3-07-486/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 14.märts 2007, Tallinnas Haldusasja number 3-07- 486 Haldusasi P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks. RESOLUTSIOON

1. Jätta P.G. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2. Saata käesoleva määruse ärakiri P.G.le. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevast. Edasikaebamise kord ASJAOLUD: 06.03.2007 sai kohus P. G. taotluse riigi õigusabi saamiseks. RÕS § 12 lg 1 sätestab andmete loetelu, mida tuleb riigi õigusabi taotluses märkida. Taotleja on märkinud põhjendusena, miks riigi õigusabi saamine on vajalik, et oli ebaseaduslikult deporteeritud VF-i ja selle tulemusena on tekitatud talle moraalset ja materiaalset kahju. Samuti märgib kaebaja, et ta viibib väljasaatmiskeskuses isoleerituna ühiskonnast, tal puudub sissetulek ning piisavad juriidilised teadmised enda esindamiseks ja kaitsmiseks. RÕS § 7 lg 1 kohaselt on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi andmisest, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et P. Godžitašvili soovib vaidlustada KMA toiminguid, mis on seotud tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist. Kohus leiab, et KMA toimingute vaidlustamiseks on kaebaja ise võimeline ilma advokaadi abita koostama halduskohtule kaebuse vastavuses HKMS § 10 sätetele, andma selgitusi asjaolude kohta ja kaitsma kohtus oma õigusi, kuna tegemist ei ole sisuliselt keerulise kohtuvaidlusega. Kohus juhindub seejuures Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30.05.2005 määrusest haldusasjas nr 2-3/727/05, milles on asutud seisukohale, et advokaadi õigusteenuse mittesaamine võib õiguslike teadmisteta kaebajal halduskohtumenetluses raskendada seadusest tulenevate menetlusõiguste kasutamist. Kuid halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mis nõuab halduskohtu aktiivset rolli menetluses, mis ei piirdu üksnes protsessiosaliste väidete hindamisega. Kui keegi on pöördunud kaebusega halduskohtusse, siis tuleb halduskohtul teha omalt poolt kõik võimalik, et selgitataks välja nii kaebuse sisu (miks isik leiab, et on tema õigusi rikutud) kui ka kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Uurimisprintsiibi tõttu ei ole kohus seotud protsessiosaliste väidetega. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel, nagu on toonitatud Riigikohtu 16.10.2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-41-
3. Kaebaja on korduvalt pöördunud kohtu poole temale riigi õigusabi määramiseks ning kohus on tema taotlused rahuldanud, kuid kaebuse esitaja on loobunud temale määratud advokaatidest. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata. Kui kaebaja riigikeelt ei valda, tagab kohus kohtuistungil tõlgi kohaloleku. TsMS § 34 lg 1 kohaselt protsessiosalisel ja teisel isikul, kes ei saa kohtumenetluse keelest aru, on õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ning esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida ta valdab. Kohtunik Maret Altnurme