2-05-3563/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Mare Merimaa ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-3563 Tsiviilasi EEK * (pankrotis) hagi A.H vastu 2374, 05 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. novembri
4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.H apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
5. veebruar
6. a. Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant A.H (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ), lepinguline esindaja Rein Küttim Vastustaja Elamuehituskooperatiiv (registrikood xxxxxxxx, asukoht x pankrotihaldur Liina Nõmmik *(pankrotis) ), esindaja RESOLUTSIOON:
7. Tühistada Harju Maakohtu
8. novembri
9. a. otsus * (pankrotis) hagis A.H vastu 2374, 05 krooni saamiseks.
10. Elamuehituskooperatiivi * (pankrotis) hagi A.H vastu 2374, 05 krooni saamiseks jätta rahuldamata.
11. Apellatsioonkaebus rahuldada.
12. Välja mõista elamuehituskooperatiivilt * (pankrotis) A.H kasuks kohtukulu 368, 70 krooni (kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 70 senti).
13. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 2
14. juunil
15. a. esitas * (pankrotis) Tallinna Linnakohtusse A.H vastu hagi kommunaalmaksetest ja remondimaksetest tuleneva võlgnevuse 2374, 05 krooni väljamõistmiseks. Kostja elab Tallinnas x. Kuni
16. a. novembrini osutas kommunaalteenuseid x asuvale elamuehituskooperatiiv * (pankrotis). Kostjal on jäänud tasumata kommunaalmaksed
17. a. eest summas 874, 05 krooni (sealhulgas
18. a. oktoobri eest 571, 25 krooni ja varasem võlg 301, 80 krooni) ning remondimaksumus 1500 krooni, mille suurus määrati kindlaks * volinike
19. juuni
20. a. koosolekul. Kokku moodustab võlg 2374, 05 krooni.
21. a. oktoobri arve koosneb järgmistest summadest: küte - 203, 40 krooni; maamaks – 20,75 krooni, maja hooldus – 55, 85 krooni; prügivedu – 9, 90 krooni; lift – 20 krooni; üldelekter – 22, 85 krooni; üldvesi – 11, 30 krooni; vesi ja kanalisatsioon – 100, 50 krooni; vee soojendamine – 72, 40 krooni; remont – 64, 50 krooni ja võlg – 1802, 80 krooni. Ettepanekule võlgnevus tasuda ei ole kostja reageerinud. Kostja seisukoht Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik otsustada, kas kostjal on hageja ees võlgnevust. Samuti ei nähtu, millal võlgnevus on tekkinud või kui suur see tegelikult on. Hageja väidab paljasõnaliselt, et tasumata on kommunaalmakseid summas 874, 05 krooni ja remondimaksumus 1500 krooni. Esimese astme kohtu otsus
22. novembri
23. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2374, 05 krooni. Remondivajadus on tõendatud * volinike koosoleku
24. juuni
25. a. protokolliga.
26. jaanuaril
27. a. on pankrotihaldur esitanud kostjale võlanõude summas 2374, 05 krooni ja kostja võlgnevust tõendavad hageja poolt esitatud arved. Kostja pangakonto väljavõte ei tõenda, et kostja oleks tasunud
28. a. arveid või on ta tasunud hoopis
29. a. või isegi varasemate aastate arveid. Ka ei nähtu pangakonto väljavõttest, millise kuu eest tasumine toimus. Pangakonto väljavõttega ei ole tõendatud, et kostjal puudus võlgnevus seisuga
30. jaanuar
31. a. Kostja väide selle kohta, et esitatud arved ei vasta raamatupidamisseaduse nõuetele, ei ole asjakohane, sest kostja on tunnustanud neid arveid ja teinud nende alusel ka makseid. Ka on kostja esimesel eelistungil sisuliselt võlgnevust hagejale tunnistanud sellega, et on palunud maksegraafikut, mille alusel võlg tasuda. Kuna võlaõigussuhe poolte vahel on tekkinud enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist, siis kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses märgitud tsiviilkoodeksi (TsK) §-de 173 ja 174 alusel. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud vastustaja kanda. Hagi on esitatud paljasõnaliselt, tõendamata neid asjaolusid, millele nõue tugineb. Ükski esitatud dokumentidest ei selgita, millal ja milliste maksete tasumata jätmise tõttu on võlgnevus tekkinud. Esitatud arved ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Apellandi konto väljavõtted tõendavad, et võlgnevust ei ole, pigem on hagejale tasutud rohkem, kui seda on nõutud. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta ei arvesta pangakonto väljavõtetel nähtuvate ülekannetega, millel on makseselgituseks märgitud üür, kui tõendiga maksete kohta. Samas ei ole kohus vaatamata taotlustele välja nõudnud vastustaja konto väljavõtet laekumiste kohta apellandilt. Vastustaja seisukoht 3 Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Apellandi pangakonto väljavõtted ei tõenda, et tasutud oleks just
32. a. arveid või millise kuu eest arveid tasutud on. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb tühistada, hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kohtukulu 368, 70 krooni. Maakohus on vaidlust lahendades ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme ning hinnanud tõendeid. Vaidlust ei ole selle üle, et kuni
33. novembrini
34. a. vahendas hageja Tallinnas x asuvale elamule kommunaalteenuseid ning et kostja elas nimetatud elamu korteris 103, oli elamuehituskooperatiivi * liige ja tal oli kohustus tasuda osutatud kommunaalteenuste eest. Vaidlust ei ole ka selle üle, et elamuehituskooperatiivi volinike
35. juuni
36. a. koosolekul määrati kindlaks liikmete remondifondi makse 1500 krooni, et kooperatiivi liikmetel oli kohustus see makse tasuda, aga ka, et Tallinna Linnakohtu
37. jaanuari
38. a. otsusega on välja kuulutatud elamuehituskooperatiivi * pankrot. Vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on võlgnevus osutatud kommunaalteenuste eest tasumisel ja remondifondi makse tegemisel. Hageja väitel ei ole kostja tasunud eelnevate perioodide võlga summas 301, 80 krooni, remondifondi makset summas 1500 krooni ja
39. a. oktoobris osutatud kommunaalteenuste tasu 571, 25 krooni. Kostja väitis, et ta on hagejale makseid teinud, tasudes
40. a. jooksul kokku 7299 krooni, mis ületab hageja poolt nõutava summa, hageja ei ole aga näidanud, kuidas ja millistest summadest on väidetav võlg tekkinud. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks hageja ees kommunaalteenuste tasu ja remondimakse võlg. Hageja ei ole esitanud mingit arvestust, millest võla kujunemine nähtuks. Hageja on esitanud üksnes arved, mis kostjale on esitatud ajavahemiku eest
41. a. jaanuarist oktoobrini, ainuüksi nendest hagi tõendamiseks aga ei piisa. Nii nähtub arvetest, et
42. a. kostjale osutatud kommunaalteenuste eest on arvete summa 5855, 50 krooni (jaanuaris 690, 30 krooni, veebruaris 655, 95 krooni, märtsis 691, 45 krooni, aprillis 697, 10 krooni (tl. 37), mais 5855, 80 krooni (tl. 59), juunis 532 krooni, juulis 492, 05 krooni, augustis 450, 15 krooni (tl. 35), septembris 519, 45 krooni ja oktoobris 571, 25 krooni (tl. 36)), kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub aga, et
43. a. jooksul on kostja tasunud hagejale makseid 7299 krooni ulatuses (tl. 61 – 63). Seega on kostja tasunud tunduvalt rohkem kui
44. a. jooksul osutatud kommunaalteenuste tasu. Jaanuari arvele on märgitud küll, et võlg moodustab 1018, 55 krooni (tl. 37), mingeid andmeid ja tõendeid selle kohta aga, millest on väidetav võlg tekkinud, ei ole hageja esitanud. Ainuüksi sellest, et hageja on väidetava varasema võla jaanuari arvele märkinud, ei piisa, tõendamaks, et niisugune võlg tõepoolest olemas oli. Ometi on hageja hagisumma leidnud, nimetatud varasemat võlga arvestades, sest edasistesse arvetesse märgitud võlasummad on leitud enne
45. jaanuari 2001 väidetavalt tekkinud võlga arvestades.
46. a. jaanuari arvele (tl. 37) on tehtud märge „Rem. – 1500.-„ ja selle alla – „tasutud 1000.-„. Kolleegium leiab, et nendest hageja poolt arvele tehtud märgetest järeldub, et
47. a. jaanuariks oli kostja hageja arvestuse kohaselt 1500 krooni suurusest remondifondi maksest tasunud 1000 krooni, nii et selleks ajaks ei saanud remondifondi võlaks olla rohkem kui 500 krooni. Niisugune järeldus on kooskõlas ka jaanuarikuu arve saldoga, millesse lisaks jaanuari kommunaalteenuste maksele (690, 30 krooni) ja varasema perioodi kommunaalteenuste väidetavale võlale (1018, 55 krooni) on arvestatud 500 krooni. Hageja ei osanud apellatsioonikohtu istungil mõistetavalt selgitada, mis summaga on 500 krooni näol tegemist, kui see ei ole remondifondi makse võlg, nagu arvele tehtud märkest võib järeldada. Usutav ei ole ka hageja esindaja selgitus, nagu oleks tasutud 1000 krooni võidud maha arvata mitte remondifondi võlast, vaid varasema perioodi kommunaalmaksete võlast, sest sel juhul oleks see mahaarvamine kajastunud arve real, kus hageja kajastas varasema perioodi võla, nii 4 nagu hageja kommunaalteenuste eest tasumist järgnevatel arvetel on arvestanud. Sellest saab järeldada üksnes, et hageja enda arvestuse kohaselt ei saanud kostja remondifondi makse võlg olla
48. a. jaanuariks suurem kui 500 krooni, samas on hageja hagis nõudnud remondifondi võlga summas 1500 krooni. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, milliseid kostja poolt tehtud makseid ja milliste nõuete katteks on ta arvestanud. Kostja on tasunud
49. a. jooksul hagejale kokku 7299 krooni, sealhulgas 1299 krooni
50. jaanuaril, ´a 1000 krooni
51. veebruaril,
52. aprillil,
53. juulil ja
54. novembril ning 2000 krooni
55. mail. Hageja esitatud arvete põhjal saab järeldada, et hageja on arvestanud arvete koostamisel kostja poolt tehtud makseid kogusummas 5000 krooni, sest kostjale
56. a. esitatud arvetel märgitud saldosid on vastavalt vähendatud kokku 5000 krooni võrra. Selle kohta, milliste summade katteks ja millisel alusel on arvestatud ülejäänud 2299 krooni, ei ole hageja andmeid esitanud ega selgitusi andnud. Apellatsioonikohtu istungil ei osanud hageja esindaja selgitada, millise võla tasumiseks loeti kostja poolt
57. novembril 2001 ülekantud 1000 krooni, eriti arvestades seda, et oktoobri arve saldo ühtib hagisummaga ja arvete ning nendes kajastatud summade ajalist järgnevust arvestades on välistatud, et seda summat oleks arvestatud
58. a. oktoobrikuu arve koostamisel. Ka
59. jaanuaril tehtud 1299 krooni suuruse makse kohta ei osanud hageja esindaja selgitusi anda, oletades vaid, et tegemist võis olla varasema (näiteks
60. a. detsembri) arve tasumisega. Hageja esindaja ei osanud selgitada apellatsioonikohtu istungil ka seda, millisel kuupäeval kooperatiivi liikmetele arved esitati. Isegi kui osundatud 1299 krooni oleks tasutud
61. a. detsembri arve katteks, nagu hageja oletas, ei selgita see veel
62. a. jaanuari arvel märgitud 1018, 55 krooni suuruse võla kujunemist. Kolleegium leiab, et hageja pidi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 230 lg. 1 lausele 1 tõendama, et kostjal on võlg, mille tasumist hageja hagiga taotleb. Kommunaalteenuste või muude maksete võla puhul eeldab see muuhulgas selle tõendamist, millal ja milliste maksete tasumata jätmisest on võlg tekkinud. Kui hageja oleks tõendanud, et kostjal oli võlg tekkinud, siis oleks kostjal olnud kohustus tõendada, et ta on võla tasunud. Hageja ei ole kostjal võla olemasolu tõendanud. Vastupidi, eespool kirjeldatust nähtub, et vähemalt remondifondi võlga ei saanud kostjal hageja enda esitatud tõenditest lähtudes olla suuremas ulatuses kui 500 krooni,
63. novembril
64. a. kostja poolt tasutud 1000 krooni ei ole hageja oma arvestustes aga arvesse võtnud. Sellest järeldub, et hagisummast vähemalt 1500 krooni suurust võlga kostjal ei ole. Selle kohta, et kostjal oleks võlg ülejäänud ulatuses (874 krooni suuruses summas), ei ole hageja piisavaid tõendeid esitanud. Maakohus eksis, kui pani kostjale kohustuse tõendada, et tal seisuga
65. jaanuar 2001 võlga ei olnud. Seda, et kostjal siis võlg oli, pidi tõendama hageja. Hageja seda tõendanud ei ole. Asjaolu, et ta
66. a. jooksul tasus hagejale 7299 krooni, on kostja tõendanud oma pangakonto väljavõttega. Hageja, kes väitis, et tasutud ei ole hagetavat võlga, pidi põhjendama, milliste nõuete katteks ta kostja tasutud summad arvestas. Asjaolu, et kostja ülekande selgitusena ei märkinud, millise kuu eest tasumine toimus, ei andnud kohtule alust väita, nagu oleks tasutud varasemate aastate võlga, seda enam, et kohus ei ole tuvastanud, et kostjal niisugune võlg üldse oli. Pealegi ei ole ka hageja väitnud, nagu oleks kostjal olnud veel mingi võlg, mida talle esitatud arvetes ei ole kajastatud. Menetluse käigus ei ole kostja hagi õigeks võtnud. Ainuüksi
67. novembri
68. a. istungil kostja esindaja poolt avaldatud soovist maksegraafiku saamiseks (tl. 34) niisugust õigeksvõttu järeldada ei saa, kuna seda ei ole vormistatud vastavalt istungi pidamise ajal kehtinud TsMS § 182 lg. 1 lausete 1 ja 2 nõuetele. Esindaja esitatud taotlusest ei saa ka järeldada, nagu oleks kostja hagiga sisuliselt nõustunud (s. t. asjaolud omaks võtnud), nagu maakohus otsuses märgib, sest taotluse motiive ei ole kohus selgitanud ja mingeid kostja poolt omaksvõetud asjaolusid protokoll ei kajasta, küll võib istungi protokollist aga järeldada, et pooled olid valmis arutama kokkuleppe võimaluse üle, sest just kokkuleppe sõlmimiseks andis kohus pooltele tähtaja. Edasisest menetlusest nähtub siiski, et kokkuleppele pooled ei 5 jõudnud. Asjaolust, et mingis menetluse staadiumis nõustus kostja läbi rääkima pooltele vastuvõetava lahenduse leidmise üle, ei saa järeldada hagi põhjendatust ja tõendatust, nagu maakohus on seda ekslikult teinud. Kostja on esitanud taotluse hagejalt kohtukulu väljamõistmiseks. Kostja kohtukuluks on õigusabikulu 1800 krooni (sealhulgas esimeses astmes 1000 krooni ja apellatsiooniastmes 800 krooni) ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 250 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb kostja taotlus lahendada kuni
69. jaanuarini
70. a. kehtinud TsMS-i alusel. Kostja taotlus riigilõivu hüvitamiseks tuleb rahuldada selle TsMS § 60 lõigete 1 ja 8 alusel. Taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks vastaspoolelt tuleb kooskõlas TsMS § 61 lg. 1 punktiga 1 rahuldada osaliselt – 118, 70 krooni ulatuses –, mis moodustab õigusabikulu hüvitamisel piirmääraks olevad 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks kokku välja mõista kohtukulu 368, 70 krooni. Mare Merimaa Urmas Reinola Malle Seppik