, vaadatakse avaldus aresti tühistamise kohta läbi kui kaebus kohtutäituri tegevuse peale käesoleva seadustiku §-s 77 sätestatud korras. Sellist avaldust võib esitada kuni arestitud vara müümiseni. Avaldaja oma kaebuses kohtutäituri tegevusele märgib, et sai täitemenetluse käigus avaldaja ja VB kaasomandis olnud kinnistu registriosa müügist kordusenampakkumisel teada ., mil avaldaja sai kätte AS-i hagiavalduse ärakirja. Sellest lähtuvalt peab avaldaja kaebuse esitamise viimaseks päevaks . Samuti väidab avaldaja, et talle pole saadetud täitekutseid. Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur VK poolt on avaldajale DS’ile ja VB saadetud täitekutse nr , milles kohtutäitur teatab, et . kell 12.00 toimub VB ja DS`ile kuuluva kinnistu (asukohaga ) kordussundenampakkumine ning selgitab võlgniku ja sissenõudja õigusi ning kohustusi. Nimetatud täitekutse on DS kätte saanud ., mida tõendab allkiri tähtkirja väljastusteatel ( täitetoimiku nr. originaaleksemplari lk. 59). Samuti möönab avaldaja ise selle täitekutse kättesaamist. Seega sai avaldaja teada täitemenetluse algatamisest, vara arestimisest ning kinnistu sundenampakkumisest, mistõttu on põhjendamatu ja alusetu avaldaja väide, et ta sai nimetatud asjaoludest teada alles hagimaterjalidega ning kaebuse esitamise viimaseks päevaks tuleb lugeda . Avaldust aresti tühistamiseks saab
lg 1 kohaselt esitada kuni arestitud vara müümiseni ning vara müüdi ., mistõttu ei ole peale vara müüki enam võimalik esitada avaldust aresti tühistamiseks või selle vaidlustamiseks. Avaldaja ei ole kõnealuse avalduse esitamise tähtajast kinni pidanud. Eelmärgitud dokumendiga on tõendatud, et avaldaja oli teadlik toimuvast kordussundenampakkumisest. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Avaldaja ei ole kohtule tõendanud, et kohtutäitur ei ole väljastanud ning avaldaja ei ole saanud tema nimele saadetud enampakkumise akti. Avaldaja taotleb kohtutäiturilt täitemenetluse kulude põhjendamist täitekulu väljamõistmise otsuses. Avaldaja ei märgi avalduses, et ta oleks nimetatud täitekulu väljamõistmise otsuse kätte saanud hiljem, mistõttu ta ei saanud varem kaebust esitada. Seega asub kohus seisukohale, et ka kaebusele täitemenetluse kulude osas tuleb kohaldada
Kohus leiab, et avaldaja ei ole seaduses sätestatud tähtajast kinni pidanud. Kohus märgib, et endine Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur VK on ametist vabastatud alates ja tema menetluses olnud täitetoimikud on ettenähtud korras üle antud kohtutäitur KP. Kohtutäitur VK vabastamisest tingituna on protsessi kaasatud kolmanda isikuna vastustaja poolel AS, kus on sõlmitud VK ametikindlustusleping ja seda juhuks, kui kaebajal tekib õigus esitada kohtutäitur VK vastu nõue kahju hüvitamiseks. AS-i esindaja vaidles kaebusele vastu ja jäi samadele seisukohtadele kui asjast huvitatud isikud AS , kohtutäitur KP ja endine kohtutäitur VK. Kohus ei saa nõustuda asjast huvitatud isiku AS-i taotlusega jätta asi TsMS § 149 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna TsMS § 149 käsitleb avalduse menetlusse võtmist kohtu poolt avalduse esitamisel, milleks seadusandja on kohtule andnud aega 20 päeva alates avalduse esitamisest. Antud asjas on asi menetlusse võetud, mistõttu ei ole võimalik juba menetlusse võetud asja osas teha määrust, millega kohus keelduks avaldust menetlusse võtmast. Endisele kohtutäiturile VK olid menetlusdokumendid ja kohtukutse kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadaannet kaudu 31.01.2006.a. ja 07.02.2006.a. 4 Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldaja/kaebuse esitaja DS’i kaebus Harju tööpiirkonna (endine Harjumaa ja Tallinna) endise kohtutäituri VK poolt ebaseaduslikult läbiviidud toimingute (täitemenetluse algatamine, vara arestimine, kinnisasja allahindamine ja müük enampakkumisel) peale täiteasjas tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud enne tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg. 12 sätestatust, mille kohaselt hagita asjas kannab kohtukulud avaldaja. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.