) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 2 201,05 krooni, viivised 2 201,05 krooni ja kohtukulud (hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv 420,00 krooni ja esindajale makstud õigusabi kulud summas 220,11 krooni). laekus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt teatab kostja, et ta viibib ……. ning palub seoses sellega peatada viivised. esitas hageja kohtule vastuse kostja vastusele. Hageja teatas, et kostja on kohustatud tulenevalt lepingust viiviseid tasuma. Hageja oli nõus sõlmima kostjaga võla tasumiseks kompromissi. Hageja tegi ettepaneku sõlmida kostjaga võla tasumiseks maksegraafikuna kompromissilepingu järgnevalt: Kostja tasub põhivõla, viiviste ja kohtukulude katteks kokku 4 500,00 krooni osamaksetena 500,00 krooni igakuiselt 9-l järjestikusel kuul . laekus kohtule kostja avaldus, mille kohaselt kostja teatas, et ta on kompromissiga nõus maksma oma võlga, kuid kostja asub …. ning ta ei saa seega hetkel oma võlga maksta. Kostjal pole tööd ega sissetulekut. Kostja on nõus võla tasuma pärast …., kui ta on leidnud töö. laekus kohtule hageja vastus, milles hageja teatas, et ta ei ole nõus kostjaga kompromissi sõlmima seoses asjaoluga, et kostja …., samuti ei ole kostjale teada sissetulekute saamise esimene võimalus ning võla tasumise täpne kuupäev. Hageja jääb oma hagiavalduses toodud nõude juurde ning palub hagi rahuldada täies ulatuses. tegi kohus määruse asja lahendamiseks lihtmenetluses ning andis pooltele tähtaja võimalike taotluste esitamiseks. esitas hageja kohtule vastuse määrusele ning teatas, et jääb oma menetluse jooksul esitatud kirjalike seisukohtade juurde ja leiab, et hageja poolt käesolevas asjas esitatud tõenditega on hagiavalduses toodu tõendatud. Hageja jäi oma nõude juurde täies ulatuses ning palus kostjalt välja mõista põhivõla 2 201,05 krooni ning viivised 2 201,05 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kohtukulud vastavalt hagiavaldusega esitatud kohtukulude nimekirjale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.2002. a kehtinud seaduste (eelkõige
vastavate sätete) kohaldamist.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kohtule esitatud lepinguga , mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma; teenuste kasutamise tingimuste arvete saldokinnituse; lepingu lõpetamise teatega, nõude loovutamise teatisega ja võlateatisega on tõendatud hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 2 201,05 krooni (. Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks oleva teenuste Kasutamise Tingimuste (üldtingimused) punktile 7.4 on kostja kohustatud tasuma kostjale osutatud teenuste eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Kohtule esitatud arvete koopiatega on tõendatud, et kostjale saadeti arved lepingus märgitud aadressile . Lepingu juurde kuuluvate üldtingimuste punkti 12.6 kohaselt saadetakse kõik lepingust tulenevad arved ja teated aadressil, mille kostja on märkinud lepingus, välja arvatud juhul, kui kostja on kirjalikult AS`i informeerinud oma aadressi muutusest.
lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.
lg 1 sätestab rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt lepingu üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% päevas tasumata summalt kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on hagiavalduses toodud viivisearvestuse kohaselt arvestanud kostja võlgnevuselt (2 201,05 krooni) (s.o 1154 päeva eest) viivist 0,15% päevas, kokku 3 810,02 krooni, kuid esitanud viivise nõude põhivõla ulatuses, s.o summas 2 201,05 krooni. Kostja on tunnistanud oma võlgnevust hageja ees. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 402,10 krooni (sh põhivõlg 2 201,05 krooni, viivis 2 201,05 krooni). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 420,00 krooni TsMS § 60 lg 1 alusel. Arvestades lihtmenetlust ning asja raskusastet, peab kohus piisavaks õigusabi kuluna kostjalt välja mõista 3 % hagi rahuldatud osast, s.o 132,06 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 552,06 krooni, kuna hagiavaldus rahuldati. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 67,00 krooni, mis seisneb hagimaterjalide ja pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.